) § 22 lg 2 alusel katseaeg lõppenuks. Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009 käskkirjaga nr 6 vabastati Helle Kukk alates 09.03.2009 sotsiaalnõuniku ametikohalt ning kohustati teda anda tööjärg üle vallasekretärile 16. märtsiks 2009. Käskkirja andmise alusena märgiti sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 2 p 11,
p 1 lg 3 ja p 4 ning Saare Maavalitsuse riikliku järelevalvemenetluse 22.05.2008 akti nr 621 ettepanek nr 6. Lümanda Vallavalitsuse 13.03.2009 käskkirjaga nr 9 „Sotsiaalnõunik Helle Kukk´e ametist vabastamise käskkirja 06.03.2009 nr 6 täiendamine” jäeti jõusse 06.03.2009 käskkirja nr 6 resolutiivosa ja õiguslik põhjendus, lisades käskkirjale põhjenduse, milline on toodud selle käskkirja põhjendavas osas ning parandati ilmne ebatäpsus 06.03.2009 käskkirja nr 6 resolutiivosas lugedes Helle Kuke ametist vabastamise aluseks
Käskkirja nr 9 põhjendava osa kohaselt vabastati Helle Kukk sotsiaalnõuniku ametikohalt erialase ettevalmistuse ja kõrgema hariduse puudumise ning ebapiisava suhtlemisoskuse tõttu. Helle Kukk esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks, tühistada Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009 käskkiri nr 6, ennistada ta teenistusse endisele ametikohale ning mõista välja saamata jäänud tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja väitel jääb käskkirjast nr 6 arusaamatuks tema teenistusest vabastamise faktiline ja õiguslik alus ja käskkirjast ei nähtu selle andmise kaalutlusi. Kaebajal on sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon olemas. Käskkirjas pole selgitatud, miks kaebaja haridustase, mis alates 2007 teenistusse astumisest on olnud sobilik, seda enam ei ole. Kaebaja on 1977 lõpetanud Tartu Pedagoogilise kooli ning õpib käesoleval ajal (alates 2003) Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas avatud ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava alusel klassiõpetaja erialal. Õppekava on läbitud, kaitsta on jäänud magistritöö. 01.09.2008 asus kaebaja õppima TÜ Pärnu Kolledži sotsiaaltöö erialale, mis annab rakenduskõrghariduse.
lõike p-des 2-7 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Kaebajale pole tehtud ettepanekut jätkata teenistust mõnel muul ametikohal. Lümanda Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Sotsiaaltöö valdkonnas eeldatakse ametnikult erilist delikaatsust, kuivõrd sotsiaalhoolekande sfääri sattuvad eelkõige probleemidega isikud. Kaebajal puudub ametikohal nõutav kõrgharidus. Vajaliku hariduse puudumisest tingitud ebapiisav suhtlemisoskus on põhjustanud vallale olulisi probleeme ja on häirinud asutuse tööd. Käskkirja nr 6 ei muuda õigusvastaseks pelgalt ametikohalt vabastamise faktiliste asjaolude märkimata jätmine. Pealegi vaidlusalust 06.03.2009 käskkirja nr 6 on faktiliste asjaolude ja õiguslike aluste osas täpsustatud 13.03.2009 käskkirjaga nr 9, mida kaebaja vaidlustanud pole. Need kaks käskkirja moodustavad ühtse terviku. Kaebajal puudus nii teenistusest vabastamise ajal kui ka käesoleval ajal kõrgharidust tõendav dokument; SHS § 2 p 11 kohaselt on sotsiaaltöötaja aga vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Eksitav on kaebaja väide, et tal on olemas sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Erialase kõrghariduse olemasolu tõendab vastav lõpudiplom, mis kaebajal puudub. 2 Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus tunnistas Helle Kuke teenistusest vabastamise Lümanda Vallavalitsuse 06.03.2009 käskkirja nr 6 alusel seadusevastaseks ning muus osas jättis kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised: Vaidlusaluses käskkirjas nr 6 on viidatud SHS § 2 p-le 11,
p 1 lg-le 3 ja p-le 4 (vastustaja kirjaliku selgituse kohaselt on silmas peetud
lg 1 p 3 ja lg 4) ja Saare Maavalitsuse riikliku järelevalvemenetluse 22.05.2008 akti nr 621 ettepanekule nr 6. SHS § 2 p 11 kohaselt on sotsiaaltöötaja vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik.
