2 alusel 2/3 karistusaja vangistuse 6a 4k ärakandmisel, so. 16.12.2011. b)
1 alusel ½ karistusaja ärakandmisel elektroonilise valve kohaldamisega, so. 26.11.2010 nõusoleku võib esitada 2 kuud enne nimetatud õiguse tekkimist. Isiklikus toimikus on kinnipidamisõiend nr. KK
76 lg 1 p. 1 ja p. 2. Kaebuse preambulas on ka viide, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla otsustust 13.01.2010 „Vaide tagastamine“. Kaebajale on jäänud arusaamatuks, miks vaie on tagastatud ning küsimust ei ole sisuliselt lahendatud. Kaebaja on märkinud, et kuriteo raskusastme määratlus peaks igas süüdistatavas kohtuotsuses kajastuma nagu nõuab Kriminaalmenetluse seadustik. Tartu Maakohtu otsusega on T.T. KrMS § 394 lg 2 p. 3 süüdistuse osas õigeks mõistetud ning „menetluskulude“ osas on märge, et T.T. on toime pannud teise astme kuriteo ning ei ringkonnakohtu ega ka Riigikohtu otsusega ei ole täiendatud ega muudetud kuriteo raskusastme määratlust. Kuna ringkonnakohtu otsusega on tühistatud T. T. suhtes tehtud kohtuotsus õigeksmõistmise osas
lg 2 p.3 järgi, pidanuks ringkonnakohus ka märkima , et süüdistus
3 järgi vastab I astme kuriteole. Kaebaja märgib, et ühegi astme kohtuotsuses ei kajastu viidet selle kohta, et kaebaja teod oleksid käsitletavad esimese astme kuritegudena. Kaebaja soovib muuta õiendis andmeid ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamise kohta ning kohustada Tartu Vanglat rakendama kaebaja suhtes
1 ja 2 sätteid, mis reguleerib teise astme kuriteo suhtes ennetähtaegselt vabastamise tähtaegu. . Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et põhjuseks, miks kaebaja taotleb Tartu Vangla arvestusosakonna õiendi tühistamist on see, et kaebaja arvates on Tartu Vangla arvestusteenistus tõlgendanud valesti kuriteo raskusastet, milles kaebaja on erinevate kohtuastmete poolt lõplikult süüdi mõistetud. Seega on vaidlus kaebaja kuriteo raskusastme üle ning tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega. Tartu Vangla on seisukohal, et T.T. kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. T.T. taotleb Tartu Vangla arvestusosakonna 10.12.2009.a õiendi, kinnipeetav T.T. karistuse tähtaegade kohta ning Tartu Vangla 13.01.2010.a vaide tagastamise otsuse nr E5 573 tühistamist. Justiitsministri 17.01.2007.a määrusega nr 4 kinnitatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ § 1 on vangla arvestusteenistus kohustatud kinnipeetava vanglasse saabumisel arvutama välja ning tegema kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks: 1) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; 2) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; 3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega. Nimetatud paragrahvis nimetatud arvutused tehakse kohtuotsuse alusel karistusseadustiku sätetele tuginedes. Seega kuulub õiendi andmine, kui toimingu sooritamine, vaidlustamisele ning kinnipeetav isik saab esitada kaebuse ja vaide ainult selle peale, kui vangla jätab õiendi andmata või viivitab sellega. Õiendis kinnipeetavatele teatavaks tehtavad kuupäevad ning nende arvutamise alused tulevad karistusseadustikust ning selle osas puudub kinnipeetaval õigus vaide esitamiseks, kuna nende üle tekkiva vaidluse lahendamiseks on olemas teine menetluskord. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Justiitsministri 17.01.2007.a määrusega nr 4 kinnitatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“ § 1 on vangla arvestusteenistus kohustatud kinnipeetava vanglasse saabumisel arvutama välja ning tegema kinnipeetavale allkirja vastu teatavaks: 1) karistuse täieliku ärakandmise korral vanglast vabanemise kuupäeva; 2) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine; 3) kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega. Nimetatud paragrahvis nimetatud arvutused tehakse kohtuotsuse alusel karistusseadustiku sätetele tuginedes. Kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas Tartu Maakohtu otsusega nr. 1-08-3588 on T.T. õigeks mõistetud
3 järgi ning süüdi on tunnistatud T.T.
1,2,3 ja
Ringkonnakohtu otsusega on tühistatud kohtuotsus kriminaalasjas 1-083588 T.T. õigeksmõistmise osas
3 järgi ning on otsustatud süüdi tunnistada T.T.
3 järgi ning mõistetud karistuseks vangistus. Muus osas on jäetud kohtuotsus muutmata. Riigikohus on jätnud kohtuotsusega süüdistuse ja karistuse kohaldamise osas kohtuotsuse muutmata. Kaebaja leiab, et kuriteo raskusaste peab olema määratletud süüdistatavas kohtulahendis nagu seda nõuab Kriminaalmenetluse seadustik. Nimelt ei ole Tartu Ringkonnakohus ega Riigikohus muutnud ega täiendanud Tartu Maakohtu otsust „VI Menetluskulude „ osas, kus on sätestatud, et T.T. on toime pannud teise astme kuriteo. Kaebaja arvates on seega Ringkonnakohus ja Riigikohus seisukohal, et T.T. kaasuse puhul on tegemist II astme kuriteoga ning kaebaja ei nõustu, et kaevatavas õiendis on viide
lg 2 p.2 ja
1, mis sätestab tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks esimese astme kuriteo puhul. Kaebaja on taotlenud Tartu Vangla arvestusosakonna õiendi tühistamist seetõttu , et kaebaja arvates on Tartu Vangla arvestusteenistus tõlgendanud valesti kuriteo raskusastet, milles kaebaja on erinevate kohtuastmete poolt lõplikult süüdi mõistetud. Seega on vaidlus kaebaja kuriteo raskusastme üle ning tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega. Vangla on õigesti kaebajale selgitanud, et kaebaja on süüdi mõistetud
3 alusel mida ei ole muutnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium ning nimetatud sätte järgi süüdimõistmisel on võimalus karistada vangistusega kaks kuni kümme aastat.
räägib kuritegude raskusastmest ning
lg 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. Seega on kaebaja kaasuse puhul tegemist esimese astme kuriteoga. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et halduskohtul puudub õigus anda hinnangut kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele ja anda selgitusi nende kohtulahendite täitmisega seonduvates küsimustes. Antud küsimused kuuluvad lahendamisele teise menetluskorra alusel. Kohus nõustub ka vastustaja väitega selles, et õiend, mida kaebaja vaidlustab, ei ole haldusakt, vaid vangla teatis (toiming), mida vangla kinnipeetava kohta koostab teatades tähtaegadest, mida kohus saab aluseks võtta tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kaebaja on vaide läbinud ning taotlenud vaidemenetluses vangla arvestusosakonna poolt määratud karistuse tähtaegade tühistamist ja uute tähtaegade määramist. Kohus on seisukohal, et vaideotsuses on õigesti leitud, et kuna õiendis nimetatud tähtajad on kooskõlas Vangistusseaduse ja Karistusseaduse sätetega , puudub kinnipeetaval õigus nõuda nende tähtaegade muutmist ning kuna kaebaja poolt vaides esitatud taotlus ei ole vaidemeneltuses lahendatav, tagastati kaebajale vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebajal puudus õigus vaide esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vangla on toiminud õigesti nii õiendi koostamisel kui vaide tagastamisel. Tuginedes eeltoodule , jätab kohus tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebuse rahuldamata. Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.