← Eesti

3-09-1198/20

Obsah (14)§ 28§ 2§ 1§ 3§ 44§ 50§ 5§ 4§ 8§ 23§ 51§ 29§ 34§ 36

3-09-1198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1198 Haldusasi Kehtn

) sätestatud nõudeid /tl 35/.

  1. 26.03.2009 alustas AKI Kehtna VV suhtes järelevalvemenetlust, paludes edastada vastused samas kirjas esitatud AKI küsimustele /tl 40/. 07.04.2009 edastas Kehtna VV AKI-le vastuse, milles jäi seisukohale, et Kehtna VV-le esitatud tasuvusuuring on arvamus majandustegevuse kohta ning see ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega /tl 41/.
  2. 20.04.2009 tegi AKI Kehtna VV-le ettepaneku teabele juurdepääsu paremaks korraldamiseks /tl 38/. 11.05.2009 Kehtna VV keeldus AKI poolt tehtud ettepaneku täitmisest /tl 39/.
  3. 20.05.2009 tegi AKI peadirektor Viljar Peep Kehtna VV-le ettekirjutus-hoiatuse nr 2.16/09/180 (edaspidi - Ettekirjutus), millega kohustas Kehtna VV-t avalikustama oma veebilehel ERKAS Arendusteenuste OÜ-lt tellitud Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuringu. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.06.2009 /tl 6-8/.
  4. 28.05.2009 edastas Kehtna VV Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 15.05.2009 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1-6/09/180 tühistamiseks /tl 1-5, 11/.
  5. Kohus võttis kaebuse menetlusse 04.06.2009 määrusega, millega ühtlasi peatas Ettekirjutuse täitmise kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni /tl 18-19/. 15.06.2009 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 25/.
  6. 30.06.2009 esitas AKI kaebuse kohta oma kirjaliku seletuse /tl 32-34/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Kehtna Vallavalitsus on seisukohal, et Ettekirjutus rikub tema õigusi ja piirab vabadust. Majandustegevus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi - KOKS) § 35 sätetest tulenevalt kohalikule omavalitsusele antud õigus. Ettekirjutusega piiratakse kaebaja õigusi majandustegevuse käigus ning seatakse sellele tegevusele seadusest mittetulenevaid lisakohustusi. Ettekirjutusega tõlgendatakse

sätteid laiendavalt kaebaja kahjuks. Kehtna VV on püüdnud antud küsimuses käituda seaduskuulekalt ja õigusaktide nõudeid täpselt arvestades, mida vastustaja kahjuks ei mõista. Kaebaja loeb enda õiguste rikkumiseks vastustaja tegevuse, mis ignoreerib

ja KOKS asjakohaseid ja kaebaja käitumist õigustavaid sätteid.

näol on tegemist eriseadusega, mis sisuliselt annab põhiseaduse (edaspidi - PS) § 44 selgituse ja rakenduskorra. Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda Ettekirjutusest kumava arusaamisega, mille kohaselt

rakendamist püütakse selgitada ja tõlgendada läbi PS osundatud paragrahvi. Viidata saab PS § 44 sõnastusele, mille kohaselt peab andma informatsiooni seaduses sätestatud korras. Järelduvalt antakse seadusreservatsioon ning küsimuse lahendamisel tulebki juhinduda

kui PS-s viidatud eriseaduse sätetest. PS § 44 sõnastusest ei tulene avalike asutuste või ametiisikute piiramatut kohustust avalikustada või tagada juurdepääs põhimõtteliselt kogu informatsioonile, mis nende tegevusega kaasneb. Viimase seisukoha puhul jätame kõrvale informatsiooni, millele juurdepääs piiratakse

järgi. Käesoleva kaebuse puhul jäävad käsitlusest välja juurdepääsu piiramise küsimused, uuringu näol pole tegemist avaliku teabega ning selle suhtes ei saagi piiranguid

järgi kohaldada.