lg 1 p 3 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada ametikohale mittevastavuse tõttu, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb ametnik ametis töötamise kohustuslikus tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Saare Maavalitsuse viidatud aktis tehti Lümanda Vallavalitsusele ettepanek viia sotsiaalnõuniku ametijuhendiga kehtestatud haridusnõue vastavusse SHS §-ga 2 või täiendada sotsiaalnõuniku ametijuhendit kohustusega sotsiaaltöö kutseala omandamiseks. Ettepaneku täitmise tähtaeg oli 01.07.
Kaebaja ennistamine endisele ametikohale pole aga võimalik, kuna alates 11.03.2009 Lümanda Vallavalitsuse koosseisus sotsiaalnõuniku ametikohta enam ei ole (vallavanema 23.09.2009 õiend nr 147 ja Lümanda Vallavolikogu 24.03.2009 määrus nr 80 vallavalitsuse uue struktuuuri ja koosseisu kinnitamise kohta). Kohus juhtis sellele kaebaja tähelepanu, kuid kaebaja ei soovinud oma taotlust muuta. Endise ametikoha puudumisele lisaks ei saaks kaebajat ametisse ennistada ka põhjusel, et tal puudub sotsiaaltöötajana töötamiseks vajalik kõrgharidus. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja oli sotsiaaltöötaja SHS tähenduses. SHS § 2 p-st 11 tuleneb sotsiaaltöötajale kõrghariduse nõue. Vastustaja leiab õigesti, et kõrghariduse olemasolu tõendab vastav lõpudokument, mida kaebajal pole. Vastustaja seisukoht on kooskõlas ülikooliseaduse § 2 p-ga 9. Sama seaduse § 31 lg 1 kohaselt on kõrgharidust tõendavateks dokumentideks (sh ka kaebaja viidatud bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe korral) diplom õppekava täitmise ja akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumendid (TÜ 3 haridusteaduskonna ja TÜ Pärnu Kolledži õiendid ning väljatrükk elektroonilisest õppeinfosüsteemist) tõendavad üksnes asjaolu, et kaebaja alles omandab kõrgharidust. Teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab tasu välja mõista vaid siis, kui ametnik ennistatakse teenistusse (vt RKHKm nr 3-3-1-35-99). Kuna kaebajat teenistusse ei ennistata, siis puudub alus talle tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebaja pole ennistamise nõudest ka loobunud, mistõttu pole tal õigust
Kuna kohus kaebajat teenistusse ei ennista, siis puudub kohtul võimalus vaidlusaluse käskkirja nr 6, kui teenistussuhte lõpetanud haldusakti, tühistamiseks. Kaebaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Vastustaja taotles esindaja kulude hüvitamist. Kuivõrd vastustajal puudus vajadus välise õigusabi järele, siis jäävad valla menetluskulud tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Helle Kukk. Apellant palub tühistada esimese astme kohtu otsuse osas, millega jäeti osa kaebuse nõuetest rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus terves ulatuses. Kaebaja vabastati teenistusest 09.03.2009 ning selle päeva seisuga oli sotsiaalnõuniku ametikoht vallavalitsuse struktuuris ja koosseisus olemas. Kuna tänaseks seda kohta enam pole, siis kaebaja teenistusse ennistamise korral on vallavalitsusel võimalik koheselt vormistada ka kaebaja koondamine ja maksta talle koondamisega seotud hüvitised; või kui lähtuda kohtu seisukohast, et kaebajal puudus ametikohal töötamiseks eeldatav kvalifikatsioon, siis pärast ennistamist vabastada