← Eesti

2-10-6541/7

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-10-6541 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi B. U. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
  2. aprill 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja R. I. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada. 2.Välja mõista kostjalt R. I.´ilt, IK *, elukoht *, hageja B. U. IK *, elukoht *, kasuks elatis alates
  4. veebruarist 2009.a arvelduskontole nr *.
  5. *.a sündinud R. I.´i, IK *, ülalpidamiseks üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.
  6. *. a sündinud R. H. I.´i, IK *, ülalpidamiseks üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *.a.
  7. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  8. Kohtukulud panna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord R. I.´i vastu elatise nõudes B. U. tema esindaja Helge Salusoo ja kostja ASJAOLUD Poolte abielust on sündinud *. a R. I. ja * a R. H. I., kes elavad ema juures. Poolte abielu on lahutatud
  9. a ja alates
  10. a isa laste ülalpidamisest osa ei võta. Ema sissetulek ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi lapsi toita ja katta, mistõttu soovib ta ka isa Ärakiri korrapärast osavõttu laste ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult korralikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja abielust kostjaga on sündinud *. a R. I. ja *.a R. H. I., kes elavad alates
  11. a koos emaga. Poolte abielu on lahutatud ja alates
  12. a ei ole isa regulaarselt oma lastele ülalpidamist andnud. B. U. on uuest abielust sündinud veel kolm last, kellest viimane on alles * ja seetõttu viibib ema lastega kodus. Seetõttu ei piisa ka tema sissetulekutest vanemate laste toitmiseks ja katmiseks ning ta soovib, et isa samuti panustaks oma laste ülalpidamisse vähemalt 1500.- krooni kuus kummalegi lapsele alates üks aasta enne hagi esitamist
  13. veebruaril
  14. a. Ta arvestab, et kostja teenib käesoleval ajal ainult minimaalpalka, kuid soovib lähtuda ka laste minimaalsetestki vajadustest. Lapsed vajavad iga päev süüa ja riideid, aga ka koolitarbeid ning muud eluks vajalikku. Kohtukulud soovib hageja jätta kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud, kuid hagiga täies ulatuses, ka 1500.- krooniga kummalegi lapsele kuus, ei nõustu. Tal on küll praegu veel töökoht ja ta töötab * *, kuid töötajaid on pidevalt koondatud ning olemasolevate, sealhulgas kostja, palka on vähendatud miinimumini. Seetõttu leiab ta, et on suuteline maksma kummalegi lapsele elatiseks kuus maksimaalselt 1250.- krooni. Tal on küll * kvalifikatsioon, kuid ta ei ole sellel erialal töötanud ja praegu ei oleks ka sellist tööd ega muud tasustatavamat tööd saada. Ta saab siiski aru, et on kohustatud oma lapsi ülal pidama ning on nõus neid suvekuudel näiteks riietega toetama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja tuleb seega hagi, kummalegi lapsele 1500.- krooni kuus, täielikult rahuldada. Poolte abielust on sündinud *. a R. I. ja *. a R. H. I., kes elavad ema juures. Poolte abielu on lahutatud
  15. a ja alates
  16. a isa laste ülalpidamisest osa ei võta. Ema sissetulek ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi lapsi toita ja katta. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis 1500.- krooni kuus lapse kohta igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei tohi. Lapsed vajavad pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab ka isa neid piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Isa saab küll oma kohustustest aru, kuid peab nende täitmist ülejõu käivaks. Tal on aga laste ees ka kohustused, mis tuleb täita. 1500.- krooni lapse kohta on nagunii väiksem kui riigi poolt kehtestatud miinimum ning sellest veel väiksema elatise väljamõistmist ei pea kohus võimalikuks. Elatis tuleb välja mõista hageja soovitud kuupäevast, alates
  17. veebruarist 2009.a, arvates üks aasta enne hagi esitamist. Kuna isa oma kohustusi siiski korralikult ei täitnud, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.