§-s 1 sätestatud seaduse eesmärgist tulenevalt seadus ei sätesta valimatut ja piiranguteta juurdepääsu kogu informatsioonile, mis seondub näiteks avalike asutuste tegevusega.

sätestab sõnaselgelt, et teave peab olema mõeldud üldiseks kasutamiseks, seega tähtis on ikkagi teabe sisu ja eesmärk, mitte ainult teabe valdaja isik. Seega võimaldab

omada ka avalikul asutusel teavet, mis pole mõeldud üldiseks kasutuseks ning seetõttu

sätete 2 reguleerimise alla ei kuulu. Eelnevalt viidatud säte annab avaliku teabe otsese seose juurdepääsu tingimusega, ülejäänud teabele

seda tingimust ei sätesta. Ettekirjutusest nähtuvalt

§ 28

lg 1 p 18 ja § 29 lg 1 pinnalt etteheite tegemisel antakse nimetatud sätetele põhjendamatult laiendav tõlgendus. Vastustaja arvates tuleks avalikustada valimatult ja piiranguteta kõik tellitud uuringud ja analüüsid sõltumata sellest, kas need lähevad avaliku teabe alla või mitte. Nimetatud sätted pole siiski erisäteteks ning ei kuulu teistsugusele või laiendavale tõlgendamisele võrreldes

üldsätetega.

§ 2lg 1 p 1 järgi sätestab seadus muu hulgas avalikule teabele juurdepääsu.

Säte vastab eelnevalt viidatud

§ 1põhitingimusele.

Osundatud sätted annavad võimaluse kindlalt väita, et

reguleerimise alla kuulub ainult avalik teave ja juurdepääs sellele, laiendav tõlgendamine pole võimalik.

§ 3

lg-s 1 antud avaliku teabe mõiste on vaieldamatult võtmeks

sätetest arusaamisel ja seaduse põhjendatud rakendamisel. Järelduvalt peavad üheaegselt täidetud olema kaks tingimust: teave peab olema seotud avalike ülesannete täitmisega ning avalikud ülesanded peavad olema sätestatud sõnaselgelt seaduses või õigusaktides. Vastustaja on jätnud eelnevast tulenevalt vastamata kahele lihtsale, kuid antud asjas möödapääsmatule küsimusele: millise konkreetse avaliku ülesande täitmisega saadi uuring ja millise õigusakti sättes on sõnaselgelt märgitud vastav ülesanne avaliku ülesandena? Vastuste puudumise tõttu on ettekirjutus tehtud olematule õiguslikule baasile, mille varjamiseks tehti viiteid mittevajalikele seadusesätetele. Vastuse avalike ülesannete kohta annab kaebaja veendumuse kohaselt KOKS § 6 ning antud asjaga seonduvalt eelkõige lg 1. Eelnevalt märgitud sätte keeleline tõlgendus ei anna vähimatki võimalust käsitleda uuringut avaliku ülesande täitmise tulemina. Antud juhul pole võimalik avaliku teabe mõiste sisustamine või laiendav tõlgendamine, tegemist ei ole hinnangulise mõistega või määratlemata õigusmõistega. mis seda vajaksid. Avaliku teabe mõiste antakse lihtsale liittingimusele toetudes ning kaebuse esitaja veendumuse kohaselt on ka keskmise haridustasemega isikule mõistetav. Ettekirjutuse taset näitab ainuüksi asjaolu, et selles puudub üldse viide KOKS § 6 lg-s 1 antud ülesannetele, millega võiks seonduda uuringu tegemine. Vastustaja poolt KOKS kui omavalitsuse eriseaduse ignoreerimine ei muuda seadust siiski olematuks. Tegelikult ignoreeriti ettekirjutuse tegemisega ka

eelnevalt viidatud üldsätteid ning eriti

§ 3lg-t 1.