kaebaja teenistusest teenistusse võtmise nõuete rikkumise tõttu. Ei ole normaalne tekkinud olukord, kus kaebaja ametist vabastamise alus on ebaseaduslik, kuid hoolimata sellest ei ole võimalik teda ei teenistusse ennistada ega talle ka vabastamise hüvitisi maksta. Lümanda Vallavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 46 lg 1 p 6 nõuetele, kuna ei sisalda viiteid sellele, millist menetlusnormi kohus rikkus või millist materiaalõiguse normi vääralt kohaldas. Halduskohus jättis õigesti kaebaja teenistusse ennistamata. Kohus saab ennistamise taotluse lahendamisel lähtuda sellest, kas ametikoht, millele ennistamist taotletakse, on ennistamise hetkel reaalselt olemas või mitte. Ametnikku ei ole võimalik ennistada olematule ametikohale, sest sellega ei ole võimalik tagada teenistuse jätkumist. Apellandi väide, et ametikoht oli olemas teenistusest vabastamise päeval 09.03.2009, on sisutu. Ennistamise mõte on selles, et ennistatu jätkab pooleli jäänud teenistust. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt kaebaja ei soovigi teenistust jätkata, vaid soovib saada võimalikult suurt hüvitist teenistussuhte lõppemisel, so saada saamata jäänud tasu ja koondamishüvitist.
Kohus on jätnud ennistamise nõude rahuldamata ka põhjusel, et kaebajal puudub sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks vajalik erialane kvalifikatsioon. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt selle üle apellatsioonimenetluses vaidlust pole, ning ka vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et apellandi ennistamine sotsiaalnõuniku ametikohale pole võimalik tal puuduva erialase kõrghariduse tõttu. Ebaselge on apellandi teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõue. Apellant ei ole konkretiseerinud, millise ajavahemiku eest on tasunõue esitatud. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks apellandi teenistusse ennistada, siis on põhjendatud arvestada teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu kahe tööpäeva eest, so 09.03.-10.03.2009, sest alates 11.03.2009 sotsiaalnõuniku ametikohta valla struktuuris ja koosseisus enam pole ja keegi pole reaalselt selle ametikoha täitmise eest tasu saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 Kohus tunnistas kaebaja teenistusest vabastamise Lümanda Vallavalitsuse 06.03.32009 käskkirja nr 6 alusel seadusevastaseks ning kohtuotsust pole viidatud osas apelleeritud. Selle käskkirjaga vabastati kaebaja vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohalt. Kaebuse põhjendustest ja kohtumenetluses esitatud selgitustest nähtuvalt on kaebaja teenistusest vabastamise õiguslikust alusest (
lg 1 p 3 ja lg 4) ja põhjusest (ametikohale mittevastavus ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu) aru saanud.
lg 4 näeb ette, et ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisel tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Kaebaja seisukoht, et
lg 4 alusel teenistusest vabastamise käskkirja näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, on ekslik. Sättest järeldub, et viidatud asjaolu tuvastamisel tuleb ametnik ametikohalt, ja kui teda pole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale (
lg 5), siis ka teenistusest vabastada.
