Ühtlasi pani hageja kahtluse alla kvooruminõude täitmise, sest ühingusse kuulub 180 liiget, kuid üldkoosolekul osales 65 liiget. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja 05.09.2009. a üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada ja menetluskulud kostja kanda jätta. Alternatiivina palus kostja tunnistada kehtetuks ainult see üldkoosoleku otsus, millega ta välja arvati. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu leides, et väljaarvamine toimus
Põhjusel, et hageja on oma tegudega olulisel määral kostjat kahjustanud ning põhikirja sätteid korduvalt rikkunud. Seega ei olnud põhikirja järgimine kohustuslik. Kostja hinnangul ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud, sest nimetatud ajal kehtinud põhikirja p 4.4 kohaselt tuli üldkoosoleku kokkukutsumise teade ning päevakord 1 kuu enne üldkoosoleku toimumist kostja interneti koduleheküljel avaldada. Nimetatud nõue on täidetud. Samuti oli kvooruminõue täidetud. 05.09.
lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.
lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.
.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et tühisel ja vaidlustataval otsusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tühist otsust ei saa nt kinnitada, siiski saab vastu võtta sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. Otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused ei kattu ning seega võib olla alus tunnistada kehtetuks selline otsus, mis ei ole tühine (tsiviilasi nr 3-2-1-145-08). Nii otsuse kinnitamise kui ka sisuliselt samasuguse otsuse korral on oluline, et tühisuse või kehtetuse alus saaks kõrvaldatud. Nähtuvalt MTÜ EKLF05.09.2009. a üldkoosoleku protokollist on üldkoosolek teinud hageja väljaarvamiseks uue samasisulise otsuse. Üldkoosolek on tõdenud, et 30.12.2008. a üldkoosolekul, kus hageja eelmine kord välja arvati, puudus kvoorum, mistõttu väljaarvamise otsus on tühine. Kohus märgib, et kvooruminõude rikkumine saab olla üldkoosoleku otsuse kehtetuse, mitte tühisuse aluseks. Tsiviilasjas nr 209-8548 tunnistaski kohus 30.12.2008. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks.
lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.
lg 2 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Vaidlus, mille kohaselt hageja kostja põhikirja ei täitnud ning talle kahju põhjustas, käesolevas asjas puudub. Seega ei pidanud kostja hageja väljaarvamisel vastavas osas põhikirja järgima, võides
lg 2 ning lg 3 nõuetest lähtuda.
lg 3 kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kohtu hinnangul on ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest teatamine teavitamiskohustuse täitmine. Seega otsuse kehtetuks tunnistamise võimalik alus, mitte üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (võimalik tühisuse alus). Teavitamine pidi toimuma
lg 3 kohaselt viivitamatult, kirjalikult ning sisaldama väljaarvamise otsuse põhjusi. Viidatud kord kehtib kohtu hinnangul nii esmakordsele väljaarvamisele, otsuse kinnitamisele kui ka samasisulise otsuse tegemisele. Seega analüüsib kohus järgnevaga, kas
lg 3 nõudeid järgiti.
lg 1 kohaselt võib üldkoosolek otsuseid vastu võtta, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. § 21 lg 3 kohaselt võib nõuete rikkumise korral otsuseid vastu võtta üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad kõik üldkoosoleku liikmed. Nende sätete eesmärgiks on tagada, et üldkoosolekuid viidaks läbi kehtestatud korda järgides. Seadusandja on leidnud, et üldkoosolekute läbiviimisel on oluline järgida teatud minimaalseid protseduurireegleid, mille järgimata jätmine annab huvitatud isikule õiguse ja võimaluse pöörduda otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse. Kirjaliku teatavaks tegemise tõendamiseks esitas kostja dokumendid, mis näitavad, et hagejale on 13.01.2009. a tähtkiri saadetud. Arvestades tähtsaadetise kuupäeva ei ole kirja sisu vaidlusaluse üldkoosolekuga seostatav, kuna üldkoosolek toimus üle poole aasta hiljem. Samuti ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kodulehekülje kaudu teavitamine võrdub kirjaliku teavitamisega. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 1 kohaselt loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 78 lg 2 kohaselt peab elektroonilise vormi järgimiseks tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. TsÜS § 78 lg 3 järgi peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Faktiliselt sai hageja otsuse tegemisest teada 14.09.2009.a, vahetult enne kohtuistungit. Seega 9 päeva pärast otsuse tegemist ning ajal, mis ei mahu viivitamatu teatavakstegemise mõistesse. Järelduvalt eeltoodust ei olnud
lg 3 nõuded täidetud ning otsus, millega hageja mittetulundusühingust välja arvati, on kehtetu, kuuludes alternatiivnõudena rahuldamisele. Ülejäänud otsuste vastuvõtmisel selleks ettenähtud korda ei rikutud. Kvooruminõue oli kohtu hinnangul täidetud. Nähtuvalt 12.01.2009. a volikogu otsusest on osa liikmeid seoses liikmemaksu tasumata jätmisega välja arvatud (toim lk 78). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.