← Eesti

3-09-991/37

Obsah (6)§ 53§ 54§ 26§ 46§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010, Tallinn Hald

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist Riigikohtu istungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Euro

Park Estonia kontrolör T. H. koostas 06.03.2009 kl 11.28 viivistasu otsuse nr FA26183, mille kohaselt sõiduauto Mitsubishi riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX parkis Pärnus Ringi tänaval parkimistasu maksmata. Otsuse kohaselt on liiklusseaduse (LS) § 3-09-991 502 ja Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määruse nr 6 „Parkimistasu kehtestamine“ alusel määratud viivistasu 240 krooni.

  1. Margus Tamm esitas 06.03.2009 Pärnu Linnavalitsusele vaide viivistasu otsuse nr FA26183 kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja märkis järgmist: „Parkisin Ringi tn parkimiskellaga alates 11:20 kuni 11:
  2. Parkimiskella väiksel osutil oli pisut puudu 11-st, mis võis põhjustada arusaamatuse. Vajadusel võin esitada tunnistaja tõendused.“
  3. Pärnu Linnavalitsus jättis 06.04.2009 otsusega nr 3-5/350 vaide rahuldamata. Otsuse kohaselt nähtub kontrolöri tehtud fotodelt, et sõiduki armatuurlaual on parkimiskell näiduga 10.20 – parkimiskella tunniosuti asetseb ühe jaotise võrra enne ühtteist ja minutiosuti asetseb neljal. Selleks, et kellal oleks näit 11.20, peaks kella tunniosuti asetsema pärast ühtteist ning mingil juhul ei saaks tunniosuti asetseda enne ühtteist. Kuna parkimistasu maksmise kohustus algas 30 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, seega kl 10.50, siis parkis ta kl 11.28 parkimistasu maksmata ja viivistasu määramine oli põhjendatud. Kui sõiduki juht eksis parkimise algusaja fikseerimisega, ei olnud tegelik parkimise algus teada antud ning parkimistasu oleks tulnud tasuda enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Pärnu Linnavalitsus ei kahtle vaides märgitus, et juht parkis antud kohas kell 11.20–11.38, ent juhul, kui parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg ei anna õigust sel ajal parkida parkimistasu maksmata, oli juht kohustatud maksma parkimistasu. Kontrolör ei saa teada ega peagi teadma, kas sõiduki juht võib olla eksinud parkimiskellal aja panekuga või pannud sellel oleva aja teadlikult. Kontrolör saab parkimistasu maksmise kohustuse täitmist kontrollides lähtuda vaid parkimiskellaga või kirjalikult teada antud parkimise algusajast. Viivistasu määramine ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult.
  4. Margus Tamm esitas 06.05.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus OÜ EuroPark Estonia 06.03.2009 viivistasu otsus nr FA26183 tühistada. Kaebuse kohaselt parkis M. Tamm 06.03.2009 kl 11.20 sõiduki Ringi tänavale Tööturuameti lähedusse ning paigutas armatuurlauale parkimiskella. Parkimiskella tunniosuti asukoht võis olla ebatäpne tulenevalt võimalikust tunniosuti nihkumisest minutiosuti seadmise ajal, kuid samas ei olnud tunniosuti ka sellises asendis, et sealt oleks võinud välja lugeda 10.
  5. Kui ka parkimiskell oli kaheti tõlgendatav, siis OÜ EuroPark Estonia tõlgendas seda sihilikult kaebaja kahjuks. Pärnu Linnavalitsus pole küll kahelnud kaebaja väidete õigsuses, kuid jätnud vaide siiski rahuldamata. Kaebusele lisatud individuaalsest tööotsimiskavast nähtuvalt oli kaebajale määratud Tööturuametisse pöördumise ajaks 06.03.2009 kell 11.
  7. OÜ EuroPark Estonia vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Fotodelt on näha, et sõiduki armatuurlauale on asetatud parkimiskell ning kellalt saab selgelt välja lugeda kellaaja 10.
  8. Tunniosuti asetseb 10 ja 11 vahel ning minutiosuti 4 juures. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 30 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Parkimiskella abil teada antud kellaajast lähtudes oli viivistasu otsuse väljastamine seetõttu põhjendatud.
  9. Pärnu Linnavalitsus leidis kohtule esitatud seisukohas, et kaebus ei ole põhjendatud. Parkimise algusaeg peab olema teada antud nähtavalt ja üheselt arusaadavalt, et parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul oleks parkimistasu maksmise kontrollimisel võimalik parkimise algusaeg teada saada. Fotodelt nähtub parkimise algusajana kell 10.
  10. Kui tunniosuti asetseb enne ühtteist, ei saa parkimiskellal olevat näitu mõista selliselt, et tunniosuti osutaks ajale pärast ühtteist. Kuna tasuta parkimisõiguse kasutamine on seatud sõltuvusse tegeliku parkimise algusaja teada andmisest, ei oma tähtsust, mis kell juht 2

