3-09-965/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-965 Haldusasi S.J.’i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus S.J.’ile läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 3).
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri (tõlgituna vene keelde kaebuse esitajale). Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471). KOHUS LEIAB:
4. 04.05.2009 kohtule esitatud kaebusega taotleb kaebuse esitaja Tallinna Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et vangla ametnik nõuab kaebajalt hommikusel ja õhtusel kontrollil T-särgi selga panemist, õigusvastasuse kindlakstegemist.
5. 18.05.2009 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale puuduse kõrvaldamiseks aega 12 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kaebajal tuli täpsustada tuvastamiskaebuse esitamise eesmärki ja märkida põhjendatud huvi tuvastamise suhtes. Kuna kaebaja oli esitanud taotluse enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis tuli kaebajal esitada kohtule tema maksejõuetust kinnitavad tõendid, s.h kaebaja vangla isikukonto kahe viimase kuu väljavõte.
6. 28.05.2009 vastuses kohtumäärusele kaebaja märkis, et tema põhjendatud huviks on tulevikus vangla vastu kahjunõude esitamine. Teiseks eesmärgiks on kaebaja kirjeldatu kohaselt kaebaja suhtes sooritatud toimingu tühistamine (kaebajale on väidetavalt tehtud noomitus). Vastusele oli lisatud isikukonto väljavõte, millest nähtub, et alates 01.01.2009 on kaebaja isikukonto seis püsinud muutumatuna: 29 krooni ja 58 senti.
7. 15.06.2009 kohtumäärusega jättis halduskohus Sergei Jerini vabastamata riigilõivu tasumisest ning 24.07.2009 määrusega jättis kohus rahuldamata tema määruskaebuse 15.06.2009 kohtumääruse peale eelmärgitud osas. Sama tegi S.J.i määruskaebuse läbivaatamisel Tallinna Ringkonnakohus oma 22.09.2009 määrusega, Riigikohus jättis aga S.J.i määruskaebuse menetlusse võtmata, leides 29.10.2009 määruses, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu.
8. Sellest tulenevalt on 15.06.2009 kohtumäärus jõustunud. Sama määrusega oli kohus jätnud S.J.i kaebuse uuesti käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks veel aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus selgitas määruses, et tema hinnangul on S.J.i kaebus ilmselt perspektiivitu. Juhul, kui kaebaja soovib jääda siiski määruses märgitud põhjustel väheperspektiivika tuvastamiskaebuse esitamise juurde, siis tuleb tal tasuda nõuetekohane riigilõiv. Kui kaebaja soovib aga kohustamis- või kahjuhüvitamise taotluse esitamist, siis tuleb läbida enne kohtu poole pöördumist kohustuslik kohtueelne kord.
9. 10.07.2009 oli kohus tagastanud kaebajale kaebuse läbivaatamatult puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusel. Määruses märgitu kohaselt on S.J. 15.06.2009 määruse kätte saanud 22.06.
10. Lisaks märgitakse tagastamise määruses: „10 päeva jooksul, mis oli ette nähtud võimaliku määruskaebuse esitamiseks, ta riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist ei vaidlustanud. Ka ei vastanud ta puuduste kõrvaldamiseks antud 15 päeva jooksul (tähtpäev oli 07.07.2009) kohtule ega tasunud riigilõivu.“
11. 20.07.2009 selgus kohtuametnikele, et S.J.i Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud 29.06.2009 avaldus on Tallinna Halduskohtus registreeritud uue kaebusena ja kannab uue haldusasjana eraldi numbrit. Et 10.07.2009 määruse tegemisel oli tegemist kohtu, mitte kohtuniku eksimusega (selle tingis omakorda kaebaja poolt avalduste vorminõuete mittetäitmine), siis halduskohus 24.07.2009 määrusega tühistas Tallinna Halduskohtu 10.07.2009 määruse. Kohus tõdes: „Kuna tegelikkuses oli kohtule vastatud ja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist vaidlustatud (st esitatud määruskaebus), oli kaebuse tagastamine ebaõige vaatamata asjaolule, et selles puudus kohtuniku süü.“
12. 06.11.2009 määruses kohus tõdes: „Eelnevast tuleneb, et halduskohus peab edasi menetlema S.J.i kaebust. Samuti on selge, et S.J. ei ole siiani riigilõivu kaebuse esitamiselt tasunud ning kaebajal tuleb tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv, kui ta soovib jääda tuvastamiskaebuse vm juurde. Formaalselt on jõus 15.06.2009 kohtumäärus, mille järgi kaebajal tuli kaebuse puudused kõrvaldada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Et vahepeal vaieldi aga S. J. riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise üle, siis kohus leiab, et eelmärgitut arvestades tuleb anda kaebajale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks (15.06.2009 kohtumääruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks).“ Neil asjaoludel kohus jättis sama määrusega kaebuse uuesti käiguta ning andis kaebuse esitajale puuduse kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest.
13. S.J. riigilõivu kaebuse esitamiselt ikkagi ei tasunud. Vastuseks 06.11.2009 määrusele on kohus saanud 13.11.2009 S.J.ilt dokumendi, mis on pealkirjastatud kui „Kaebus“. Selles kaebaja põhjendab, miks kohus peaks teda tema arvates vabastama riigilõivu tasumisest ja kordab taotlust enda riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 2
14. Riigilõivu tasumata jätmine on selline oluline puudus, mille kõrvaldamata jätmise korral ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades tuleb S.J.i kaebus selle esitajale tagastada läbivaatamatult. Niisuguse võimaliku tagajärje eest on kaebajat korduvalt hoiatatud. Kohus rõhutab: 15.06.2009 kohtumäärus, millega halduskohus jättis S. J. vabastamata riigilõivu tasumisest, on läbinud kuni Riigikohtuni kohtuliku kontrolli. See määrus on tunnistatud õiguspäraseks ja on jõustunud. Seega on vaidlus selle üle, kas kaebajal tuleb käesolevas asjas tasuda riigilõiv või mitte, lõppenud. Oma 13.11.2009 „Kaebuses“ ei ole kaebaja esitanud ühtki uut asjaolu ega tõendit, mis ei oleks kohtule olnud teada juba 15.06.2009 kohtumääruse tegemisel. Järelikult ei ole kohtul põhjust oma varasemaid seisukohti muuta. Hurma Kiviloo Kohtunik 3