Obsah (6)

§ 187§ 168§ 162§ 651§ 161§ 436

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2010, Tallinn

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 22.12.2008 esitas M. E. H. (edaspidi hageja, apellant) Harju Maakohtule hagiavalduse ja 12.02.2009 hagiavalduse täpsustuse, milles palus tunnistada AS-i K. (edaspidi kostja, vastustaja) 17.11.2008 ja 15.01.2009 käskkirjad ebaseaduslikuks, tunnistada töölepingu nr 303 28.09.2007 lõpetamine töölepinguseaduse (TLS) § 86 p-de 6 ja 7 järgi ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle kostja äriühingusse tegevjuhi ametikohale alates 15.01.2009 ja välja mõista kostjalt rahaline hüvitis seoses töölt sunnitud puudumisega alates 15.01.
2. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
3. 05.05.2009 esitatud vastuses leidis kostja, et otstarbekuse põhimõttest lähtudes on mõistlik hagi õigeks võtta ja kostja tunnistab kõiki hageja nõudeid. Hageja keskmine kuupalk on 36 835 krooni ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kostja palub, et kohus teeks asjas õigusvõtul põhineva lahendi, kuivõrd sunnitud töölt puudumise aja eest arvestatav hüvitis suureneb iga päevaga.
4. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja leiab, et ei ole andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kostja algatas kohe peale hagi materjalide saamist kompromissi läbirääkimised, mis kahjuks hageja poolse ebamõistlikult suure kompromissihüvitise nõudmise tõttu kompromissi sõlmimiseni ei jõudnud. Kostja on käitunud heas usus, aidanud igati kaasa vaidluse kiirele ja võimalikult väikeste kuludega lahendamisele. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 3

1. 15.05.2009 rahuldas maakohus hagi õigeksvõtu alusel, otsustades tunnistada 17.11.2008 ja 15.01.2009 käskkirjad ebaseaduslikuks, tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ja mõista kostjalt välja hageja kasuks keskmine palk seoses töölt sunnitult puudumisega. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
2. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja palunud menetluskulude määratlemisel arvestada ja lähtuda

§ 168

lg-st 6, mille kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, ja

§ 162

lg-st 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Hageja algatas hagimenetluse pärast kompromissi läbirääkimisi, mis hageja ebamõistlikult suure kompromissi hüvitise nõudmise tõttu kompromissi sõlmimiseni ei jõudnud, kostja võttis hagi õigeks eelmenetluses ja käitus heas usus. Hageja ei ole kohtule esitanud põhjendusi, et kostja oma käitumisega on andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja väidetel on nad pidanud läbirääkimisi, hageja ei ole seda väidet kummutanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused 6. Hageja palub Harju Maakohtu 15.05.2009 otsuse tühistada osas, millega jagati menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. 7. Kaebuse põhjenduste kohaselt lähtus kohus menetluskulude jagamisel

§ 168

lgst 6, mille kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, ja

§ 162

lg-st 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks tehti otsus oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane.

1. Maakohus tuli valele järeldusele, et hageja algatas hagimenetluse pärast kompromissi hüvitise nõudmist ning seetõttu ei jõutud kompromissi sõlmimiseni. Kostja seaduslik esindaja V. V. tegi apellandile kompromissettepaneku (t lk 13), see on töölt vallandamise kohta poolte kokkuleppel ühe kuu keskmise töötasu suuruse kompensatsiooni väljamaksmisega. Hageja teatas hagis, et „14.11.2008 V. V. tuli AS K.e kontorisse ning teatas mulle, et seoses AS Ü. F. otsuse vastuvõtmisega ühendatakse kolm farmi, neile on vaja ainult ühte tegevjuhti ning et teine on liigne". V. V. ütles, et „mul ei ole enam tööd". Ta soovitas ilusti käituda ja sel juhul mulle makstakse 1 kuu hüvitis (e-mail saadetud 17.11.2008 V. V. poolt).“
2. Tegelikult pidi kostja seaduslik esindaja V. V. seoses töömahu vähendamisega ja töö puudumisega pakkuma hagejale töölepingu lõpetamist seoses töötajate koondamisega vastavalt TLS § 86 p-le 3 kahe kuu eest hüvitise väljamaksmisega. Töölepingu lõpetamise seaduslikud alused olid pakutud hageja poolt kostjale saadetud kirjas (t 1k 22). Soov mitte järgida seadust ega täita seda täies ulatuses tingis kostja poolt töölepingu lõpetamise hagejaga TLS § 86 p 6 järgi.
3. Seega nõudis hageja juba kohtuväliselt seadusega ettenähtud hüvitise maksmist, mida makstakse igale töötajale töölepingu lõpetamisel seoses töötajate koondamisega. Ei saa kahe kuu eest hüvitist nimetada „ebamõistlikult suureks“, nagu nimetas seda kohus. Hageja oli sunnitud organiseerima oma kaitset kohtuorganite kaudu, mis tõi kaasa täiendavate kulutuste kandmist.
4. Alates 2008.aasta novembrist kompromiteeris kostja tahtlikult hagejat. Oma tegevusega aitas kostja kaasa hageja prestiiži langusele väga kitsas valdkonnas, see on 4 põllumajanduses. Tunnistades hagiavaldust alles 2009.aasta mais (t lk 37) võttis kostja hagejalt võimaluse aktiivselt osaleda kevadises külvikampaanias. Vastustaja seisukoht
5. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb otsus selles osas tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud, see on käesolevas asjas menetluskulude jaotuse, osas. 14. Reegli menetluskulude jaotusele hagimenetluses kehtestab

