Obsah (5)

§ 173§ 272§ 191§ 190§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Mai Grauberg Tsiviilasi AS I hagi HP vastu võla 22224,00 krooni ja viiv

§ 173

järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingu sätetele, selliste sätete puudumisel tavaliselt esitatavatele nõuetele ja § 174 järgi ei ole ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine ja lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. 17.

§ 272

lg 1 järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagatama, sama sätte 2. lõike järgi leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning laenuleping üle viie krooni peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt § 273 lg ja § 276 ja lg 2 alusel kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikult ei ole selle rahatuse vaidlustamine tunnistajate ületuste kaudu lubatud. 18.

§ 191

lg 1, § 192 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist.

§ 190

lg 1 ja 191 lg 1 järgi võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral. 19. H P tunnistas hagi ja seega on vaidluses tõendatud, et tema ja AS I vahel oli sõlmitud 06.07.00 kirjalik laenuleping, mille p 4.1 järgi sai HP AS I laenu 22224 krooni, mis tuli tasuda 17.07.00 ning mida ta ei tasunud. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et pooltel oli vastavalt lepingu p 2.5 kokku lepitud, et laenu tagastamise viivitamisega, maksab ta viivist 1% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest ning arvates 17.07.00 kuni 01.03.05 on viivis vastavalt 1952 päeva eest 373807,68 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tasumise kohustust, mis ei ole lunatud

§ 174

järgi ja seega saab AS I nõuda kohustuse täitmist ning

§ 190lg 1, § 191 lg 1, § 192 alusel viivist.

Hageja nõudis viivis põhivõla ulatuses. Eeltoodu alusel on AS I nõue HPvastu tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning H. Palmilt tuleb AS I kasuks välja mõista tagastamata laenu katteks 22224,00 krooni ja viivist 22224,00 krooni, kokku 44448,00 krooni. HP vastuhagi

