Obsah (9)

§ 405§ 630§ 632§ 444§ 448§ 187§ 455§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-59513 T.R. versus K.R. elatis laste ülapidamis

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. T.R.i hagis K.R.i vastu elatise nõudes: 1.1 välja mõista K.R.ilt elatis laste ülapidamiseks 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus (sellest 1 000 krooni tütre S-R R ülalpidamiseks, 1 000 krooni tütre T-K R ülalpidamiseks ja 1 000 krooni poja R-E R ülalpidamiseks) T.R.i kasuks alates
2. aprill 2010, kuni tütre S-R R (sündinud xx. xxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxx xxxx; 1.2 edasi välja mõista K.R.ilt elatis 2 000 krooni kuus (sellest 1 000 krooni tütre T-R R ülalpidamiseks ja 1 000 krooni poja R-E R ülalpidamiseks) T.R.i kasuks alates xx. xxxxxx xxxx, kuni tütre T-K R (sündinud xx. Xxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxx xxxx; 1.3 edasi välja mõista K.R.ilt elatis 1 000 krooni kuus poja R-E R ülalpidamiseks T.R.i kasuks alates xx. xxxxx xxxx, kuni poja R-E R (sündinud xx. xxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni xx. xxxxxxxx xxxx. Muud otsustused
3. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 anda luba kohtuotsuse peale edasikaebamiseks ringkonnakohtule; 2.2 jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
4. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning on piirdunud kostja telefonitsi ja hageja kohtus ärakuulamisega; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 3.5 seoses asja menetlemisega lihtmenetluses on otsusest välja jäetud

§ 444

lg 1 kohaselt otsuse kirjeldav ja põhjendav osa ning otsusele edasikaebamine ei ole lubatav; 3.6

§ 448

lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja 30 päeva jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus; apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama; otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõue (hagi ese) Hageja on esialgselt taotlenud kostjalt kolmele lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras lapse kohta (2 175 kr). Menetluse käigus on hageja seoses kostaja majandusliku raske olukorraga vähendanud nõuet, taotledes elatise väljamõistmist 1 000 krooni kuus lapse kohta alates
3. aprillist
4. 1.
5. Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hageja on esitanud kohtule andmed poolte kooselust sündinud laste kohta. Hageja kohtus ärakuulamisel avaldas, et ta teab kostja majanduslikku rasket olukorda ning piirdub seetõttu elatise nõudega 1 000 krooni kuus lapse kohta. Kostja majandusliku olukorra paranemisel on tal võimalik taotleda elatise suurendamist.
6. Kostja põhjendused 2.
7. Kostja seisukoht nõudes Kostja telefonitsi avaldas, et ta peaks olema suutaline maksma elatist 1 000 krooni kuus lapse kohta. 2.
8. Kostja esitatud asjaolud Kostja väitel pole tal hetkel tööd, mis raskendab elatise maksmist lastele
9. Kohtu põhjendused 3.
10. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik

§ 405

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (

§ 405lg 2).

Kohus võib lihtmenetluses (

§ 405

lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 405lg 3).

2 Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. 3.

1. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtulik vaidlus tuleneb asjaolust, et hageja väitel ei ole kostja lapsi üleval pidanud. Vanema poolt lapse ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet. Elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud miinimummäära tuleneb kostja raskest majanduslikust olukorrast. Ei ole õiglane kohustada kostjat miinimummääras elatist maksma, kuna see oleks talle endale ebamõistlikult koormav. Kostjalt elatise väljamõistmisel peab arvestama ka sellega, et peale elatise maksmist säiliks ka kostjal minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus leiab, et kostja majanduslikult raske olukord on selleks põhjuseks mille tõttu tuleb PKS §-s 61 lg 6 p 4 alusel talt hageja kasuks elatis välja mõista 1 000 krooni kuus lapse kohta. Menetluskulusid asjasta ei nähtu. Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3