) § 6 lg-s 1 avaliku ülesandena nimetatud „jäätmehoolduse korraldamine“ ei ole samastatav „jäätmehooldusega“ jäätmeseaduse (JäätS) tähenduses. Ettekirjutuses puudub konkreetne viide, millisel alusel on Rapla vald jäätmehoolduse korraldamise andnud üle kaebajale, täidetud ei ole AvTS § 5 lg-s 2 nõutud tingimused (seadus, haldusakt või leping). Ühingu põhikirjaga avaliku ülesande täitmist üle anda ei saa, see nähtub ka halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lg-st 2 ja § 13 lg 11 p-st 11. Vaidlusaluse 28.01.2009 sõlmitud lepinguga ei ole Ragn-Sells AS-le üle antud kohaliku omavalitsuse ülesannet, vaid leping reguleerib üksnes kohustust osutada üürile antud jäätmejaamas jäätmete kogumisteenust. AvTS § 3 lg-s 1 määratletud avaliku teabe mõiste ei seondu printsiibis avalikkust puudutava tegevusega, vaid on seotud konkreetse avaliku ülesande reaalse täitmisega. Rapla vald ei ole kaebaja teada ühegi õigusakti ega lepinguga jäätmehoolduse korraldamist temale üle andnud, samuti ei ole ta saanud vallalt toetusena vahendeid jäätmehoolduse korraldamiseks. Järelikult ei saanud kaebaja avalikke ülesandeid täitmiseks edasi anda ka Ragn-Sells AS-le. Rapla Vallavalitsuse 23.07.2007 korralduse nr 380 2
lg-s 1 silmas peetud sotsiaalse iseloomuga teenused, vaid kuuluvad
Halduskohtule 11.09.2009 esitatud täiendavates seisukohtades rõhutas MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus veelkord, et AvTS § 3 lg 1 kohaselt saab avalikuks teabeks olla üksnes teave, mis on seotud avalike ülesannete täitmisega ning selle avaliku ülesande täitmine peab olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses või õigusaktis.
p 1 räägib üksnes kohaliku elu küsimuste iseseisvast ja lõplikust otsustamisest ja korraldamisest, mitte nende täitmisest. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on jäätmehoolduse korraldamine (juhtimine), mitte aga jäätmehooldus (teenuse osutamine) kui majandustegevus.
lg-s 1 märgitud kohaliku omavalitsuse õigus olla teenuse osutamiseks mh mittetulundusühingu liikmeks, käsitleb teenuse osutamist majandustegevusena, mitte avalike ülesannete täitmisena. AvTS § 5 lg 3 p 2 ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane, sest see pole olnud vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel õiguslikuks aluseks ning kaebaja kasuks jäätmejaama kinnistule hoonestusõiguse seadmine pole vaadeldav toetusena, sest see pole rahaliselt määratletud, seda ei ole tehtud kohaliku omavalitsuse eelarvest ja kinnistut pole ka üle antud avaliku ülesande täitmiseks. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks ei saa olla AvTS § 51 lg 1 p 7, sest kaebaja ei ole ebaseaduslikult kehtestanud teabele juurdepääsupiiranguid. 6. Andmekaitse Inspektsioon vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Jäätmehoolduse korraldamine on
MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus põhikirja p-st 1.3 tulenevalt on ühingu eesmärk avaliku ülesande täitmine – ühise tegevusega jäätmete käitlemise korraldamine ja jäätmete käitlemine. Põhikirja p 2.1 järgi on ühingu liikmeteks kohalikud omavalitsused. Kaebaja kasuks on seatud tasuta hoonestusõigus Rapla vallale kuuluvale Mäepere jäätmejaama kinnistule. Jäätmejaama ülesandeks on tava- ja ohtlike jäätmete vastuvõtt, kogumine, ettevalmistamine taaskasutamiseks, samuti olmejäätmete kokkupressimine ja