← Eesti

2-09-4015/7

Obsah (5)§ 143§ 146§ 147§ 160§ 144

2-09-4015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22.06.2009.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtu

§ 143, § 144, § 146 lg.1, § 147 lg.1,2 ja Ts

MS § 162 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 449 lg.3 , § 630-633 Jätta rahuldamata T.M. hagi M.H.`i vastu põhivõla, intressi ja viivise 115 600 (ükssada viisteist tuhat kuussada) krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja T.M. kanda. Menetlusosalised võivad nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 1

(3)Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2002.a. laenulepingu. Laenulepingu kohaselt hageja T.M. laenas kostja M.H.`ile 40 000 krooni. See summa oli vajalik kostjale mingi kiire äriprojekti käivitamiseks. Kuna kostja oli hageja hea tuttav, siis ei tekkinud hagejal kahtlikust kostja aususe suhtes. Laenu pidi kostja tagastama 30.12.2002.a. Oleks kostja palunud pikemat tähtaega , oleks hageja seda lubanud. Laenu tagasimaksmise tähtaja pakkus kostja ise välja. Laenulepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma intressi raha kasutamise eest 7% kuus. Seega kahe kuu eest kokku 5600 krooni. laenulepingu p. 4 järgi pidi kostja tasuma leppetrahvi 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja on laenu tagasimaksmisega viivitanud 2215 päeva. Leppetrahvi suurus on 200 krooni päevas. Sellest tulenevalt on leppetrahvi summa 443 000 krooni. See on ebamõistlikult suur summa ja hageja nõuab leppetrahvi summas 70 000 krooni. Kostja on nende aastate jooksul lubanud võla tasuda , kuid pole seda teinud. Viimase sellise lubaduse andis kostja selle aasta jaanuaris. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 40 000 krooni, intress 5600 krooni ja leppetrahv 70 000 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et nõue on aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2002.a.

§ 146lg.1 järgi tehingust tulenava nõude aegumistähtaeg on 3 aastat.

Seega 3-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.2002.a. ja nõue tulnuks esitada hiljemalt 31.12.2005.a. Hageja on nõude kohtule esitanud 30.01.2009.a. ja seega on nõue aegunud. Kostja palub kohaldada hagi aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta lisab, et talle ei olnud teada kostja asukoht. Lõpuks õnnetus tal 2008.a. lõpus kokku saada kostja vanematega ja siis helistas kostja talle Rootsist. Kostja palus , et hageja teataks oma pangakonto numbri ja lubas võla tasuda osade kaupa. Kahjuks kostja seda ei teinud. Siis helistas hageja ise kostjale Rootsi ja vastuseks olid järjekordsed lubadused. Hageja uskus, et kostja asub raha tasuma. Peale seda oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse vastavalt TsMS §403 lg.1 ja andis pooltele tähtaja kõikide tõendite ,taotluste ja seisukohtade esitamiseks kuni 22.05.2009.a. Hageja esitas täiendavalt kohtule kõneeristuse detsembris 2008.a. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Pooled on sõlminud 30.10.2002.a. laenulepingu , mille kohaselt T.M. annab M.H.`ile laenu summas 40 000 krooni. Laenaja kohustub laenu tagasi maksma 30.12.2002.a. Laenaja kohustub tasuma laenu kasutamise eest intresse 7% kuus, kusjuures intresside tasumine toimub igakuiselt 30 kuupäevaks summas 2800 krooni. Tähtajaks tasumata summalt tasub laenaja laenult leppetrahvi 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.

§ 146

lg.1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg.1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg. 2järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud 2

(3)isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Antud juhul oli hagejal õigus nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist kostjalt alates 31.12.2002.a. Seega muutus sellest ajast ka nõue sissenõutavaks. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-57-
  1. Hageja ei ole tõendanud, et nõude aegumine on vahepeal katkenud. Hageja väited, et kostja tunnistas kogu aeg nõuet ja lubas tasuda , on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Hageja ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud. Hageja on esitanud kohtule kõneeristuse, et ta on saatnud kostjale SMS-id 18.12.2008, 29.12.2008 ja 30.12.2008.a. ning kostjale saadetud tähitud kirja kviitungi aprillist 2009.a. , mis on tagastatud postist. Antud tõendid ei oma asjas tähtsust, kuna nõue oli selleks ajaks aegunud. 3 aastat möödus 31.
  2. 2005.a. Hageja ei ole ka selgitanud , mis takistas tal hagi varem kohtule esitamast s.o. ajal mil nõue ei olnud aegunud.

§ 160lg.1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega.

Hageja on hagi kohtule esitanud alles 30.01.2009.a. Seega 6 aastat peale nõude sissenõutavaks muutumist.

§ 144

järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalnõudest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

§ 143järgi kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kuna kostja palub arvesse võtta nõude aegumist ja hagi on aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata , tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg.1 jätta hageja kanda. Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.