Vastustajale ei tohiks siiski üllatuseks olla, et sisuliselt tugineb kogu õigussüsteem mõistetele ja nende ühetaolisele kasutamisele.

sätete primaarsus ning kohaldamise möödapääsmatus peaks vastustajale teada olema,

§ 44

kohaselt teostatakse järelvalvet

täitmise üle ning tehakse

§ 50

lg 1 p 3 kohaselt ettekirjutus

täitmiseks. Eelnevalt märgitud sätete ignoreerimine ja kaebuse esitaja vastavatele väidetele haldusmenetluses vastamata jätmine näitab üheselt

sätetest tuleneva õigusliku baasi puudumist ettekirjutuses. On arusaadav, et tunnetades suutmatust kaebuse esitaja väiteid kummutada, valiti ettekirjutuse tegemisel ignoreerimise taktika

ja KOKS sätete suhtes. Ettekirjutus määratleb kohaliku omavalitsuse avaliku halduse kandjana, kelle tegevus seondub avaliku võimu teostamisega. Vastustaja seisukoha järgi rajaneb

põhimõttel, mille kohaselt omavalitsuse tegevuse käigus tekkiv teave on olemuslikult avalik. Järelduvalt tuleks

baasilt vaadatuna omavalitsuse kogu tegevust hinnata avalike ülesannete täitmisena. Sellisel juhul muutuksid eelnevalt viidatud

sätted üleliigseks, avaliku teabe mõiste ähmastuks ning muutuks sisuliselt piiritlematuks. Mingil juhul ei tohi ignoreerida KOKS § 6 sõnastust ja mõtet. Ettekirjutuse pealiskaudsust näitab asjaolu, mille kohaselt puudub selles viide

sättele või kohtupraktikale kinnitamaks kogu teabe avalikkuse põhimõtet seaduses. Vastustaja seisukohad ei haaku ka

§ 5lg 2 antud tingimustega.

Osundatud sätte kohaselt täidab eraõiguslik juriidiline isik avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või lepingu alusel. Järelduvalt saavad vastava tegevuse objektiks olla avalikud ülesanded, mitte aga piiritlematult 3 kõik ülesanded. Vastustaja seisukohast oleksid kõik majanduslepingud, mis on sõlmitud kohaliku omavalitsuse ja eraõiguslike juriidiliste isikute vahel, avalike ülesannete üleandmise tähenduses. Ettekirjutuse loogikast saame näiteks nii aru, et kui vallavalitsus lubab lepinguga munitsipaalmaale kaupluse püstitada edasise kohustusega vallaelanikele kauplemisteenust osutada, siis ongi avaliku ülesande üleandmisega tegemist. Kas on sellisel juhul informatsioon kaupluse tegevuse kohta avalik teave? Eelneva seisukoha esiletoomisel toetub kaebaja ka halduskoostöö seaduse (edaspidi - HKTS) sätetele. HKTS § 3 lg 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus volitada isikuid haldusakti või halduslepinguga täitma haldusülesandeid, mis on oma valitsusele seadusega või selle alusel pandud. Ettekirjutuses tehtud osutus Riigikohtu lahendi nr 3-4-1-17-08 seisukohtadele on eksitav

rakendamise küsimuses. Lahend ei käsitle vähimalgi määral

-ga seotud probleeme andmata sellelt pinnalt ka seisukohti. Ettekirjutuses on Riigikohtu seisukohtadega samasse lõiku paigutatud ka lõik, mille kohaselt on kogu avaliku sektori tegevus avalik ning teabele saab juurdepääsu piirata seaduse alusel. Nimetatud seisukohta pole lahendis avaldatud ning see kuulub ainuüksi ettekirjutuse koostajale. Samas võib märkida, et formaaljuriidiliselt on ettekirjutuse väide õige ja kaebaja poolt täidetud. Juurdepääs uuringule takistati kooskõlas

sätetega, tegemisi pole avaliku teabega,

§ 4

sätestab avalikule teabele juurdepääsu võimalused, milleks

§ 8

lg 1 kohaselt on teabenõude täitmine ja teabe avalikustamist.

§ 28

sätestab juurdepääsu ühe võimaluse (avalikustamine) täitmise objektid, muu hulgas kohustab

§ 28lg 1 p 18 avalikustama kohaliku omavalitsuse tellitud uuringud.

