Obsah (6)

§ 26§ 82§ 97§ 6§ 396§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-9743 Tsiviilasi A

) § 26 lg 1 kohaselt võivad pooled lepingut sõlmides jätta mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus. Antud juhul olid pooled kokku leppinud Laenulepingu tähtaja pikendamises. Lahtiseks jäi ning läbirääkimised jätkusid Laenulepingu pikenemise konkreetse tähtaja osas. Kui lepingupooled ei saavuta lahtise tingimuse osas kokkulepet, võib lepingupool vastavalt

§ 26lg 9 p-le 1 nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse.

Antud juhul ei ole pooled senini paraku saavutanud kokkulepet uue tähtaja pikkuse osas ning tingimuse sisustamine jääb kohtule.

§ 82

lg 7 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selleks ettenähtud tähtaja möödumisel. Antud juhul on kohustuse täitmise tähtaeg aga pikenenud, seega ei ole kohustus sissenõutavaks muutunud ning puudub alus nõuda kohustuse täitmist.

§ 97

lg 1 sätestab, et juhul, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutmine, mistõttu nt ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt, võib kahjustatud pool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Antud juhul on finantskriisist tingituna ilmne, et poolte kohustuste vahekord on oluliselt muutunud ning lepingust tuleneva kohustuse täitmine kokkulepitud viisil on kostja jaoks muutunud vägagi koormavaks. Mõistetavalt ei olnud selline asjaolude muutus Laenulepingu sõlmimisel ettenähtav ning kui kostja oleks olnud teadlik viidatud muudatustest, ei oleks ta lepingut sellistel tingimustel sõlminud. Sellest tulenevalt on kostjal ka seadusest tulenev õigus nõuda lepingu muutmist viisil, mis taastaks kohustuste esialgse vahekorra, antud juhul ennekõike õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist. Tulenevalt

§ 6lg-st 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Ts

MS § 200 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Asjaoludest nähtub, et pooled olid nõustunud Laenulepingu tähtaja pikendamisega ning olid kokku leppimas Laenulepingu pikenemise tähtajas. Seega ei saa lisaks kõigele eeltoodule pidada hageja poolt veel sissenõutavaks mitte muutunud nõude alusel hagi esitamist hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks käitumiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung, millele kostja ei ilmunud. Hageja taotles sisulise lahendi tegemist. Kohus pidas võimalikuks asi sisuliselt lahendada TsMS§414 alusel. Kohus on seisukohal, et kostja pole oma mõjuva põhjuse olemasolu põhistanud. Kostja poolt kohtule 29.oktoober 2009 kl 8:42 edastatud e-kirja ei saa pidada mõjuva põhjuse põhistamiseks. Harju Maakohtu 12.märts 2009 määrusega on asjas kohaldatud hagi tagamist. Tallinna Ringkonnakohtu 7.mai 2009 määrusega on Harju Maakohtu määrus osaliselt tühistatud. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 3 3.
3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et pooled on sõlminud laenulepingu, seda muutnud ning laenusumma 500 000 euro tagastamise tähtpäev on 4.
5. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping.

§ 396

lg1 kohaselt tuleneb laenulepingust laenusaajale kohustus tagasi maksta laenusaajalt saadud laenusumma. Kostjal on laenulepingust tulenev kohustus saadud rahasumma hagejale tagastada.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt

§ 82

lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, s.o võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Laenulepingus oli laenusumma tagastamise tähtpäevaks määratud 04.12.2008. a ning kostja pidi kohustuse sellel päeval täitma. Nimetatud tähtpäeva möödumisel muutus kohustus ka sissenõutavaks. Selles puudub ka vaidlus. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kostja ei ole laenusummat 500 000 eurot hagejale tagastanud, on kostja rikkunud oma laenulepingust tulenevat kohustust ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist vastavalt

§ 101lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1.

Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 500 000 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist laenulepingu p-s 1.6 kokku lepitud määras 0,05% tasumata summalt kalendripäevas. Viivist arvestatakse kohustuse sissenõutavaks muutumisest s.o alates 04.detsember

1. Kuni 29.oktoober 2009 on kostja olnud viivituses 329 päeva. Kohtuistungi toimumise aja seisuga, s. o
2. oktoober 2009, on kogunenud viivisesumma (500 000x0,05x329) 82 250 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 582 250 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,05% päevas põhinõudest 500 000 eurost alates 30.oktoobrist 2009 kuni põhinõude täitmiseni. Vastuseks kostja seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kostja on avaldanud seisukohta, et pooled olid kokku leppinud laenu tagastamise tähtaja pikendamises, kuid kindlaks jäi määramata tagastamise tähtpäev. Kostja hinnangul on tegemist lahtiste tingimustega, ning kohus peaks tingimuse määrama. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Pooled pidasid küll läbirääkimisi, kuid mingile kokkuleppele laenu tagastamise tähtaja pikendamise osas pole pooled jõudnud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p6.1 kohaselt on kõik lepingumuudatused kirjalikud, sellise vormi mittejärgimisel on muudatus tühine. Seega ei saa siinjuures rääkida ka lahtiste tingimustega lepingust

§ 26mõttes.

Lepingu kohaselt laenu tagastamise tähtpäevaks oli 4. detsember 2008 ja sellele ei ole kostja ka vastu vaielnud. Seega on asjakohatu ka kostja viide

§82lg7.

Hageja käitumine ei ole vastuolus ka hea usu printsiibiga, kuivõrd nõue oli sissenõutavaks muutunud 4.detsembril 2008. Kostja on avaldanud ka seisukohta, et lepinguliste kohustuste vahekord on paigast nihkunud seoses finantskriisiga ning

§97

lg 1 alusel võib kahjustatud pool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist kohustuste vahekorra taastamiseks. Kohus on seisukohal, et kohustuste tasakaal pole käesoleval juhul poolte vahel muutunud. Asjaolu, et maailma majandus on surutises ei tähenda kohtu hinnangul poolte vahelise tasakaalu muutmist. 3.4. Kohtukulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult, siis TsMS §162 lg1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. 4 Jaanus Saaremõts Kohtunik 5