lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas
Hagejale määratud eestkostja – Tartu Linnavalitsus –on kinnitanud, et hagist loobumine ei kahjusta hageja huve. Kohus eeldab, et eeskosteasutus lähtub oma tegevuses vastavalt PkS § 98 lg-le 2lähtudes eestkostetava huvidest. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja esindaja puhul on tegemist eestkosteasutusega, siis eeldab kohus, et hageja esindaja on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest tema esindatavale.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist ja võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja Axxxx Uxxx kandnud kulusid seoses kohtumenetlusega. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus Uxxxx Hxxxxxxx 06.06.2008.a Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 250 krooni (tl.3). Kohus leiab, et
Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.