ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1997 Haldusasi J.R kaebus Viru Vangla xx.xx.xxx haldusakti nr.xx õigusevastaseks vastustajale tunnistamiseks kohustava ja ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- jaanuar 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.R, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD J.R esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakti nr.xx õigusevastaseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. 10.06.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles kahju hüvitamist seoses sellega, et vangla piiras kaebaja suhtlemist jurist Monica Meristo´ga. Eelnevalt (teatud ajani) rakendati vanglas jurist Monica Meristo suhtes vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 26 sätteid kaebajaga kohtumiste ja helistamiste osas. 14.08.2009 edastati kaebajale Viru Vangla 3-09-1997 xx.xx.xxxx haldusakt nr xx, milles selgitati riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 3, 4, 6, 7, 9 sätete sisu ning vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 26 lg 1 ja § 28 lg 3 sätteid. Samuti selgitati vangla vastuses kriminaalmenetluse seadustikust (edaspidi KrMS) ja väärteomenetluse seadustikust (edaspidi VtMS) tuleneva kaitsja ja advokaadi mõistet ning selgitati, et see ei laiene esindajale halduskohtumenetluses ega tsiviilkohtumenetluses. Samuti viidatakse 13.08.2009 vastuses kahjunõude rahuldamata jätmise kohta, et kaebaja kannab karistust jõustunud kohtulahendi alusel ja vanglal pole andmeid selle kohta, et käesoleval ajal menetletakse veel mõnda kaebaja kriminaal- või väärteoasja. Vangla arvates ei laiene tulenevalt eeltoodust kaebaja suhtes VangS § 26 ja § 28 lg 3 ja kaebajal ei saa olla tekkinud kahju, mida peaks vangla talle hüvitama. 19.03.2009 suunati kaebaja kohtumääruse alusel karistust kandma Viru Vanglasse. Kaebaja esindaja Monica Meristo esitas kohtule taotluse karistuse kandmisele asumise tähtaja edasilükkamiseks. Olgugi, et taotlus võeti kohtu poolt menetlusse ja kohtunik teavitas sellest Viru Vanglat, peeti 08.04.2009 Viru Vangla taotluse alusel kaebaja kinni ning toimetati ta karistust kandma Viru Vanglasse. Jurist Monica Meristo vahendusel on kaebaja esitanud erinevaid taotlusi Viru Vangla toimingute peale. Samas tuvastas kaebaja kohtumenetluse vältel, et Viru Vanglas panid ametnikud toime tegusid, mis sisaldavad süüteo koosseisu. Neid ametnikke abistasid kaebajale riigi poolt määratud kaitsjad, kuid jurist Monica Meristo osutab kaebajale täielikku õigusabi, millist ta vajab oma õiguste kaitseks. Monica Meristo vahendusel esitas kaebaja Riigikohtule teistmisavalduse ja avalduse Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Samuti on jurist Monica Meristo esitanud Viru Vanglale volikirja kaebaja esindamiseks. Kaebaja on korduvalt põhjendanud, miks ta soovib helistada jurist Monica Meristo´le ja viidanud asjaolule, et erinevad ametkonnad on kohustanud teda tähtaegselt vastama ja tal on vaja koheselt nõu pidada jurist Monica Meristo´ga. Vaatamata sellele ei lubatud kaebajal teatud ajast alates oma kaitsjale helistada ja seda lubati teha ainult osakonnas ja selleks ettenähtud päeval. Kaebaja ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et Monica Meristo puhul pole tegemist tema kaitsjaga ja seoses sellega ei ole kaebajale kahju tekitatud. Kaebaja selgitab veelkordselt, et suurem osa avaldustest, mis olid esitatud erinevatesse ametkondadesse, edastas jurist Monica Meristo ja ka vastused laekuvad temale. Kokkuvõtlikult kaebaja leiab, et kuna Viru Vangla on teinud talle piiranguid juristile (esindaja Monica Meristo´le) helistamiste osas, siis on kaebajale sellega tekitatud kahju. Kaebaja palub teha kindlaks Viru Vangla poolt kahjunõude rahuldamata jätmise õigusevastasus