(5)3-09-991 parkimist alustas. Kui teada ei ole antud tegeliku parkimise algusaeg, tekib parkimistasu maksmise kohustus kohe parkimise alustamisel.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2010 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kohus leidis, et LS § 501 lg-test 4 ja 41 tulenevalt saab sõiduki juht parkimise algusajast teada anda kas kirjalikult või parkimiskella abil ning antud teavet peab saama kontrollida sõiduki juures. Parkimiskellal asus tunniseier 10 ja 11 vahel ning minutiseier 20 minuti peal. Parkimiskellal fikseeritud näidu hindamisel tuleb lähtuda sellest, et ööpäev on jagatud tundideks ja minutiteks regulaarselt korduva loendamise põhimõttel ning selleks, et tuvastada õige kellaaeg, peab vastavalt aja kulgemisele olema fikseeritud nii minuti- kui ka tunniseier. Seega ei saa käesoleval juhul, kui tunniseier asetses parkimiskellal enne 11, lugeda kellaajaks ajaühikut peale kella 11, vaid arvestada tuleb ajaühikut peale
  2. Oluline pole, millise nurga alt kella vaadatakse, sest seierite paigutus parkimiskellal on sama, olenemata vaatenurgast. Kuna tegemist oli parkimisega tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata, oli viivistasu otsuse koostamine ja viivistasu määramine põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Margus Tamm palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant leiab, et halduskohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid ebaõigesti. Parkimiskella osutid ei asetsenud küll täpselt nii, nagu tavalisel kellal, kuid samas ei olnud osutid kindlasti mitte sellises asendis, et sealt oleks võinud välja lugeda 10.20, nagu väidab vastustaja. Asja lahendamisel tuleb tõendeid hinnata ja teha otsus süütuse presumptsioonist lähtuvalt.
  4. OÜ EuroPark Estonia vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Kontrolöri tehtud fotode põhjal saab parkimiskellalt selgelt välja lugeda kellaaja 10.
  5. Tunniosuti asetseb 10 ja 11 vahel ning minutiosuti 4 juures. Parkimiskella abil teada antud kellaajast lähtudes oli viivistasu otsuse väljastamine põhjendatud, sest parkimistasu maksmise kohustus tekkis 30 minuti möödumisel.
  6. Pärnu Linnavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Linnavalitsus jääb oma varem halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  8. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolude üle. M. Tamme sõiduauto Mitsubishi riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX oli reedel, 06.03.2009 kella 11.28 ajal pargitud Pärnus Pargi tänaval tasulise parkimise alas ning parkimistasu ei olnud tasutud. Sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskella minutiosuti asetses poole jaotise võrra üle nelja ja tunniosuti pooleteise jaotise võrra enne ühtteist. Vaidlust ei ole olnud ka selle üle, et viivistasu otsus vastab seaduses sätestatud vorminõuetele ning järgitud on kehtestatud menetluskorda. 3
(5)3-09-991
  1. LS § 501 lg 1 näeb ette, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 501 lg 41 esimene lause sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Kui parkimistasu on maksmata, teeb parkimisjärelevalve ametiisik LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt viivistasu määramise otsuse. LS § 502 lg 1 p-d 3 ja 4 näevad ette, et viivistasu määramise otsus tehakse ka juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt LS § 501 lg-s 41 sätestatule.
  2. Vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal reguleeris Pärnu linnas parkimistasu Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määrus nr 6 „Parkimistasu kehtestamine“ (kehtis kuni 31.05.2009). Määruse § 2 lg 2 p 6 kohaselt hõlmab Pärnu kesklinna piirkonnas avalik tasuline parkimisala ka Ringi tänava (Vee tänavast Kuninga tänavani) ning parkimine on seal tasuline tööpäeviti kell 08.00 kuni 18.00 (määruse § 2 lg 5). Määruse § 6 lg 2 kohaselt juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu tasumise kohustus 30 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse § 11 lg 3 p 2 kohaselt on viivistasu määr 240 krooni ööpäevas, kui kirjalikult või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaega on ületatud kuni üks tund. Määruse § 11 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on parkimistasu maksmata jätmisel, tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohasel täitmata jätmisel ja tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohasel paigaldamisel viivistasu määr aga 480 krooni ööpäevas.