vedu Väätsa prügilasse, mis on avalike ülesannete täitmine. Kaebaja on lepingulisel alusel omakorda andnud jäätmejaama opereerida Ragn-Sells AS-le. On ilmne, et MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on asutatud kohalike omavalitsuste poolt jäätmekäitlust puudutavate seadusjärgsete kohustuste täitmiseks ning Rapla vald realiseerib oma kohustusi läbi vastava mittetulundusühingu liikmelisuse. Ka hoonestusõiguse seadmisega on Rapla vald loonud vastava lepingu alusel olukorra, kus kaebajal võimaldatakse valla toetusel avaliku iseloomuga teenust osutada. MTÜ-d Raplamaa Jäätmekäitluskeskus tuleb käsitada teabevaldajana nii AvTS § 5 lg 2 kui ka § 5 lg 3 p 2 tähenduses, sest ta täidab avalikke ülesandeid / teenuseid ning advokaadibüroo soovitud teave puudutas otseselt Rapla valla poolt mittetulundusühingule antud vahendite kolmanda isiku kasutusse andmist. MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on vaidlusaluses küsimuses teabevaldaja ja täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid, mille ta on omakorda delegeerinud Ragn-Sells AS-le, mistõttu on pooltevahelise lepingu avaldamine tema kohustus, sest tegemist on avaliku teabega. 7. Kolmas isik AB Tepper & Partnerid vaidles kaebusele vastu ja leidis, et ettekirjutus on õiguspärane. Asjakohaseid õigusakte analüüsides ei saa olla kahtlust, et kaebaja on kolmanda isiku poolt nõutud teabe osas teabevaldajaks AvTS tähenduses. Ekslik on kaebaja seisukoht, et
lg-st 1 tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada mh jäätmehooldust, on üksnes n-ö üldist ja korraldavat laadi ülesanne, sest
lg-st 1 nähtub üheselt, et kohaliku omavalitsusüksuse seadusest tulenevaks avalikuks ülesandeks on tagada oma territooriumil mh jäätmehoolduse reaalne ja tegelik toimimine. Mittetulundusühingu asutajaliikmed on sõlminud ühingu asutamiseks asutamislepingu ja 3
lg 1 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmise eesmärgil (sh jäätmehooldusega seotud teenuste osutamiseks) olla mittetulundusühingu liikmeks, s.o realiseerida seaduses sätestatud kohustusi läbi mittetulundusühingu liikmelisuse. On ilmne, et Rapla vald korraldas oma seadusjärgsete avalike kohustuste edaspidise täitmise läbi vastaval otstarbel asutatud mittetulundusühingu. Jäätmete käitlemise korraldamisega seotud avalike ülesannete (mh JäätS § 31 lg-s 1 nimetatud ülesanne korraldada jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist) faktilist üleandmist kinnitab ka Mäepere jäätmejaama kinnistule MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kasuks tasuta hoonestusõiguse seadmine, millega Rapla vald andis lepingu alusel ja tasuta üle avalike ülesannete täitmiseks ettenähtud vara. Kolmanda isiku poolt soovitav teave puudutab otseselt kaebajale kohaliku omavalitsuse poolt toetusena üle antud vahendite (jäätmejaama kinnistu) kasutamist. Seega kuulusid teabenõuded igal juhul täitmisele ka AvTS § 5 lg 3 p-st 2 tulenevalt ning määravat tähtsust ei oma, kas MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus täidab seejuures avalikke ülesandeid või mitte. 