) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Hageja väidab, et pooled sõlmisid kaevetöödeks töövõtulepingu; kostja väidab, et ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud.
järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga kohustub maksma selle eest tasu. Seadusest ei tulene töövõtulepingule kohustuslikku vorminõuet; seega võisid pooled lepingu sõlmida nende valitud vormis. Vaidluses tuleb tuvastada, kas pooled sõlmisid kokkuleppe, mille sisu vastab töövõtulepingu sõlmituks lugemiseks vajalikele tingimustele. Töövõtulepingu olemuslikeks tingimusteks on tellija poolt ülesande (töö) määratlemine ja töövõtja 3 siduv lubadus töö tegemiseks.
järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Õiguslikult on aktsepteeritavad ja siduvad nii otsesed kui ka kaudsed tahteavaldused. Hageja väidete kohaselt sõlmiti leping erinevate toimingute tegemisega, mis on poolte majandustegevuses ja vastavas valdkonnas tavaline. Hageja väidab, et tegi kostjale töid objektil „Maardu Mõis“. Kostja väidab, et tegi töid objektil nimetusega „Aarde“, mis asub Maardu linnas. Kohus leiab, et vaatamata poolte väidetes kasutatavatele nimetuste erinevusele, peavad pooled vaidluses silmas sama planeeringuala ja sama tööde tegemise piirkonda. Vaidlust ei ole selles, et Maardu linnas, Aarde planeeringualal (tl. 64) oli tellijaks A OÜ. Kostjal oli märgitud objektile sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise töödele leping OÜ-ga A. Hageja esitas kohtule Tööde asukoha skeemi (tl. 65), millele on kantud Maardu linnas, XXX katastriüksuste veetoru ja kanalisatsiooni survetoru plaan. Vaidlusaluste kaevetööde tegemine sellel planeeringualal on tõendatud ka J.Z ’i, A.Z , D.S ’i ja O.V ’i tunnistustega. Tunnistajate sõnakasutuses esinesid sama ala kohta mõlemad nimetused, s.o. nii Maardu Mõis kui ka Aarde objekt. Kostja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et poolte väited vaidlusaluste kaevetööde tegemise asukoha kohta hõlmaksid looduses erinevaid objekte. Seda ei saa ka järeldada sellest, et osa tunnistajatest ei osanud osundada plaanil kaevetööde täpsele asukohale. Ükski tunnistajatest ei nimetanud töö tegemist muus, plaanil märkimata piirkonnas. Eelneva alusel järeldab kohus, et hageja tegi töid Aarde planeeringualal (tl. 64). Hageja väidab, et tegi kaevetöid objektil kostja tellimusel. Kostja tellimuse vahendas hagejale J.Z . Kostja väidab, et ei ole hagejalt tööd tellinud; kaevetööd on kostja teinud oma mehhanismidega. Tunnistaja, J.Z tunnistas kohtus, et kostja tellis tema kaudu ekskavaatori töid. Kostja nimelt pöördus tema poole D , kes oli ka varem tema kaudu tööd tellinud. Tema vahendas kostja tellimuse hagejale. Kokkulepitud ajal viibis ta objektil ning jälgis, et ekskavaatori juht (Aleksander) saabuks tellitud kohta. Hind (380 kr/t) kooskõlastati objektil hageja esindaja, D . Sellisel viisil suhete loomine ja töö tellimine oli poolte vahel tavaline. Tunnistaja, A.Z tunnistas kohtus, et on hageja töötaja ning tegi hagejalt tellitud tööd Maardu objektil. Objektile saabumiseks andis talle juhiseid D . Töö tellis temalt Z , kelle juuresolekul lepiti D kokku töö hind - 380 krooni tund. Ta töötas objektil, kus oli silt, et töid teostab OÜ D. Ta tegi töid ajavahemikus 8.oktoobrist kuni 9.detsembini 2007. Töö tegemist kontrollid D ; töö vastuvõtmise vormistas objektil olnud hageja töötaja, V . Varem anti töö üle ilma akti vormistamata, siis tasuti sularahas. Kuna sularaha puudus, siis vormistati D ettepanekul aktid. Tunnistaja, O.V andis kohtus tunnistuse selles, et töötas 2007 aasta sügisel Aarde objektil. Tema ülemus oli D.S . Oktoobris telliti objektile lisaks ratastraktor, millega töötas Aleksander objektil oktoobris ja novembris. Ta pidi ülemuse üleandel jälg objektil traktori tööd; tema ülesandeks oli tehtud töö üles 4 märkimine; ta tegi seda kuni aktidel märgitud viimase kuupäevani. Selliseid akte oli ta ka varem vormistanud ja D le esitanud. Ta on andnud Aleksandrile töökorraldusi asjades, mis ei puutunud kostjasse vaid olid tellija huvides. Tunnistaja, N.P andis kohtus tunnistuse selles, et kostja tegi tema esindatava ettevõtte tellimusel objektil alltöövõtu korras töid. OÜ A oli objektil