ning teha vanglale kohustav ettekirjutus kahjunõude rahuldamiseks. Kohtuistungil selgitas Jaak Reinomägi, et tema põhjendatud huvi Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakti nr xx õigusevastasuse kindlakstegemiseks seisneb selles, et ta saaks 100 000 krooni raha kätte. Käesoleva aja seisuga esindab Monica Meristo kaebajat Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kaebaja selgitas, et kui nad kohtuvad Monica Meristo´ga läbi klaasi, siis ta ei saa edastada juristile dokumente, kuid temal kui Monica Meristo kliendil on selleks õigus. Kahju nõuab kaebaja selle eest, et mingi ajani tal lubati kohtuda Monica Meristo´ga, kuid teatud ajal põhjendamatult tal enam ei lubatud temaga kohtuda. Vastustaja Viru Vangla palub jätta J.R kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 10 lg-ga 3 tuleb haldusakti või toimingu õigusevastasuse kindlakstegemiseks esitatud kaebuses märkida ära kaebuse esitaja põhjendatud huvi õigusevastasuse kindlakstegemiseks. Kuna kaebaja ei ole märkinud, milline on tema põhjendatud huvi vastavate asjaolude kindlakstegemiseks, siis tuleb kaebus kooskõlas HKMS § 11 lg-ga 3 kaebajale tagastada. Vastustaja selgitab, et 10.06.2009 esitas J.R Viru Vanglale kahjunõude 100 000 krooni ja põhjendas oma kahjunõuet sellega, et tema ja tema esindaja Monica Meristo suhtes rakendati VangS § 26 sätteid nii kohtumiste kui ka helistamiste osas ning teatud ajast võimaldati tal kohtuda vanglas kui VangS §-s 24 nimetatud isikuga. Vastustaja viitab siinkohal RVastS §-le 7, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusevastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle 2
(4)3-09-1997 kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu-või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodut aluseks võttes kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele üksnes siis, kui on tõendatud põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Vastustaja märgib, et vastavalt KrMS § 42 lg-le 1 kriminaalmenetluses saab olla kaitsja advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja) või advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri kohtu määramisest (määratud kaitsja). Vastavalt VtMS § 20 lg-le 1 menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik. Kaitsja mõiste sisustamisel tuleb lähtuda KrMS-st ja VtMS-st ning see ei laiene isiku esindamisele HKMS ega TsMS tähenduses. Kuna J.R kannab karistust jõustunud kohtulahendi alusel ja vanglale teadaolevalt ei ole käimas tema suhtes ühtegi kriminaal-või väärteoasja, siis ei ole Monica Meristo puhul tegemist tema kaitsjaga ja talle ei laiene VangS §-d 26 ja 28 lg 3. Eeltoodut aluseks võttes ei saanud kaebajal olla tekkinud vangla tegevusega põhjustatud kahju. Kaebaja on andnud kohtule käesolevas asjas tegelikkusele mittevastavaid andmeid, nagu oleks ta Monica Meristo vahendusel esitanud Riigikohtule teistmisavalduse. Seoses eeltoodud kaebaja väitega pöördus vastustaja teabenõudega Riigikohtu poole ja Riigikohtust saadud teabe kohaselt ei ole Monica Meristo J.R esindajana kriminaalasjas nr xx esitanud teistmisavaldust. Jurist Monica Meristo on pöördunud vangla poole päringuga, miks ei võimaldata talle kokkusaamisi kaebajaga vastavalt VangS § 26 lg-s 2 sätestatule. Vangla selgitas Monica Meristo´le, miks kokkusaamisi ei võimaldata ja rohkem sellekohaseid küsimusi Monica Meristo ei ole esitanud. Muuhulgas märgib vangla, et kaebajal on Monica Meristo´ga olnud alates vanglasse saabumisest, s.o alates 08.04.2009 pidevalt kokkusaamisi ning telefonikõnesid. Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle ei võimaldata piisavalt helistada esindajale. Vangla sellega ei nõustu, sest kui helistamiseks on aktsepteeritav põhjendus, siis on helistamist võimaldatud. Halduskohus ei saa teha vanglale kohustavat ettekirjutust kahjunõude rahuldamiseks ja selles osas tuleb kaebus tagastada. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja Eve Kangro oma kirjalikus vastuses toodu juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusasja materjalidest nähtub, et J.R esitas 10.06.2009 Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles Viru Vanglalt kahju 100 000 krooni hüvitamist selle eest, et talle ei võimaldatud kohtuda tema esindaja Monica Meristo´ga. Kaebaja viitab VangS §-le 26 lg-le 1 ja 2 (kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja või advokaadist esindajaga ning kokkusaamised toimuvad segamatult. Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Kaitsja, advokaadist esindaja või konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide ning notari dokumentide sisuline läbivaatus on keelatud) ja märgib, et teatud ajani kohaldati Monica Meristo suhtes VangS § 26 sätteid nii kohtumiste kui ka helistamiste osas, aga samuti võimaldati teatud ajast kaebajal kohtuda vanglas juristiga kui VangS §-s 24 märgitud isikuga. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. VangS § 28 lg 3 kohaselt kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. 3
(4)3-09-1997 Kooskõlas VangS §-ga 24 kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kooskõlas KrMs § 42 lg-ga 1 kriminaalmenetluses on kaitsjaks advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja) või advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja). Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. Kuna kaebaja kannab karistust jõustunud kohtulahendi alusel ja puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja suhtes oleks menetluses veel mõni kriminaal- või väärteoasi, siis pole Monica Meristo puhul tegemist J.R kaitsjaga ja talle ei laiene VangS §-d 26 ja § 28 lg
- Kuna vangla lähtus seadustest ning toimis õiguspäraselt, siis ei saanud tekkida kaebajale kahju, mille hüvitamist ta taotleb. Viru Vangla märgib oma xx.xx.xxxx haldusaktis nr.xx, et kaebajal on Monica Meristo´ga olnud alates vanglasse saabumisest 08.04.2009 üksteist kokkusaamist ning vähemalt kolmteist telefonikõnet, millest pikim on kestnud üle tunni. Kaebuse esitamise aja seisuga ei ole kaebaja suhtes käimas ühtegi kriminaalmenetlust, aga samuti pole kaebaja suhtes menetluses ühtegi teist kriminaal-või väärteoasja, mistõttu ei ole Monica Meristo puhul tegemist J.R kaitsjaga ja talle ei laiene VangS § 26 ja § 28 lg
- Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub õigus taotleda kohtule ettekirjutuse tegemist, millega kohustada vastustajat rahuldama kaebaja kahjunõuet. Mis puutub kaebaja väitesse, et ilma Monica Meristo´ta ei osanud ta õiguskantslerile vastata, siis haldustoimikus puuduvad materjalid selle kohta, et kaebaja oleks õiguskantsleri poole pöördunud, aga samuti selle kohta, et õiguskantsler oleks palunud kaebajal talle vastata. Kooskõlas HKMS § 7 lg-ga 1 kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kuna kaebaja õigusi pole mitte millegagi rikutud, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebaja esitas kohtule 28.01.2010 taotluse paranduste sisseviimiseks kohtuistungi protokolli, kuid tema taotlusest ei ole võimalik üheselt aru saada, missuguses osas kaebaja palub protokolli parandused sisse viia ja milles konkreetselt need parandused seisnevad. Eeltoodud põhjusel ei olnud võimalik kaebaja taotlust rahuldada. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
- Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 13.05.2010 Tartu Ringkonnakohtu 19.aprilli 2010 määruse alusel, millega otsustati jätta J.R taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastada apellatsioonkaebus Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)