8. Tallinna Halduskohus jättis 29.09.2009 otsusega MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse üheks ülesandeks antud vallas või linnas jäätmehoolduse korraldamine ning vaidlust ei ole selles, et tegemist on avaliku ülesandega. Kohalikule omavalitsusele on pandud mitmeid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel ja arendamisel ka jäätmeseadusega (sh eriti seaduse 4. peatükk – „Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus“). Seadusest tulenev kohaliku omavalitsuse üksuse avalik kohustus jäätmehoolduse korraldamiseks hõlmab jäätmeseaduse sätete kohaselt (nt § 66 lg 2, § 67 lg 1, § 70, § 128 lg 6) ka jäätmekäitlust puudutavaid kui jäätmehooldusega seotud avalikke teenuseid. Seega on omavalitsusüksus täitnud temal lasuva ülesande jäätmehoolduse korraldamisel üksnes juhul, kui vallas või linnas jäätmehooldus (sh jäätmete kogumine ja vedamine) tegelikult toimib. Kaebaja põhikirjast nähtuvalt on ühing asutatud kohalike omavalitsusüksuste poolt ning vaidlus puudub selles, et üheks asutajaliikmeks on Rapla vald. Põhikirja p 2.1 kohaselt võib ühingu liikmeks olla iga kohalik omavalitsusüksus, ühingu liikmeks saadakse asutamislepingule alla kirjutades (p 2.3). Põhikirja p 1.3 kohaselt on ühingu asutamise eesmärgiks ühise tegevusega jäätmete käitlemise korraldamine ja jäätmete käitlemine. Seega on Rapla vald andnud jäätmehoolduse korraldamise kui avaliku ülesande täitmise kohustuse osaliselt (jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise osas) üle MTÜ-le Raplamaa Jäätmekäitluskeskus. Põhjendatud on vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et kaebaja on kohalike omavalitsuste poolt asutatud seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmise eesmärgil ja Rapla vald korraldas oma seadusjärgsete avalike kohustuste täitmist läbi sel eesmärgil asutatud mittetulundusühingu. Tegemist on avaliku ülesande täitmisega vaatamata asjaolule, et MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on Mäepere jäätmejaama lepingulisel alusel andnud opereerimiseks Ragn-Sells AS-le. Rapla valla poolt tasuta hoonestusõiguse seadmisega MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kasuks on vald loonud vastava lepinguga olukorra, kus mittetulundusühingul võimaldatakse valla toetusel osutada avaliku iseloomuga teenust. Ekslik on kaebaja väide, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks on
TS § 5 lg 2 mõistes avaliku teenusena kvalifitseeritav ei ole. Jäätmehooldus on vaadeldav AvTS § 5 lg-s 2 nimetatud muu avaliku teenusena. Teabenõudega sooviti teavet, mis puudutas MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus poolt avaliku ülesande / teenuse faktilist täitmist, seega on Andmekaitse Inspektsioon põhjendatult ja kooskõlas seadusega leidnud, et teave, mis seondub MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskuse 4
lg 1 kohustab omavalitsust ainult korraldama jäätmehooldust, see ei hõlma konkreetset füüsilist tegevust ülesande täitmisel (st jäätmehooldusteenuste osutamist). Ka jäätmeseadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele ainult korralduslikud ülesanded, mitte aga kohustust tagada füüsilises mõttes jäätmehoolduse kui teenuse kättesaadavus. Mõistete „jäätmehoolduse korraldamine“ ja „jäätmehooldus“ samastamisel teostaks prügivedaja jäätmete vallaelanikelt kokkukogumisel kohalikku valitsemist ja juhiks kohalikku elu. Kohus on avaliku ülesande täitmisena hinnanud muu hulgas jäätmete vastuvõttu ja kogumist, mis saab aga olla üksnes vedaja kohustuseks. Jäätmehooldusest tulenevad teenused ei ole sotsiaalse iseloomuga ning kuuluvad
Halduskohus ei ole piiritlenud avalikke teenuseid ja
