lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja on kostjale müünud kaupa ning hageja väite kohaselt on kostja kauba eest tasunud osaliselt, jättes maksmata 2007 septembrist detsembrini müüdud kaupade eest summas 290 899 krooni vastavalt esitatud arvetele. Pärast kostja vastuväidet, et nõue on tõendamata, esitas hageja kohtule saatelehed ning üleandmisvastuvõtmislehed, mis tõendavad kostja poolt kauba kätte saamist. Kostja vastuväide, et arvetel puudub kostja poolne märge, on alusetu. Hageja väite kohaselt on tema arved kostjale väljastanud posti teel ning hageja ei ole nõudnud kinnitust arve kätte saamise kohta. Seega ei saanudki arvetel olla kostjapoolset kinnitust kättesaamise kohta. Kostja aga ei ole vaidlustanud arvete kätte saamist. Arvete kättesaamist tõendab kostja 12.03.2008 kiri hagejale, milles soovitakse saada saatedokumente esitatud arvetele.
lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. 2 Kauba saatelehed ja üleandmis-vastuvõtmislehed (t. lk 118-134) tõendavad kostja poolt kauba kätte saamist. Vastavalt lepingu punktile 2.2.1 oli kostja kohustatud ostetud kauba eest tasuma 30 kalendripäeva jooksul alates kauba kättesaamisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja poolt esitatud arvete (t.lk 11-33) tasumise kohta. Ka ei viita kostja oma kirjalikus vastuses hageja poolt antud asjas esitatud arvete tasumisele. Kostja on esitanud makstud arvete nimekirja (t lk. 72), kuid need ei puutu antud vaidlusse. Seega on kostja müügieseme vastu võtnud, kuid jätnud omapoolse kohustuse, ostuhinna tasumise, täitmata. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue, põhivõla 290 899 krooni väljamõistmiseks, põhjendatud. Kostja viide müügilepingu punkt 2.1.3 eiramisele on ainetu, sest kirjaliku tellimuse mitteesitamine kauba kätte saamiseks, ei anna alust kostjal juba vastuvõetud kauba eest mitte tasuda.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on viivise suuruses kokku leppinud müügilepingu punktis 2.1.9, 0,15 % päevas maksmata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 08.09.2008 summas 126 617,37 krooni (t. lk 34). Vastuväiteid viivise suurusele kostja ei ole esitanud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlg 290 899 krooni ja viivis 126 617,37 krooni ning tuginedes TsMS § 367 viivis alates 09.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.