peatöövõtja. Kostja esindajaks objektil oli D ; see oli ka objekti sildile märgitud. Tööde juhina oli sildil märgitud Oleg. OÜ A ei ole hagejalt ekskavaatori tööd tellinud ega tööd vastu võtnud. Ta on objektil viibides kuulnud kostja poolt ekskavaatori töö hinnas kokku leppimist. Eelnevast saab järeldada, et hageja töötaja saabus objektile ning tegi seal töid kostja tellimusel. Sellise järelduse saab teha J.Z ’i, A.Z , O.V i ja N.P tunnistustest, kes kirjeldasid töö tellimise, hinnas kokku leppimise ja töö korraldamise protsessi sarnaselt. Kohus nõustub hagejaga selles, et selline töös kokku leppimine on poolte tegevusvaldkonnas tavaline; kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid kummutanud. Kohus asub seisukohale, et kostja on esitanud hagejale tellimuse, milleks oli ratasekskavaatori töö Aarde planeeringualal ning hageja asus tellimust täitma. Pooled on oma käitumisega kinnitanud tehingu sõlmimist. Kohus märgib, et tunnistaja D.Š ’i tunnistus ei kummuta teisi asjas kogutud tõendeid. Kostja esindajana oli ta objekti töökorralduse eest vastutav ning tema ütlustesse suhtub kohus huvitatuse tõttu kriitiliselt. Tema tunnistus hageja traktori objektil viibimise kohta oli tõrjuv ja ebausaldusväärne ning kantud soovist tõrjuda vastutust. Kohus märgib, et objekti juhi poolt objektile saabunud ratasekskavaatori ja selle töö tähelepanuta jätmine (mitte märkamine) ca kahe kuulise perioodi kestel ei ole tõenäoline. Kohus märgib ka, et töö kajastamine või kajastamata jätmine hageja objekti päevikutes ei kummuta teisi tõendeid. Objekti päevik saaks olla kaalukaks tõendiks juhul, kui neid koostataks mitmepoolse dokumendina.
1 järgi peab töövõtja töö tellijale üle andma.
järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija ajutiselt ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja on töö tegemise ja hagejale üleandmise tõendamiseks esitanud kohtule üleandmise – vastuvõtmise aktid (tl. 7 – 10). Aktid on koostatud ajavahemikus 5.novembrist 2007 kuni 27.novembrini 2007 teostatud tööde kohta. Aktide järgi oli kogu tööaeg 147,5 tundi. Aktide järgi on töö tellijaks kostja; töö vastuvõtjana on alla kirjutanud O.V . Töö tegemise periood, töö iseloom ja maht on kooskõlas tunnistustega. Kohus märgib, et töö vastuvõtmise (vastuvõetuks lugemise) seisukohalt ei oma määravat tähendust asjaolu, et aktidele on alla kirjutanud kostja töötaja, mitte seadusjärgne esindaja. Pooled ei ole lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et töö üleandmine peaks tingimata toimuma akti vormistamisega. Hageja on töö teinud; töö (tulemus) on kostja valduses ning töö tuleb lugeda vastuvõetuks vaatamata mõningatele puudustele vastuvõtmise vormistamisel.
3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. 5 Hageja on aktide alusel esitanud kostjale arve – saatelehe (tl. 11) kaevetööde eest kogumahus 147,5 tundi, traktoriga ICB - 4CX, TA 4501. Arvel on tasunõue esitatud arvestusega 380 krooni tund kogusummas 56 050 (k/m-ta) krooni. Töö hind on tunnistuste järgi kokku lepitud. Kohus märgib, et hind ei ole töövõtulepingu sõlmimisel kohustuslikuks tingimuseks; hinnas kokkuleppe puudumisel eeldatakse tehingu tasulisust; maksmisele kuulub sellisel juhul tavaline tasu. Hageja arvetel märgitud hind on kooskõlas poolte kokkuleppega ega erine ka märkimisväärselt tavalisest tasust. Hageja tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja väide selles, et hageja nõude põhjendamatust kinnitab asjaolu, et arve esitati alles 2008 jaanuaris (mitte detsembris 2007), ei ole õiguslikult arvestatav. otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled TsMS §-s 445 ettenähtud taotlusi kohtule ei esitanud. Tasaarvestatavaid nõudeid ei ole. menetluskulud Hageja on 31.juuli 2008 maksekorraldusega nr. 25 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 760.00 krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS §-st 5; 68 ja
§-st 3 p. 1; 9; 11; 100; 101 lg. 1 p. 1; 635 lg. 1; 636 lg. 1; 637; 638 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja osaühingult Dosaühingu D K kasuks 66 139.00 (kuuskümmend kuus tuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni kohustuse täitmiseks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.