1. TLS § 74 lg 2 alusel on tööandja kohustatud andmatöötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripea jooksul arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud TLS § 119 lg 1 alusel tööraamatu kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni.
2. Vaidluse all ei ole asjaolu, et HP andis AS I tööle asudes tööraamatu ja et käesoleval ajal ei ole ta tööraamatut kätte saanud. Kohtule esitatud AS I teatest 31.05.00 nähtub, et tööandja tegi Handi Palmile teatavaks, et lõpetab temaga töölepingu nr 41 05.06.00 ja palub tulla töötajal töölepingut lõpetama ja lõpparvele järele, lisaks palub 05.06.00 tagastada kõik tööandja poolt talle usaldatud varad (lk 93). Seega on hageja tõendanud, et teatas kostjale kui töötajale töölepingu lõpetamisest. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et ta ei olnud töölepingu lõpetamise ajal tööandja juures ja et tööandja ei saanud talle töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut üle anda, seega on tõendatud, et tööraamat jäi kätte andmata töötajale töösuhte viimasel päeval. HP leidis, et tööandja pidanuks tulema Tallinnasse tema töökohta, et anda üle tööraamat, kuid nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud, sest tööandja tegevuskoht ja asukoht ei olnud Tallinnas ning töötaja nõudmine, et tööandja tuleks töötaja töökohta lepingut lõpetama ja dokumente üle andma, ei tulene lepingust ega seadusest ega heast töösuhte tavast. Hea töösuhte tava juurde ei kuulu töötaja poolt tööandjale nõudmise esitamine, et tööandja tuleks töötaja juurde töösuhtest tulenevaid küsimusi arutama, sj lepingut lõpetama ning dokumente üle andma. HPväide sellest, et tööandja keeldus talle tööraamatut kätte andmist ja nõudis laenu tagastamist, ei ole tõendatud. Seega on vaidluses tõendatud, et HP oli teadlik töösuhte lõpetamistest 05.06.00, et ta tööandja juurde sellel päeval ei ilmunud ja seega on tõendatud AS I väide, et tal ei olnud võimalik ka töösuhte viimasel päeval tööraamatut H Pkätte anda, mistõttu leiab kohus, et AS I ei ole ta rikkunud TLS § 74 lg 2 tulenevat tööraamatu kätteandmise kohustust. Seda, et HP oleks tööandjalt enne hagi esitamist nõudnud tööraamatu kätteandmist, ei ole ta tõendanud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et HPnõue saada perioodi eest 06.06.00-30.06.02 (so periood enne VÕS jõustumist 01.07.02) e. 755 päeva eest TLS § 119 lg 1 alusel hüvitis vastavalt 132857,35 krooni, mille suuruses küll vaidlus puudus, on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
3. HP esitas tööraamatu nõude alles hagi esitamisega 14.12.2005 (lk 68). Vaidluse all ei olnud asjaolu, et tööraamat on seni kätte andmata, hagist on tööandja teadlik, kuid tööraamatut ei ole töötajale andnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS I on HP poolse hagiavalduse esitamisega saanud HP tahteavalduse tööraamatu kättesaamiseks ja kuna ta ei ole seda HP andnud, kuulub HP nõue tööraamatu kättesaamiseks rahuldamisele. Hilisema perioodi eest, so pärast 30.06.02 ei ole HP tööraamatu eest hüvitist nõudnud, küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et alates 01.07.02 kohalduvad tööraamatuga seonduvatele hüvitisnõuetele ka VÕS sätted, töötaja võib nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, so töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Tsiviilasjade hinnad
4. Alates 01.01.09 kehtiva TsMS § 442 lg 2 p51 järgi peab otsuses olema märgitud tsiviilasja hind. AS I hagis on tsiviilasja hind TsMS § 134 lg 1 alusel põhinõude järgi vastavalt 22224,00 krooni ja HP hagis vastavalt mittevaralise ja varalise nõude summa TsMS § 134 lg 1 alusel 157857,35 krooni (tööraamatu saamise nõue 25000 kr +hüvitise nõue 132857,35 krooni). Kohtukulud
5. TsMSRakS § 3 järgi lahendatakse kohtukulude jaotamise küsimus enne 01.01.2006 esitatud hagides vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikule. TsMS § 60 lg 1 ja alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus on tehtud, välja teiselt poolelt kohtukulud ning § 61 lg 1 p 1 järgi õigusabikulude katteks kuni 5% hagi rahuldatud osalt. TsMS § 64 lg 1 järgi lõiv, millest hageja oli vabastatud, mõistekase kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega nõude osas, mille tasumisest oli hageja täielikult vabastatud ja millises osas hagi jäi rahuldamata, jääb lõiv riigi kanda, kuna kostjal ei ole sellisel juhul lõivu hüvitamise kohustust. Hageja tasus õigusabikulude eest 3540 krooni Julianus Inkasso Agentuur AS 17.07.03 arve 12763 alusel. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb HPAS I kasuks välja mõsta riigilõivu katteks 3750 krooni ja õigusabikulude katteks 2222,40 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt, kokku 5972,40 krooni.
6. Kuna vastuhagi kuulus osalisele rahuldamisele ning HP oli lõivu tasumisest vabastatud ja kuivõrd õigusabikulude hüvitamise taotlust ta ei esitanud, siis jääb kohtukuluks vaid riigilõiv 60 krooni (hagi esitamise ajal kehtinud määr) tööraamatu saamise nõudest, mille tasumisest ta oli vabastatud, AS I kanda TsMS § 64 lg 1 alusel ja see tuleb välja mõista riigituludesse. Kuna HP esitas kaebuse seoses vastuhagist keeldumisega ja mis oli seotud lõivu tasumise küsimusega, siis kandis ta riigilõivu 60 krooni ning kuna kaebus kuulus apellatsioonikohtu poolt rahuldamisele ja vastuhagi menetlusse võtmisele, siis jääb märgitud kaebuselt tasutud 60 krooni AS I kanda ning tuleb välja mõista HP kasuks. Kohtunik