KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-55105 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 26.november 2009, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi

(edaspidi Ratifitseerimise seadus) alusel AS-le A väljamakstud toetuse osaliseks väljamõistmiseks summas 62 842 krooni. Harju Maakohus 29.08.2008 kohtumäärusega keeldus hagi menetlusse võtmisest, leides, et vaidlus allub halduskohtule. PRIA esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule AS-lt A makstud toetuse osaliseks väljamõistmiseks. 20.11.2008 määruses asus Tallinna Halduskohus seisukohale, et PRIA esitatud kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus ning tagastas kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel. PRIA määruskaebuse alusel Tallinna Halduskohus 12.12.2008 tühistas halduskohtu 20.11.2008 määruse ning asi saadeti HKMS § 11 lg 6 alusel Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Riigikohtu erikogu 19.02.2009 kohtumääruses leidis, et toetuse tagasinõudmiseks peab PRIA pöörduma tsiviilkohtumenetluse korras maakohtusse. Riigikohtu erikogu tühistas Harju Maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks Harju Maakohtule. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu

(edaspidi Ratifitseerimise seadus) raames maksti 18.02.2004 AS-le A taotluse viitenumbriga XXX alusel toetust kuue uputatava reoveepumba AFP 2006 M140/6D 244, juhtimissüsteemi ABSE 6-le pumbale ostmiseks 244 282 krooni.

§ 7

lg 6 näeb ette, et järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikult väljamaksmisest. 06.11.2007 kontrollakti SA 1469 kohaselt saadeti toetuse saajale 30.10.2007 teatiskiri kontrolli läbiviimise kohta, millele toetuse saaja ei vastanud ja ei ilmunud ka kirjas näidatud ajal (06.11.2007) Sõmerpallu, et võimaldada kontrolli läbiviimist. Koopia teatisest kontrolli läbiviimise kohta saadeti ka AS A nõukogu liikmele Kiur P’ile, kes leidis, et temale sobiv kontrolli läbiviimise aeg oleks alles 2008.a. veebruaris. Toetuse saaja seadusliku esindaja Lauri A ga, kelle suhtes hagi esitamise ajal kehtis ärikeeld, ei õnnestunud 2007.a. telefoni ega kirja teel ühendust saada.

§ 9

lg 2 p 4 kohaselt nõuab PRIA ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetuse saaja ei võimaldanud järelevalve teostamist. Toetuse saaja ei ole võimaldanud järelevalve teostamist investeeringuobjektide olemasolu ja sihipärase kasutamise üle. Kuna toetuse saaja ei võimaldanud järelevalve teostamist, tegi PRIA toetuse saajale 24.01.2008 ettekirjutuse nr 9-2&/2 toetuse tagasimaksmiseks. Kostja ei ole ettekirjutust täitnud. Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määruse nr 234 „Eesti Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord“ (edaspidi Kord) § 2 lg 1 võimaldab toetuse tagasi nõuda osaliselt.

§ 9

lg 4 kohaselt PRIA nõuab toetuse saajalt sama paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse. 2 Eeltoodu alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista väljamakstud investeeringutoetus osaliselt summas 62 842 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS 28.04.2009 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks järgmistel põhjustel: - arusaamatud on hageja väited, et kontrolli ei võimaldatud teostada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja on 30.10.2007 teatise kätte saanud. Lisaks on arusaamatu teatises märgitud kontrolli läbiviimise koht – S teise firma kontoris. Selgusetu on, millist hoonet on kontrolli läbiviija silmas pidanud. - Hilisemast kirjavahetusest nähtub, et PRIA on pakkunud kontrolli läbiviimiseks uue aja 19.12.

1. Samas ei nähtu, et nimetatud kuupäeval oleks kontrolli läbi viidud. Samuti ei ole reageeritud kostja nõukogu liikme ettepanekule kontrolli läbiviimiseks. - Jääb arusaamatuks, millise metoodika alusel on hageja tagasinõude summaks saanud 62 842 krooni. Kostja leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole tõendanud piisava selgusega asjaolusid, mis tingiksid investeeringutoetuse tagasimaksmise. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG 05.11.2009 kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja selgitas, et kontroll on kompleksne, hõlmates nii toetuse eest soetatud vara olemasolu kontrollimist kohapeal visuaalsel vaatlusel, kui raamatupidamisdokumentide kontrolli. Kostja nõukogu liikme pakutud võimalik kontrolli aeg 2008.a. veebruaris ei olnud hagejale vastuvõetav. Hageja nõue ei tugine sellele, kas toetust on sihipäraselt kasutatud või mitte, nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei võimaldanud kontrolli teostamist. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kontrolli toimumise ajast ette teatada, kontrollist 48 tundi etteteatamise kohustus on kehtestatud PRIA sisekorralduslike protseduurireeglitega. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja selgitas, et oli 2007.a. lõpus haaratud mitmesse kohtuvaidlusesse. Muu hulgas oli kostja vastu esitatud 40 miljoni krooni nõue ning see vaidlus oli kostja jaoks prioriteetne. Kostja nimel tegutses üksnes L. A , kes ei suutnud korraga tegelda kõikide probleemidega. Kohtuvaidlused toimusid Tallinnas, L. A l ei olnud võimalik Võrumaal käia. Kostja väitis, et sai hageja 24.01.2008 ettekirjutuse kätte alles koos kohtumaterjalidega käesolevas asjas. Kostja ei ole ettekirjutust vaidlustanud, kuid kohtuistungil väljendas soovi ettekirjutus vaidlustada. Kostja väidetel sellel ajal kui kontrolli teostada sooviti, olid kõik kostja varad arestitud, kostjal puudus pädev juhatus. Kostja kinnitas, et kalakasvatuse objektid on valmis ehitatud 95 % ulatuses, kalakasvatus töötab jätkuvalt. Kostja märkis samuti, et pumbad asuvad 4 meetri sügavusel vee all ja on kontrollitavad sukeldumisvarustusega. Pumpade olemasolu on kõige parem kontrollida, kui tiikide täitmiseks jaanuaris - veebruaris pumbad tööle pannakse. Ainus raamatupidaja, kes kostjal on olnud, on lapsepuhkusel ning kogu raamatupidamine on arhiveeritud tema juures kodus. Kostja hinnangul on ettekirjutus äärmiselt ebaõiglane. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 3 Asjas ei ole vaidlust, et kostjale on toetus 244 282 krooni välja makstud 18.02.2004.a. Samuti ei ole vaidlust selle üle, PRIA 24.01.2008 ettekirjutuse nr 9-2/2 on kostja kätte saanud hiljemalt 08.04.2009 koos hagimaterjalidega (kostja kinnitus dokumentide kättesaamise kohta lk 69). Ettekirjutust ettenähtud korras vaidlustatud ei ole.
3. Tulenevalt Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu

(

) § 9 lg 2 p 4 kohaselt PRIA nõuab ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetuse saaja ei võimalda järelevalve teostamist. Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määruse nr 234 „Eesti Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord“ (Kord) § 2 lg 1 sätestab, et PRIA nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi 10 aasta jooksul, arvates toetuse maksmisest, kui

§ 6

alusel teostatud järelevalve käigus on avastatud seaduse § 9 lg-s 2 nimetatud asjaolud. Toetusraha osaliselt või täies ulatuses tagasimaksmiseks ettekirjutuse tegemise pädevus on PRIA peadirektoril või tema volitatud ametnikul (Korra § 2 lg 2). Ettekirjutuse on allkirjastanud PRIA peadirektori kohusetäitja, ettekirjutus on kostjale kätte toimetatud ning ettekirjutuses näidatud korras PRIA peadirektori ees või halduskohtus ettekirjutust vaidlustatud ei ole.

1. PRIA 24.01.2008 ettekirjutus AS-i A toetussumma 62 842 krooni tagasimaksmiseks kohustamiseks on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Tulenevalt HMS § 61 lg-st 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
2. päeval pärast avaldamist. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Eeltoodust tulenevalt on kehtiv ettekirjutus täitmiseks kohustuslik.
3. Ettekirjutuse resolutsiooniga on kostjale pandud kohustus maksta toetus ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 määratud ulatuses tagasi riigituludesse ettekirjutuse saamisest arvates 30 päeva jooksul. Kostja seda kohustust täitnud ei ole. 5.

§ 9

lg 4 kohaslt PRIA nõuab toetuse saajalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 järgi isik peab VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). PRIA ettekirjutusega on tõendatud, et kostja õigus investeeringutoetusele on osaliselt ära langenud, sest kostja ei ole täitnud toetuse saamise järgseid tingimusi ning ei ole võimaldanud PRIA-l kontrollida toetuse sihipärast kasutamist. Investeeringutoetust on kostjale võimaldatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu“ kaudu. Nimetatud lepingu artiklist 13 tuleneb Eesti Vabariigi kohustus teha siseriiklikest seadustest, määrustest või haldussätetest tulenevaid toiminguid, mis on vajalikud a) veendumaks, et programmi raames finantseeritavad tehingud tegelikult toimuks ning neid tehakse nõuetekohaselt, b) normide rikkumise ennetamiseks ja nende lahendamiseks; c) normide rikkumise või hooletuse tõttu kaotatud summade tagasinõudmiseks. Eesti Vabariik peab komisjoni informeerima sel eesmärgil tehtud toimingutest, eriti haldus- või juriidilistest protseduuridest. Eeltoodust nähtub, et Eesti 4 Vabariik on komisjoni ees aruandekohustuslik väljamakstud investeeringutoetuste kasutamise osas.

§ 7

lg 3 sätestab, et järelevalveametnikul on õigus viibida ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal muu hulgas toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kontrollimiseks toetuse saaja või tema esindaja juuresolekul. Järelevalveametnikul on õigus nõuda ka toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist. Seega kontrolli teostamine toetuse saaja või tema esindaja juuresolekuta ei ole võimalik ning põhjendamatu on hageja väide, et hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kontrollimisest ette teatada. Kostja ei ole esile toonud, et ta toetuse saamise ja kasutamise tingimustest teadlik ei olnud. Kuna kostja kontrolli teostamist ei võimaldanud, ei ole ta täitnud investeeringutoetuse saamise tingimusi ning tema toetuse saamise õigus on osaliselt ära langenud ning vastavas osas tuleb toetus tagastada.

1. Hageja kohtuistungil selgitas, et osaliselt tagasinõutava toetuse summa leiti eeldatava kasutamise aja järgi, proportsionaalselt investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ajale, toetussumma 244 282 krooni jagatuna 5 aastase kontrolliperioodi peale, on 133,70 krooni päevas. Rikkumise kuupäevaks võeti 06.11.2007, mittesihipärase kasutamise periood 470 päeva, tagasi nõutakse 62 842 krooni. Mittesihipärast kasutamist hageja eeldab, kuna kostja ei võimaldanud kontrollimist.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Võttes arvesse, et hageja menetluses ei ole tõendanud, et 24.01.2008 ettekirjutus on kostjale

§ 9

lg-s 7 sätestatud nõuetele vastavalt allkirja vastu kätte toimetatud enne hagi kohtusse esitamist, hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud ning maakohtul ei ole pädevust hinnata ettekirjutuse sisulist õigsust ja põhjendatust, peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Heli Käpp Kohtunik 5