3-09-1918/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2009, Jõhvi 3-09-1918 A. A kaebus Viru Vangla direktori 09.12.2008 käskkirja nr. 2058-KP õigusvastaseks tunnistamiseks
2. detsember 2009 A.A, tema esindaja Sergei Politšev ja Viru Vangla esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta A. A kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta kaebaja 7380 krooni suurune õigusabikulu Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.11.2008 esitas A. A Viru Vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljasõiduks (tl. 8) ja märkis selles, et soovib külastada haiglat vajaliku ravikuuri läbimiseks, kokku saada arst A. Sõtšjovi, „ALKO“ juhtkonnaga ja MTÜ „Teekond elu juurde“ kaasasutajaga ning perekonna ja sugulastega. 09.12.2008 käskkirjaga nr. 2058-KP (tl. 10-11) keeldus vangla direktor lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Käskkirja põhjendustes leiti, et ehkki kinnipeetava käitumist võib pidada rahuldavaks, on ta toime pannud kõrgendatud julgeolekuriskidega kuriteo, mistõttu pole tema väljasõidule lubamine eesmärgipärane ja on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega. Seejuures märgiti, et taastusravi küsimistes on võimalik konsulteerida vangla arstiga ja saada vajadusel ravi Tallinna Vangla Haiglas, lähedaste ja teiste isikutega saab suhelda telefoni, kirja või kokkusaamiste vahendusel. Justiitsministeeriumi 24.03.2009 vaideotsusega nr. 11-7/1317 (tl. 18-20) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise ja ettekirjutuse nõudega vaie (tl. 12-14) rahuldamata. 02.09.2009 esitas A. A Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-5) ja palus, et kohus tunnistaks tema kohta tehtud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusakt ei 1 1 sisalda põhjendusi kõigi asjaolude kohta, ei ole arusaadav ega arvesta tema head käitumist karistuse kandmise ja eelnevalt teistes vanglates toimunud väljasõitude ajal. Seejuures ta väitis, et vangla poolt valmistatud protees anti talle üle alles peale vabanemist ega ole sobiv, vanglates pole võimalik saada talle määratud manuaalteraapiat ja masseerija teenuseid ning lähedaste ja teiste isikutega vabaduses suhtlemine valmistaks kinnipeetavat ette vabaduses toime tulema ega ole võrreldav suhtlemisega kokkusaamistel. Oma individuaalsele täitmiskavale viidates leidis A. A, et vanglal oli kohustus lühiajalisi väljasõite võimaldada, juhul kui tema täidab oma kohustusi. Seda on ta teinud, kuid vangla keeldub järjekindlalt loa andmisest ja teeb seda kättemaksuks tema õiguste rikkumise peale esitatud pöördumiste eest. Oma huvi põhjendas ta sooviga esitada hiljem nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 73-75) paluti kaebust mitte rahuldada, selgitati oma seisukohti lühiajalist väljasõitu reguleerivate õigusaktide sätete kohaldamise suhtes, kirjeldati kaebaja puhul arvestatud asjaolusid ning esitati vastuväited tema väidetele. Seejuures nõustuti väitega põhjenduste puudumisest hambaproteesija külastamise osas, kuid väideti, et kaebaja oli vangla poolt juba pandud proteesimise järjekorda. Veel märgiti, et kirurg A. Sõtšjovi 05.09.2008 arvamust kaebaja oma taotlusele ei lisanud ning leiti, et SA Ida-Viru Keskhaigla tõend pole arvestatav, kuna sellel puudub nõuetekohane vormistus ja arusaamatuks jääb ka päritolu, sest kaebaja pole vanglast väljas viibinud ega saanud sealse arstiga kohtuda. Kaebaja huvi põhjenduste osas leiti, et kaebaja pole neid põhistanud ega märkinud, kas ja kuidas mõjutab vaidlustatud käskkiri tema õigusi peale vanglast vabanemist. Kohtuistungil jäid kaebaja, tema esindaja ja Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde ega esitanud olulisi täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate õigus lühiajalisele väljasõidule on reguleeritud vangistusseaduse §
3. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajal oli vastava otsuse tegemine üksnes vangla direktori pädevuses ning arvestada tuli kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega. Täpsustavad tingimused vastava taotluse lahendamiseks on kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 1, nende kohaselt on vaja arvestada ka kinnipeetava isikuomadusi või kriminogeenseid riske, tema käitumist vanglas, väljasõiduplaani täitmist eelmiste väljasõitude ajal, väljasõidu eesmärki ja selle eeldatavat mõju kinnipeetavale. Asjaolud, millistel saab väljasõidu loa andmisest keelduda on loetletud sama eeskirja §
4. Sätestatu kohaselt on nendeks taotluses teadlikult valeandmete esitamine, mitu taotlust lähedalasuvatesse piirkondadesse samaaegseks väljasõiduks, väljasõidu toimingute ja eesmärkide ebapiisav kajastamine väljasõiduplaanis, kehtiv distsiplinaarkaristus või muu põhjus, mille alusel on vanglal alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Viru Vangla vaidlustatud käskkirja põhjenduste kohaselt oli just viimatinimetatu loa andmisest keeldumise põhjuseks. Ekslik on kaebuse väide (tl, 4), et vangla oli karistuse kandmise individuaalsest plaanist tulenevalt kohustatud võimaldama talle lühiajalisi väljasõite. A. A Viru Vanglas koostatud individuaalne täitmiskava (tl. 77) niisugust kohustust ei sisalda ja selles on märgitud üksnes, et talle võib kohaldada soodustusi, kui tema käitumine on osutunud heaks ja on alust arvata, et ta ei pane toime uusi rikkumisi. Sõna „võib“ kasutamine õigusaktis ei tähenda haldusorganile mingi kohustuse kehtestamist, vaid annab diskretsiooni kohaldamise õiguse. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 järgi on direktsioon ehk kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuivõrd vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja puhul on väljasõidule lubamise reguleerimisel kasutanud sõna „võib“ ja jäetud sisuliselt lahtiseks nii vastava taotluse lahendamisel arvesse võetavate asjaolude kui loa andmisest keeldumise aluste loetelu, on tegemist vangla direktori ulatusliku kaalutlusõigusega, mille puhul on halduskohtu kontrolliõigus piiratud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktide puhul ei saa kohus kontrollida 2 2 hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid peab piirduma üksnes selle tuvastamisega, et otsustus tugineks seaduslikule alusele, oleks kooskõlas andmise hetkel kehtinud õigusnormide ja õiguse üldiste põhimõtetega, ei väljuks diskretsiooni raamidest ning ei esineks otsustamist mõjutada võivaid menetlus- ja vormivigu. Antud juhul ei viita ükski kaebaja poolt nimetatud asjaolu vaidlusaluse käskkirja õigusvastasusele, sest A. A lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumisel on tuginetud asjakohastele õigusnormidele ja arvestatud käskkirjas esitatud põhjenduste kohaselt lisaks taotleja poolt toime pandud kuriteo laadile, sellest tulenevatele julgeolekuriskidele ja eelnevale heale käitumisele veel ka tema väljasõiduplaanis märgitud väljasõidu eesmärkidega. Neid on kohaselt, ratsionaalselt ja piisava hoolikusega kaalutud, keeldumine lähtub vangla direktorile antud diskretsiooni raamidest ega piira kaebajat ülemäärase rangusega ning kohtule ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit, millest nähtuksid otsustuse sisu mõjutada võinud vormi- või menetlusvead. Eeltoodust tulenevalt on A. A kaebus põhjendamatu ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kohtumäärustega võimaldati A. A õigusabi riigi kulul (tl. 61-62). Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud (tl. 100). Seega jäävad vastustaja võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt ta enda kanda ning kaebaja 7380 krooni suurune õigusabikulu (tl. 105) Eesti Vabariigi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 21.05.2010 Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2010 kohtuotsusega nr. 3-091918 millega, jäeti Tartu Halduskohtu 08.12.2009 otsus muutmata ja välja mõista riigi tuludest 900 (üheksasada) krooni OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud riigi õigusabi eest. Raili Randlane Kohtunik 3 3