Hagi rahuldada.
Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks (
lg 10) või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu ringkonnakohtule asukohaga Kalevi 1, Tartu. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist (
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist I ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Kohus leiab, hinnanud maakohtule esitatud tõendeid kogumis ja kuulanud poolte seletusi, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil kohus tuvastas kostja seletuste (lubatud tõend) kaudu, et hageja töötas müüjana perioodil 01.01.2003 kuni 22.09.2003 a, tööandja jäi kostjale võlgu töötasu, kostja oli tööandja OÜ Fish Star juhatuse liige. Viru Maakohtu kohtuotsusega 21.november 2007 a tsiviilasjas nr 204-56 mõisteti OÜ-lt Fish Star hageja kasuks välja 20 691,70 krooni. Jõustunud kohtuotsus on täitemenetluses täitedokumendiks. Kohus tuvastas, et kostja oli kohtuotsusest teadlik (t 6). Kostja seletas kohtuistungil, et kohtuotsus jäi täitmata kuna ettevõttel puudusid varad. Kohus tuvastas, et kostja püüdis ajavahemikul 2007-2009 a võlgade katteks realiseerida äriettevõtte vara, hagejale kostja mingit tehingut võlgade katteks kordagi ei pakkunud. Kostja esitas pankrotiavalduse alles 2009 aastal. Tulenevalt ÄS § 187 lg 2 on hageja tõendanud kahju osaühingu ees kohtuotsusega 2-04-56 (t 4-5 kahju). Võlausaldaja (hageja) peab tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-4503 p 23). Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust sellega, et ajavahemikul 20072009 aastal eelistas osaühingu vara realiseerimisel pakkuda ja maksta seda mitte hagejale vaid teistele võlausaldajatele ja kostja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust –ei esitanud mõistliku aja jooksul pankrotiavaldust …ÄS § 180 lg 5-1 kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse…./ Kohus tuvastas kostja seletuste kaudu, et äriühingu makseraskused tekkisid juba 2007 aastal ja pankrotiavalduse esitas juhatuse liige alles 2009 aastal seega ÄS § 180 lg 5-1 nõudeid selgelt rikkudes. Kohus on seisukohal, et kostjal tekkis kohustus esitada pankrotiavaldus hiljemalt 2007 aasta detsembris. Kostja esitas alles 14.12.2009 a kohtule pankrotiavalduse seega 20 päeva asemel ca 730 päeva möödudes, millega rikkus ÄS § 180 lg 5-1 ja pani toime õigusvastase teo (vastutab hageja ees deliktiõiguse alusel), kuna juriidilise isiku juhatuse liikmena rikkus seaduses sätestatud kohustust. Kohus tuvastas, et juba alates 2007 aastast tekkisid osaühingul makseraskused (rendimaksete kaudu) ja kostja püüdis olemasolevat vara realiseerida eelistades teisi võlausaldajaid hagejale. Pankrotimenetluse õigeaegsel algatamisel oleks hageja saanud oma nõudeid kaitsta, kõigi võlausaldajate õigused oleksid saanud võrdselt kaitstud ja võlausaldajad võrdselt koheldud ning menetlust oleks läbiviinud objektiivsetel alustel kohus koos pankrotihalduriga. Kostja vastutusest vabanemist ei tõenda ka ajutise halduri kirjalik seisukoht, et „sel hetkel polnud tuvastatud kuriteotunnustega tegu või rasket juhtimisviga“ (PankS § 28 mõttes). Kohus märgib, et kostja ei esitanud pankrotihaldurile osaühingu raamatupidamise dokumente, seetõttu ei õnnestunud pankrotihalduril tutvuda raamatupidamise lõpliku korraldusega. Ajutise halduri seisukoht tugines olemasolevatele andmetele, mis ei pea olema lõplik. Seega pole kostja esitanud kohtule vastutusest vabanemiseks ühtegi tõendit, mis teda vastutusest vabastaks. Eeltooduga tuvastas kohus, et kostja rikkus osaühingu ees hoolsuskohustust ja osaühing oli tekitanud kahju hagejale, samuti deliktiõiguse alusel käitus õigusvastaselt ka hageja suhtes, kohus tuvastas eelpool ka põhjusliku seose. Hageja kahju nõude aluseks on deliktiõiguse alusel võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 7 (Riigikohtu lahend 3-2-1-150-09 p 11). IV Viivis 4. Hageja taotleb kostjalt viivise 7% + 2,5 % välja mõistmist hageja kasuks alates 21.11.2007 a aastast kuni kohustuse täitmiseni. Kostja pole taotlenud kohtult viivise vähendamist, kohus omal algatusel viivise vähendamist ei menetle (Riigikohtu lahend 3-2-1-167-09). Poolte vahel oli vaidlus viivise arvestamise alguse osas. Kohtutäituri õiendiga on tõendatud, et kostja sai teada kohustuse tekkimisest hiljemalt 22.10.2008 aastast (t 4-6). Seega kuulub viivis 7% + 2,5 % välja mõistmisele kostjalt hageja kasuks alates 22.10.2008 aastast (mitte 27.11.2007 a). Kohus on seisukohal, et pankrotimenetlusega seoses viivise arvestus ei lõppenud, kuna kohus lõpetas OÜ Fish Star pankroti raugemisega, mistõttu ei kohaldu PankrS § 35 lg 1 p 6 (t 66-71). 5. Kohtule on esitatud järgmised tõendid – Viru Maakohtu kohtuotsus 21.11.2007 a tsiviilasjas nr 2-04-56 (t 4-5), kohtutäituri õiend 22.10.2008 a (t 6), hageja ja kostja menetluskulude dokumendid (t 25-28, 81-82, 86-87), ajutise pankrotihalduri aruanne (t 58-65), pankrotiotsus ts asjas nr 2-09-67443 (t 66-71), poolte seletused (t 78-80). Eelpool nimetatud dokumendid/tõendid loeb kohus
Muukeelsed tõendid jätab kohus tähelepanuta kuna need ei vasta nõuetele (t 39-40).
Kohus võib
Hageja esitas kohtule riigilõivu kviitungi summas 1 000 krooni ja õigusabikulude kohta kviitungid 3 462,20 krooni (t 25-28) seega moodustavad hageja menetluskulud kokku 4 462, 20 krooni. Hagejal tuli lähtudes hagihinnast tasuda riigilõivu 5 000 krooni. Hageja taotles menetlusabi korras riigilõivust vabastamist. Viru Maakohtu 08.06.2009 a määrusega on hagejale määratud kohustus tasuda 20% ehk 1 000 krooni ettenähtud riigilõivu summast 5 000 krooni. Seega tuleb
alusel kostjal hagejale tasuda riigilõivust 1 000 krooni ja riigi kasuks 4 000 krooni riigilõivu katteks. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 8. Kohus märgib, et tulenevalt
lg 4 kohus proovis lepitada korduvalt pooli kohtumenetluse käigus ning pakkus kompromissi sõlmimise võimalust. Pooled kompromissi ei sõlminud. Kohtunik Fred Fisker
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.