lg 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebajat ei ole võimalik ennistada põhjusel, et ta ei vasta SHS § 2 p-s 11 sätestatud sotsiaaltöötaja ametikohale kehtestatud nõudele. Viidatud sätte järgi peavad sotsiaaltöötajal olema kõrgharidus ja vastav erialane ettevalmistus. Viitega ülikooli seaduse § 2 p-le 9 ja § 31 lgle 1 märkis halduskohus õigesti, et kõrgharidust tõendavaks dokumendiks on vastav lõpudokument. Ülikooliseaduse § 31 lg 1 kohaselt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetanud isikule antakse pärast õppekava täies mahus täitmist diplom õppekava täitmise või antud akadeemilise kraadi kohta koos akadeemilise õiendiga. Kaebaja esitatud Tartu Ülikooli haridusteaduskonna tõend, milles märgitakse, et kaebaja on läbinud kõik klassiõpetaja õppekava kohustuslikud ained ja kaitsmata on vaid magistritöö, kõrgharidust tõendavaks dokumendiks ei ole. Ka SHS § 2 p-s 11 nimetatud erialane ettevalmistus tähendab spetsiifiliste teadmiste ja oskuste omandamist, mis on vajalikud selles valdkonnas töötamiseks. Sotsiaalnõuniku ametikohal töötamise ajal läbitud täiend- ja tasemekoolitused (sh uute kohaliku omavalitsuse ametnike sisseelamiskoolitus), millele kaebaja viitab, ei ole käsitletav vastava erialase ettevalmistuse omamisena SHS § 2 p 11 mõttes. Asjaolu, et kaebajal on läbitud õppekava kohustuslikud ained ja lõpetamisel magistrikraadi omandamine klassiõpetaja erialal, mille ainekavas olid ka sotsiaaltöö-alased ained, ei tähenda samuti ei kõrghariduse olemasolu ega seda, et kaebajal on olemas vastav erialane ettevalmistus SHS § 2 p 11 tähenduses. Asja materjalide juurde on võetud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 19.08.2009 tõend, mille kohaselt on kaebaja nimetatud õppeasutuse sotsiaaltöö korralduse õppekava rakenduskõrgharidusõppe (avatud ülikooli õpe, täiskoormus) riigieelarveline 1. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 01.09.2008 lõpuajaga 30.08.2012, nominaalne õppeaeg 3 aastat. See tõend näitab kõrghariduse ja vastava erialase ettevalmistuse omandamist, kuid mitte olemasolu.
kehtestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded; § 17 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et teenistusse võtmise teistsugused või täiendavad nõuded kehtestatakse seadusega või seaduse alusel. Käesoleval juhul ongi tegemist
§-s 17 nimetatud olukorraga, kus
lg 1 näeb ette, et riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega isiku, kuid SHS § 2 p 11 sätestab sotsiaaltöötajale täiendava nõudena vastava erialase ettevalmistuse ja kõrghariduse olemasolu. SHS § 2 p-s 11 sätestatud nõue kehtis ka kaebaja sotsiaalnõunikuna ametisse nimetamisel 15.12.2006. Kuna kaebaja SHS § 2 p 11 nõuetele ei vastanud, siis viidatud sätet on kaebaja teenistusse võtmisel rikutud. Eeltoodust tulenevalt oleks õige ja seaduslik olnud kaebaja teenistusest vabastamine
lg 1 (teenistusest vabastamine teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu) alusel ja talle hüvitise maksmine
lg-s 3 sätestatud suuruses (kolme kuu ametipalk).
lg 1 näeb küll ette, et ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest 5 sunnitult puudutud aja eest, kuid kuna kaebaja nimetamine sotsiaalnõuniku ametikohale toimus seadust rikkudes, siis puudub tal nõudeõigus ennistamisele ja ennistamisega kaasnevale tasule. Kohaseks nõudeks oleks olnud teenistusest vabastamise aluse muutmise ja
Väites, et tema teenistusest vabastamine oleks pidanud toimuma kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega, ei ole kaebaja nimetatud õigusakti, millel tema sellekohane seisukoht põhineb. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 17 näeb ette, et volikogu ainupädevusse kuulub valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Kaebaja on ametisse nimetatud vallavanema käskkirjaga ning kaebaja pole väitnud ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja näol oleks tegemist KOKS § 22 lg 1 p-s 17 nimetatud isikuga. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus apelleeritud osas muutmata. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, siis jäävad ka kaebaja kantud menetluskulud apellandi enda kanda. Menetluskulude hüvitamise taotluse on esitanud ka vastustaja ning taotlusele lisatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on taotletud esindaja kulude hüvitamist. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja vaid põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu. See seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul ning ringkonnakohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata ja valla kantud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunikud Viive Ligi Kaire Pikamäe 6 Silvia Truman
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.