Kohus on eiranud HKTS § 3 lg-tes 2 ja 4 sätestatud lõplikku loetelu, kuidas saab toimuda haldusülesannete täitmiseks volitamine – haldusakti või lepingu alusel. Ühtegi asjakohast haldusakti antud ega lepingut sõlmitud ei ole, puuduvad ka tõendid sellesisulise tahteavalduse olemasolust. Kaebaja põhikirjale toetumine ei ole põhjendatud. Mittetulundusühing ei ole üle võtnud või täitnud ühtki võimu- või valitsemisfunktsiooni seoses jäätmehooldusega ning vald pole loovutanud oma pädevust. Kohus ei pööranud tähelepanu menetlusosaliste seisukohtade erinevusele seoses avaliku teabe mõiste sisustamisega. Samuti pole analüüsitud kaebaja väiteid selle kohta, et isegi kui tal on põhikirjast tulenevalt olnud võimalus avalikke ülesandeid täita, pole seda realiseeritud ning jäätmejaama kinnistule tasuta hoonestusõiguse seadmist kaebaja kasuks ei saa võrdsustada temale avalike ülesannete täitmiseks toetuse andmisega. AvTS § 51 lg 1 p 7 ei olnud antud juhul ettekirjutuse tegemisel kohaseks õiguslikuks aluseks. Asjaolu, et teabenõude täitmisest keeldumist vaadeldakse iseseisva rikkumisena, näitab ilmekalt AvTS § 45 lg 3 p 3, millele vastab AvTS § 51 lg 1 p 1. Ringkonnakohtule 29.01.2010 esitatud täiendavates seisukohtades märgib apellant lisaks, et ettekirjutuses õigusrikkumise ebaõige kvalifitseerimine ei ole üksnes vormiline küsimus ning kuna vastaspool pole apellatsioonkaebust esitanud, ei saa ringkonnakohus hinnata rikkumise vastavust AvTS § 51 lg 1 p-le 1 (TsMS § 651 lg 1). Samuti ei saa kohalik omavalitsus füüsilises mõttes tagada jäätmehooldust, sest tal puudub selleks jäätmeluba. Vara 5
lg 1 tähenduses jäätmehoolduse korraldamine tähendab, et omavalitsus võib seda teha kas ise või anda ülesande täitmiseks edasi kellelegi teisele. Kuna omavalitsused ei saa füüsiliselt ise kõike teha, on nähtud talle ette üksnes kohustus korraldada avaliku ülesande täitmine, mis jääb oma loomult siiski alati avalikuks ülesandeks. Isik, kellele ülesanne on antud, peab arvestama, et selles osas laienevad temale ka AvTS sätted. Jäätmehooldus on avalik ülesanne, apellandi arutlus mõistete üle on põhjendamatu. On ilmne, et Rapla valla osalusel asutatud MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus on asutatud kohalike omavalitsuste poolt jäätmekäitlust puudutavate seadusjärgsete kohustuste täitmise eesmärgil ning Rapla vald täidab oma kohustusi läbi vastava mittetulundusühingu liikmelisuse. Mäepere jäätmejaama kinnistule apellandi kasuks tasuta hoonestusõiguse seadmisega on Rapla vald loonud ka vastava lepingu alusel olukorra, kus ühingul võimaldatakse osutada valla toetusel avaliku iseloomuga teenust. Kuna advokaadibüroo soovis teavet, mis käsitles avaliku ülesande / teenuse täitmist, mille suhtes apellant oli AvTS § 5 lg 2 järgi teabevaldaja, samuti on mittetulundusühing teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 2 järgi, puudus tal õiguslik alus teabenõuete täitmisest keeldumiseks. Vastustaja möönab, et viide AvTS § 51 lg 1 p-le 7 on asjakohatu, kuid see ei mõjuta vaidlustatud ettekirjutuse sisu, vaid tegemist on üksnes vormilise eksimusega. 11. Kolmas isik OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Kohaliku omavalitsuse üksusel lasub vaieldamatult avaliku ülesandena kohustus tagada oma territooriumil jäätmehoolduse toimumine (sh jäätmehoolduse füüsiline elluviimine).
lg 1 võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmise eesmärgil (sh jäätmehooldusega seotud teenuste osutamiseks) olla mittetulundusühingu liikmeks, s.o realiseerida oma kohustusi ühingu liikmelisuse kaudu. Selliselt on antud juhul toiminud ka Rapla vald. Võimuvolituseta avalike teenuste puhul on üldjuhul võimalik valida, kas osutada neid avalik-õiguslikus või eraõiguslikus vormis. Kasutatavast vormist sõltumata on aga tegemist avaliku teenusega. Jäätmekäitlusega seonduva avaliku ülesande MTÜ-le Raplamaa Jäätmekäitluskeskus faktilist üleandmist kinnitab ka Mäepere jäätmejaama kinnistule kaebaja kasuks tasuta hoonestusõiguse seadmine. Tõsiseltvõetav ei ole apellandi seisukoht, mille järgi jäätmehooldus ei ole avalik teenus AvTS § 5 lg 2 tähenduses. Apellandil lasus igal juhul kohustus täita teabenõue AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel, sõltumata tema poolt avalike teenuste osutamisest. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuna vaidlustatud ettekirjutuses käsitles Andmekaitse Inspektsioon apellanti teabevaldajana vaid AvTS § 5 lg 2 mõistes, siis tuleb jätta tähelepanuta väited, mis puudutavad apellandi teabevaldajaks olekut AvTS § 5 lg 3 p 2 tähenduses. Kohtul tuleb siiski arvestada ka vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud täiendavate materiaalõiguslike viidetega, mis õigustavad konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist. Kehtivat kohtupraktikat arvestades ei tühistata haldusakti, kui on ilmne, et vastava sisuga haldusakt tuleks siiski uuesti samal kujul välja anda. Kolmas isik esitas koos seletusega ringkonnakohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks. Tallinna Halduskohus peatas 09.06.2009 esialgse õiguskaitse määrusega vaidlustatud ettekirjutuse täitmise kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. 6
lg-st 1 ja jäätmeseadusest tulenevad kohaliku omavalitsuse üksusele üksnes korralduslikud ülesanded seoses jäätmehooldusega, mitte aga kohustust tagada jäätmehooldusteenuse kättesaadavus. Samuti on ekslik apellandi arusaam, et jäätmehooldusteenus ei ole avalik teenus.
lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muu hulgas jäätmehooldust, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
lg 1 sätestab, et vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.
S § 11 lg 1 kohaselt jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. JäätS § 12 lg 1 kohaselt jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid (JäätS § 12 lg 2). JäätS § 39 ja § 42 kohaselt koostatakse jäätmehoolduse arendamiseks muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. JäätS §-des 66–71 on reguleeritud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus. JäätS § 66 lg 2 esimene lause paneb kohaliku omavalitsuse organile kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumine ja vedu. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama ka nende taaskasutamise või kõrvaldamise (JäätS § 70 esimene lause). Jäätmehoolduse korraldamiseks kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu jäätmehoolduseeskirja (JäätS § 71). 14. Eelnevast nähtub, et ka jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks, st seda ei ole
Apellant on käesolevas asjas omistanud põhjendamatult suure tähtsuse
Asjaolust, et sättes on peetud vajalikuks eristada sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, ei saa järeldada, et jäätmehoolduse korraldamine ei hõlma jäätmehooldusteenuste osutamise reaalset tagamist. Jäätmehoolduse korraldamise ülesanne (kohaliku elu küsimus, mille täitmine on kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslik) saab olla kohaliku omavalitsuse üksuse poolt seaduses ettenähtud ulatuses täidetud üksnes juhul, kui antud vallas või linnas on tagatud jäätmehooldusteenuse kui avaliku teenuse kättesaadavus. Millises õiguslikus vormis konkreetne kohaliku omavalitsuse üksus nimetatud ülesannet täidab, ei oma määravat tähtsust. Kohalikul omavalitsusel on oma ülesannete täitmiseks (sh avalike teenuste osutamiseks) õigus kasutada muu hulgas
§-s 35 nimetatud võimalusi, sh täita ülesannet / osutada avalikku teenust vastavas valdkonnas tegutseva mittetulundusühingu liikmelisuse kaudu. 7
Õige on kolmanda isiku seisukoht, et mittetulundusühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping, mille lisana kinnitatakse ühingu põhikiri (mittetulundusühingute seaduse § 6 lg-d 1, 3; asutamislepingu olemasolu nähtub ka apellandi põhikirja p-st 2.3). Seega vastab jäätmehoolduse korraldamise ülesande osaline täitmine MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kaudu ka HKTS § 3 lg-te 2 ja 4 nõuetele, sest
lg 1 võimaldab ülesande täitmist ka mittetulundusühingu liikmelisuse kaudu ning järelikult ei nõua seadus üksnes halduslepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et MTÜ-le Raplamaa Jäätmekäitluskeskus ei ole ühingu asutamisega antud volitusi reguleerida avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, samuti ei ole kohalikku omavalitsust vabastatud temal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. 15. Apellant on väitnud, et pole üle võtnud või täitnud ühtki võimu- või valitsemisfunktsiooni seoses jäätmehooldusega ning isegi kui ühingul on põhikirjast tulenevalt olnud võimalus avalikke ülesandeid täita, pole seda realiseeritud. Ringkonnakohus leiab, et apellandi seisukoht, mille järgi avaliku ülesande täitmine eeldab üksnes võimuvolituste rakendamist, on ekslik. Avaliku ülesandena tuleb vaadelda ka sellise avaliku teenuse osutamist, mis ei eelda tingimata võimuvolituste rakendamist, kuid mille täitmine (kättesaadavuse tagamine) on põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi põhimõtet ja muid sellest lähtuvaid sätteid (nt PS §-d 28, 29, 37) arvestades seadusega tehtud riigile või kohalikule omavalitsusele kohustuslikuks. Kohaliku omavalitsuse üksuse säärased ülesanded on sätestatud
§-s 6 ja eriseadustes. Halduskoostöö seaduse eelnõu (IX Riigikogu 474 SE) seletuskirjas on neid iseloomustatud nn teenusülesannetena. Teiste hulgas on selliseks avalikuks teenuseks jäätmehooldus, mille kättesaadavuse peab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil tagama nii
-st kui ka JäätS-st tulenevalt. Jäätmete kokkukogumisel vallaelanikelt ei teosta vedaja mitte kohalikku valitsemist ega juhi kohalikku elu, vaid täidab oma lepingulisi kohustusi. Kohaliku omavalitsuse üksus täidab temale seadusega pandud avalikku ülesannet vahendlikult vedaja tegevuse kaudu, kuid ei vabane sellega vastutusest vastava avaliku teenuse kättesaadavuse eest. Tähtsust ei oma, et kohaliku omavalitsuse üksus ei saa jäätmeloa puudumise tõttu füüsilises mõttes ise tagada jäätmehooldust, sest tal on võimalik jäätmehoolduse toimimine tagada jäätmeluba omava isiku tegevuse kaudu. 16. Vaidlust ei ole selle üle, et Rapla vald on 16.02.2005 lepingu alusel seadnud MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus kasuks seitsmeks aastaks tasuta hoonestusõiguse Rapla vallas Ülejõe külas asuvale Mäepere jäätmejaama kinnistule, mille omanikuks on Rapla vald ja koosseisuks jäätmehoidla maa 11,45 ha (registriosa nr 2514637 väljavõte – tl 86 pöördel). Menetlusosalised saavad ühtemoodi aru ka sellest, milliseid teenuseid Mäepere jäätmejaamas faktiliselt osutatakse (jäätmete vastuvõtt, kogumine, ettevalmistamine taaskasutuseks, olmejäätmete kokkupressimine ja vedu prügilasse). 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.