) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Menetluskulu tsiviilasjas 2-10-10606 kannab kostja. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabi kulu, milleks on 2100 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 3.03.2010.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Arvo Aasa vastu võla ja viivise nõudes. 7.05.2010.a saabus kohtule hageja taotlus hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Hageja loobub hagist, sest hageja on võla ja viivise tasunud. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool tasutud riigilõivust summas 500 krooni ning kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 500 krooni riigilõivu ja 2100 krooni kulu õigusabile 1 tunni ja 45 minuti eest tunnitasuga 1200 krooni. Ühtlasi palub hageja, et kohus kohustaks kostjat menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras. MENETLUSE KÄIK Kostja on kohtule teatanud, et on tasunud nõutava võlgnevuse, kuid ei ole nõus menetluskuludega, sest lihtne oleks olnud neid vältida, kui talle oleks teatatud võlast. Temale oli poeg, kes seal elab, lubanud maksta kõik kulud. Hageja leiab, et kostja on põhjustanud kohtusse pöördumise ning seega lasub tal kohtukulude tasumise kohustus. KOHTU SEISUKOHT Hageja loobumine oma hagist on tema seadusest tulenev õigus (
Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Hageja on tasunud 25.02.2010 maksekorraldusega nr PV00199 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220036796011 viitenumber 2900072369 riigilõivu 1000 krooni. Selgitusse on märgitud „Riigilõiv hagiavalduselt Arvo Aasa vastu“. Seega on hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses
lg 2 p 2 alusel õiguslikult põhjendatud ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 500 krooni.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tõendamist on leidnud, et kostja tasus võla katteks 4429 krooni peale hagi esitamist kohtusse. Seda on tunnistanud ka hageja. Kohtu hinnangul on hageja maksnud rohkem 540.21 krooni. Hageja on menetluskuluna näidanud õigusabi tasu 1 tunni ja 45 minuti eest summas 2100 krooni, kusjuures tunnitasu on 1200 krooni. See aeg on kohtu hinnangu tegelikult ka kulunud menetluse algusest kuni lõpetamiseni koostatud dokumentide alusel. Kohus ei arvesta kostja vastuväidet. Eeskätt on omanik kohustatud oma omandi kasutamist jälgima, ka oma poega kontrollima ja ise olema huvitatud haldajaga kokkuleppest, kuidas talle tuleb teatada. Menetluskuluna tuleb kostjal hüvitada 2600 krooni. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.