§ 161

lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ühe erandi sellest kehtestab

§ 168

lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega selle sätte rakendamiseks peavad leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi esitamiseks. Kui sellised asjaolud tõendamist ei leia, kuulub rakendamisele

§ 162

ja kaaluda tuleb, kas on aluseid rakendada selle sätte lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 15. Maakohtu otsuse põhjendus menetluskulude jaotuse osas on vastuoluline. Nimelt märgib kohus, et lähtuma peab

§ 168lg-st 6, kuid rakendab sellist jaotamise viisi, mida nimetatud säte ette ei näe.

Jaotamise viisina menetluskulude jätmist kummagi poole enda kanda näib ette

§ 162lg 4.

Seega ei vasta maakohtu otsus vaidlustatud osas

§ 436lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

16. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei esine asjaolusid, millised annaksid aluse rakendada kas siis § 168 lg 6 või § 162 lg 4 ja rakendamisele kuulub

§ 162lg 1 ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kostja võttis kohtumenetluses õigeks töösuhte ebaseadusliku lõpetamise, kusjuures ta rikkus seadust sama töötaja (hageja) suhtes kaks korda, nii 17.11.2008 kui 15.01.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 17.11.2008 ebaseaduslik käskkiri oli töötajale kätte antud alles 09.12.2008, kuid vahepeal, see oli 18.11.2008, oli tööandja esitanud töötajale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (t lk 13), pakkudes hüvitisena ühe kuu palga suurust summat ja ilma, et hageja oleks kokkuleppega nõustunud, teatas tööandja juhatuse liige koosolekul, et hageja ei tööta enam selles äriühingus (t lk 14). 05.12.2008 e-kirjas tõdes hageja, et tööandja on andnud nii temale kui kõrvalistele isikutele selgelt mõista, et soovib, et ta lahkuks töölt (t lk 22). Samas tegi hageja tööandjale ettepaneku saata talle koondamisteade. Tööandja aga andis töötajale 09.12.2008 kätte 17.11.2008 kuupäeva kandva käskkirja (t lk 15), millega oli määranud töötajale distsiplinaarkaristuse ja lõpetanud töölepingu TLS § 86 p 6 alusel. 22.12.2008 esitas töötaja kohtule avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse alusel. 12.01.2009 ei lubatud töötajat oma töökohale (t lk 59). 15.01.2009 käskkirjaga (t lk 31-32) määras tööandja taas distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise TLS § 5 86 p-de 6 ja 7 alusel. 16.01.2009 sai hageja ka selle käskkirja kätte ning 12.02.2009 esitas hagi täiendamiseks avalduse. 20.03.2009 sai kostja kätte hagiavalduse (allkiri t lk 68) ja selle lisad ning 2 päeva enne kohtu poolt määratud korraldava istungi toimumist, see oli 05.05.2009, esitas avalduse hagi õigeksvõtu kohta (t lk 64, 65 kutsed istungile, lk 71-72 kostja avaldus).
2. Nimetatud tõenditest nähtuvate asjaolude kogumi alusel on tõendatud, et kostja ise oma käitumisega andis hagejale põhjuse 22.12.2008 hagi esitamiseks ja 12.02.2009 selle täiendamiseks. Kostja tööandjana on ise õigeks võtnud, et käitus töötaja suhtes korduvalt seadusevastaselt. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et enne 09.12.2008 ebaseaduslikku töölepingu lõpetamise käskkirja kätteandmist oleks töötaja nõudnud töölt lahkumise (eeldatavalt siis töölepingu kokkuleppel lõpetamise) eest „ebamõistlikult suurt kompromissihüvitist“ nagu väljendab kostja 05.05.2009 menetlusdokumendis (t lk 72). Kui sellised läbirääkimised toimusid peale kostja poolt hagimaterjalide kättesaamist, siis seda asjaolu ei saa kuidagi seostada hagi esitamisega ja selle põhjendatusega

§ 168lg 6 mõttes.

18. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka asjaolusid, millised annaksid aluse asuda seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik

§ 162lg 4 mõttes.

Kostja näol on tegemist juriidilisest isikust tööandjaga, mille juhatuse liige käitus töötajaga korduvalt seadusevastaselt. Töötaja oli õigustatud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ja on õiglane, et tööandja kannab hagi rahuldamise korral kõik töötaja menetluskulud. 19. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellandi menetluskulud

§ 162lg-st 1 lähtuvalt vastustaja kanda.

Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok