Obsah (5)

§ 478§ 466§ 554§ 557§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-53061 Kohtuasi Tallinna linna avaldus alaeal

§ 478lg 4).

Käesolev kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg3).

1 Avaldaja nõue ja asjaolud Esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja määrata perekonnaseadus (PKS) § 92-95 alusel A A K ’i eestkostjaks G F . JG elas vabaabielus A D ’iga, kellede kooselust sündis XXX tütar A A . 1997 jaanuaris lapse isa A D suri, mistõttu jäi abielu registreerimata ning laps sai ema nime ja registreeriti vallaslapsena. Kuni A A aastaseks saamiseni kasvatas last ema, kes pidevalt jättis lapse tuttavate või lapse isa vanemate hoole alla. Lapse ema JG kadus, kui A A sai aastaseks ning lapse võtsid enda juurde lapse isa vanemad GF ja M F a. JG kuulutati tagaotsitavaks ning 1999 saadi teada, et JG kolis välismaale. 2006 käis JG last vanavanemate juures vaatamas, kuid vahepealsed ajad olid möödunud teadmatuses. JG ei hoolinud oma tütrest, ei kasvatanud ega toetanud tütart materiaalselt. J G ’l on käesolevaks ajaks uus pere, kus kasvab poeg A . JG on viimastel aastatel tütrega mõned korrad kohtunud, kuid A A on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud vanavanemad, kus laps on elanud 11 aastat ning teda hoitakse ja armastatakse seal ja lapsele on loodud kõik eakohased tingimused arenguks. A A peab G F ’i ja M F a oma vanemateks. A A on väga tubli ja eeskujulik õpilane. JG on avaldanud soovi, et tema tütre eestkostjaks määratakse lapse vanaisa G F . Asjast puudutatud isiku alaealise lapse A A K ’i määratud korras esindaja seisukoh Määratud korras esindaja toetab avaldus ning leiab, et avaldus eestkoste seadmiseks on põhjendatud ja eestkostja suhtes vastuväiteid ei oma. Määratud korras esindaja leiab, et A A K on jäänud vanemliku hoolitsuseta tema ema eemalviibimise tõttu juba kaua aega tagasi. Seetõttu on täidetud seaduses sätestatud eeldused alaealise üle eestkoste seadmiseks. A A elab juba 12 aastat oma bioloogilise isa ema M F a ja tema abikaasa G F ’i kasvatusel ja hoolitsusel. Perekonna koduks on heas korras korter Tallinnas Amburi 16-

