) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja märgib, et lapse vajadused on pärast 2000.a kasvanud ja on lapse vajadused nimetanud hagiavalduses summas 4250 krooni. Kostja lapse vajadustele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hagis nimetatud lapse vajadused on tema vanust arvestades mõistlikud ja vajalikud ning peaks tagama talle igapäevase turvalisuse ja toimetuleku, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kulutusi koolikohustuse täitmiseks jms.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja ongi palunud elatise nimetatud summas välja mõista. Vastavalt PrkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus hindab elatise suuruse määramisel lähtudes PrkS § 61 lg 2 lisaks lapse vajadustele ka poolte sissetulekuid ja varalist seisundit ning nende ülalpidamisel olevaid teisi ülalpeetavaid. Hagejale kuulub korter, mida perekond kasutab eluruumina, kostja oma vara kohta andmeid esitanud ei ole. Hageja igakuine sissetulek töötasuna on olnud viimase aasta jooksul kuude kaupa väga kõikuv, kuid keskmiseks brutosissetulekuks on 5790.50 krooni. Kostja on enda väitel töötu. Kohus selgitab, et töövõimelisel lapsevanemal on kohustus osaleda oma lapse ülalpidamisel ja töötus ei vabasta teda selle kohustuse täimisest-seega peab lapsevanem tegema kõik, et leida omale töö ja saada regulaarselt sissetulekut. Ei ole õiguspärane jätta lapse ülalpidamine vaid seetõttu täielikult hageja kanda, et tal on töökoht ja igakuine sissetulek, mis ei ole küll eriti suur. Kohus leiab, et elatist on võimalik vähendada alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Kostja esitas koos vastusega koopiad kahest sünnitunnistusest, millest nähtub, et tal on veel kaks last, keda ta peab ülal pidama (t lk 14-15). Kostja väitis, et tal on lisaks veel üks laps, kellele ta lisaks AxxxxLxxxxxx peab elatist tasuma, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis väiksemas summas, kui nõudis hageja, kuid elatist tuleb suurendada võrreldes 2000.a välja mõistetud summaga. Hageja sissetulekust ei jätku ilmselgelt enda ja lapse ülalpidamiseks, mistõttu peab lapse ülalpidamises osalema ka kostja. Nagu kohus eelpool märkis, ei ole töötus elatise tasumise kohustusest vabastav alus ning tasumisest ei saa vabastada ka see, et kostjaga koos elab kaks tema last, kelle ülalpidamisest ta igapäevaselt osaleb. Kohus leiab, et elatisena tuleb välja mõista 1000 krooni kuus.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 04.02.2009.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.