  3. Nõustuda ei saa M. Tamme seisukohaga, et OÜ EuroPark Estonia kontrolör on parkimiskellale märgitut tõlgendanud sihilikult apellandi kahjuks. Pigem tuleb asuda vastupidisele seisukohale, sest kontrolör on lähtunud sellest, et parkimise algusaeg (kl 10.20) on nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning kuna kl 11.28 oli parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisest (s.o kl 10.50) möödunud vähem kui tund aega, siis määrati viivistasu summas 240 krooni. Kui kontrolör oleks asunud seisukohale, et parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teatavaks tehtud ja parkimistasu on jäetud maksmata, tulnuks määruse § 11 lg 2 p 1 kohaselt viivistasu määrata summas 480 krooni, mis oleks apellandile olnud ilmselgelt koormavam.
  4. Isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, peab kirjaliku teate või parkimiskella abil määrama loetavalt ja arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Õigusaktidest ei tulene küll kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt tavapärase analoogkella tööpõhimõtet arvestades, kuid samas tuleb arvestada, et apellandi poolt kasutatud tüüpi (s.o kahe seieriga) parkimiskell ise kajastab analoogkella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine mõistlikult käituv inimene eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse osutite asetusega nagu tavapärane analoogkell. Oluline on mõlema seieri asukoht ning need üheskoos peavad üheselt mõistetavalt peegeldama parkimise alustamise aega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-992). 4
(5)3-09-991 Antud juhul pole vaidlust selles, et tavapärasel analoognäiduga kellal ei saa osutid asetseda täpselt sellises asendis, nagu need parkimiskellal paiknesid. Tavapäraselt peaks kell 10.20 minutosuti paiknema nelja peal ja tunniosuti ligikaudu kahe jaotise võrra pärast kümmet. Käesoleval juhul paiknes tunniosuti aga kolme ja poole jaotise võrra pärast kümmet. Ringkonnakohtu hinnangul on parkimiskellalt siiski mõistlikult välja loetav, et sellega on soovitud tähistada kellaaega 10.20 ja parkimiskontrolör on õigesti lähtunud nimetatud eeldusest. Toimikus olevaid fotosid (tl 88) hinnates ei ole võimalik kuidagi järeldada, et soovitud oli tähistada kellaaega 11.
  1. Ka kaebaja on ise möönnud, et tunniosuti võis minutiosuti seadmise ajal liikuda. Samas on tasulise parkimise õigust kasutada sooviv isik kohustatud enne auto juurest lahkumist veenduma, et on parkimise algusaja teinud teatavaks üheselt arusaadavalt. Kaebaja väited selle kohta, et parkimiskella teatud nurga alt vaadates oleks sellelt võimalik välja lugeda ka kellaaeg 11.20, on asjakohatud, sest parkimiskella osutite asend ei sõltu vaatenurgast.
  2. Apellandi seisukoht, et Pärnu Linnavalitsus oleks võinud vaidemenetluses pärast tema selgituste ärakuulamist viivistasu määramise otsuse kehtetuks tunnistada, kuna vaideotsusest nähtuvalt linnavalitsus tegelikult tema väidete õigsuses ei kahelnud, on iseenesest õige. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates nii haldusakti andmise õiguspärasust kui ka otstarbekust. HMS § 85 p 1 kohaselt olnuks Pärnu Linnavalitsusel vaiet sisuliselt lahendades muu hulgas õigus vaideotsusega tunnistada vaidlusalune viivistasu otsus kehtetuks ka otstarbekuse kaalutlusel. Samas ei saa Pärnu Linnavalitsuse poolt viivistasu määramise otsuse ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks tunnistamata jätmist pidada M. Tamme õigusi rikkuvaks. Halduskohus saab vaidlustatud haldusakti

§ 26lg 1 p 1 kohaselt tühistada üksnes juhul, kui see on õigusvastane.

Halduskohus ei kontrolli haldusorganite tegevuse otstarbekust, vaid üksnes õiguspärasust. Seetõttu ei anna ka linnavalitsuse poolt vaidemenetluses viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamise võimaluse kasutamata jätmine alust kaebuse rahuldamiseks, sest vaidlustatud viivistasu otsus on eespool väljatoodud põhjustel õiguspärane. 18. Eelneva põhjal ja

§ 46lg 1 p 1 alusel jääb M.

Tamme apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2010 otsus muutmata. 19.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna M. Tamme apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja jõusse jääb halduskohtu otsus, millega jäeti M. Tamme kaebus tervikuna rahuldama, jäävad M. Tamme menetluskulud (riigilõiv esimese ja teise astme kohtus kokku 500 krooni) tema enda kanda.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna OÜ EuroPark Estonia ega Pärnu Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.