1. Kodu külastamisel veendus esindaja, et selles on tagatud lapsele kõik eluks vajalik. Pereliikmete omavahelised suhted on soojad ja südamlikud, suhtumine tüdrukusse on hell. A A kutsub vanavanemaid emaks ja isaks. GFei ole tegelikult A bioloogiline vanavanem, kuid ta on M F a’ga elanud koos väga pikka aega ning kasvatas ka A A isa A kui oma poega. A A õpib ainult väga headele hinnetele. Varasemalt tegeles vabal ajal iluvõimlemise, ujumise ja tantsuga, praegu enam mitte. Oma tulevikku seostab õpingutega ülikoolis, kus soovib omandada arsti kutset. Määratud korras esindaja selgitas A A le eestkoste olemust ja tähendust, milles A A sai hästi aru. A A soovib jätkuvalt elada koos vanavanematega ning vanaisa määramist enda eestkostjaks. Lisaks märgitud vanavanematele kuuluvad A A lähivõrgustikku veel
2. a. vanavanaema, samuti M F a sugulased (tädid, täditütred Tartus, õde, õetütred Kaliningradis), ning F noorema poja pere. Määratud korras esindaja on seisukohal, et G F ’i määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. Just G F ’i eestkostjaks määramises on perekonnaliikmed kokku leppinud omavahel seoses sellega, et G F ’i tervislik seisund vastab eestkostja nõuetele paremal määral. M F a käib küll tööl, kuid on osalise töövõimega ning ei ole oma seisundi prognoosis kindel. GF on praegu küll pensionär, kuid töötas varasemalt kirurgina ning on seeläbi erialavalikul A A suureks eeskujuks. G F ’i kasvatusel elades on lapsele tagatud adekvaatne hoolitsus. F id on täitnud A A suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega väga pikka aega. GF on andnud nõusoleku eestkostjaks saamiseks, mida toetab eestkosteasutus. G F ’i eestkostjaks saamist pooldavad ka tema abikaasa M F a ja A A ise, samuti J G . Leian, et eestkosteasutus on eestkostja valikusse suhtunud suure põhjalikkusega ning see valik vastab lapse huvidele parimal viisil. G F ’il on 2 vajalik kogemus ja põhjalikud teadmised suhtlemisest lastega ja laste vajadustest. G F ’i tervislik seisund on hea. Eestkosteasutuse linna ( Linnavalitsuse kaudu) arvamus Eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja teostas 30.10.2009 kodukülastuse JG koju aadressil Peetri 3024, Paldiski, kus viibis külastuse ajal Natalja G ja JG poeg A G . Korter on 2-toaline ja kõigi mugavustega. J G ’t kodus ei viibinud ning N G sõnul oli JG sõitnud kuuks ajaks Inglismaale inglise keelt õppima. A G ’i isa A G töötab sadamas. Asjast puudutatud isik GF kohtule kirjalikke seisukohti esitanud ei ole. Asjast puudutatud isik JG kohtule kirjalikke seisukohti esitanud ei ole. Maakohtu kohtumääruse põhjendused Kohus lahendab antud asja menetlusosaliste nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis leiab, et avaldus alaealisele A A K ’ile eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avalduse rahuldamise materiaalõiguslikeks alusteks on perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 3, mis sätestab eestkoste sisu, § 93 lg 1, mis sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus kas eestkosteasutuse või isiku avalduse alusel kelle üle eestkoste seatakse ja § 95, mis sätestavad eestkostja isikule esitatavad nõuded. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist, et alaealisele A A K ’ile on eestkoste seadmine vajalik tema kasvatamiseks ja isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. A A K on vanemliku hoolitsuseta jäänud laps, kellele eestkoste seadmine on PKS § 92 lg 3 kohaselt põhjendatud. A A K ’i ema JG ei ole last kasvatanud alates lapse aastaseks saamisest ning varasemalt jättis lapse tuttavate või lapse vanavanemate hoolde. JG kadus aastateks välismaale ning võttis tütrega ühendust alles
3. Ka käesoleval hetkel on JG läinud välismaale ja jätnud oma poja A i poja isa kasvatada. Isakanne lapse sünniaktis puudub, kuid enne A A sündi elas JGA D ’iga, kes on ka lapse isa, kes suri vahetult pärast A A sündi. JGon esitanud avaldajale kirjaliku avalduse, et nõustub tütrele eestkostja määramisega ning on avaldanud soovi, et tütre eestkostjaks määratakse G F . 02.02.2010 kuulas kohus ära alaealise A A K ’i arvamuse tema suhtes eestkoste seadmise asjas. A A on elanud sündimisest saadik F ’i peres. A A kutsub G F ’i isaks ja M F a on olnud lapse ema nii kaua kui laps mäletab. A A õpib 7 klassis ning vabal ajal käib tantsimas ja on arvutis. A A le meeldib koolis, kus on hea läbisaamine ja toimub palju olümpiaade, millest laps osa võtab. A A on nõus, et GF määratakse tema eestkostjaks. Samuti toetab lapsele G F ’i eestkostjaks määramist alaealise lapse määratud korras esindaja. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada ja seada eestkoste alaealise A A K ’i (isikukood XXX) varaliste ja isiklike õiguste kaitseks PKS § 104 p 5 alusel kuni tema täisealiseks saamiseni XXX. a. Kohus on seisukohal, arvestades G F ’i isikuomadusi, et GF on sobilik täitma eestkostja ülesandeid, s.o. seadusliku esindajana hoolitsema alaealiste kasvatamise ja ülalpidamise eest. GF vastab eestkostja PKS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele. Kohus on veendunud, et kuna A A K on elanud G F ’i peres alates lapse aastaseks saamisest ning avaldaja ja alaealise määratud esindaja arvamuse kohaselt on A A ’le tagatud stabiilne ja turvaline keskkond kasvamiseks, õppimiseks ja arenemiseks ning GF kasvatab A A t vastutustunde ja südamega, siis on põhjendatud PKS § 95 lg 1 alusel määrata GFA A K ’i eestkostjaks. Samuti on GF andnud kirjaliku nõusoleku A A K ’i eestkostjaks olemiseks. 3 PKS § 97 lg 1 kohaselt eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Sama § lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

§ 554

kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

§ 557

lg 3 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 557 lg 2 p 3 sätestatust, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab. G F ’il tuleb tagada A A K ’i ülalpidamine ja järelevalve. Kohus on seisukohal, et arvestades A A K ’i vanust tuleb lubada A A K ’il teha tehinguid 300 krooni kuus või selle ekvivalendis ilma eestkostja nõusolekuta. Tulenevalt

§ 172

lg 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud Eesti Vabariigi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4