) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt
lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovib lahutada poolte abielu ning kostja faktiliselt nõustub sellega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted nende vahel on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning nende abielu tuleb lahutada.
§-i 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. 2
§-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks minimaalses määras aasta enne hagi esitamist. Vastavalt
lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates 2008.a kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05). Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hagejale oli 2009.aastal määratud riiklik pension 2009 krooni, sotsiaaltoetus 560 krooni ja peretoetus 900 krooni kuus (tl 18). Käesoleval ajal töötab hageja lasteaias Pääsuke. Kostja oma sissetulekute kohta tõendeid esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas kostja, et tal sissetulekud puuduvad. Vastavalt
on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-52-07. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (
ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Lähtuvalt
lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 3
lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. novembri 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 p-s 11 asunud seisukohale, et „Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on
Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“. Kuivõrd hageja nõue on põhjendatud vastavalt
lg 4 ning puuduvad erandlikud asjaolud (
lg 6), mis tingiksid elatise väljamõistmise alla kehtiva miinimummäära, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates 04. augustist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.