Paraku jättis ettekirjutuse koostaja tähelepanuta eelnevalt märgitud

sätted (eriti § 3 lg 1) ning nende koostoime ja teinud põhjendamatu ettekirjutuse. Eelneva põhjal kaebaja väidab, et

§ 28

lg 1 p 18 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse avalikustada uuring, mis saadi seoses seaduses või õigusaktis sõnaselgelt sätestatud avaliku ülesande täitmisel. Antud juhul ei vasta vaatlusalune uuring avaliku teabe mõistele, mistõttu avalikustamise kohustus puudub. Ettekirjutuse koostajal jäi nähtavasti märkamata

§ 28

lg 1 antud tingimus, mille järgi kuulub avalikustamisele teabevaldaja ülesannetega seotud teave, mitte aga valimatult kogu teave. Kaebaja jääb haldusmenetluses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt pole sihtasutuse asutamine omavalitsusele kuuluv avalik ülesanne KOKS § 6 lg 1 sõnastuse järgi. Tegemist on KOKS § 35 lg 1 kohaselt vallale antud õigusega teenuste osutamiseks asutada sihtasutus, järelduvalt puudub meie arvates võimalus nimetatud õiguse kasutamist tõlgendada laiendavalt avaliku ülesande täitmisena. Sihtasutuse poolt eeldatava teenuse osutamise tasuvusuuringut pole võimalik tõlgendada avaliku teabena. Uuring on kaebajale esitatud arvamus majandustegevuse kohta ning ei seondu seaduses märgitud avaliku ülesande täitmisega. Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses, sest Ettekirjutus on õiguspärane ning ei riku Kehtna VV õigusi. Avalik teabe mõiste põhineb PS § 44 lausel 1, mille kohaselt on igaühel "...õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni." PS § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Seega on üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioon selline informatsioon, mis ei ole mõeldud individuaalselt kindlaks määratud isikute ringile.

§ 5lõige 1 sätestab, et teabevaldajaks on ka kohaliku omavalitsuse asutused.

Teabevaldajad saavad teabele juurdepääsupiirangud kehtestada üksnes seadusest tulenevatel alustel. Juurdepääsupiirangu alused on ära toodud

§-s 35 ning vastavate valdkondade eriseadustes. Kui teabele juurdepääsupiirangut kehtestada ei saa, või ei tohi, siis sellisele 4 teabele on teabenõudjal juurdepääsuõigus. Teave, millele juurdepääsupiiranguid kehtestatakse, ei tohi on ära toodud

§-s 36. KOKS § 6 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõtted, milleks on muuhulgas on: vallaja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel (p 4); tegevuse avalikkus (p 6); avalike teenuste osutamine soodamatel tingimustel (p 7). KOKS § 6 lg-d 1 ja 2 sätestavad kohalike omavalitsuste ülesanded, kuid eelnimetatud punktides sätestatud loetelu ei ole ammendav. Sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus lisaks eeltoodud lõigetele ka neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Seega on kohalikule omavalitsusele antud üldpädevus kohalike asjade korraldamisel, s.t. neil on õigus täita igasuguseid kohalike huvidega seonduvaid ülesandeid, kui see ei kuulu mõne muu riigiasutuse kompetentsi. Tulenevalt eelnevast ei piirdu kohaliku omavalitsuse avalikud ülesanded ainult KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 toodud loeteluga. Üldtunnustatud reeglina peab avaliku halduse tegevus olema läbipaistev ja avatud. Teavet tuleb hoida salajas või konfidentsiaalsena üksnes erandlikel juhtudel nagu siis, kui avalikustamine mõjutaks tõsiselt rahvuslikku julgeolekut või muid sarnaseid küsimusi. Samamoodi ei tohi kolmandatele isikutele avalikustada isikuandmeid. Avaliku halduse avatus ja läbipaistvus teenivad kahte spetsiifilist eesmärki. Ühelt poolt kaitsevad nad avalikku huvi, vähendades väärhalduse ja korruptsiooni tõenäosust. Teisalt on nad olulise tähtsusega isiku õiguste kaitsmisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi – TsÜS) § 25 lõike 2 kohaselt on avalik-õiguslik isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. KOKS täiendab eelnevat sätestades, et kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kellel on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Seega on kohalik omavalitsus organisatsioonilises mõttes avaliku halduse kandja ehk avalik organisatsioon, kelle tegevus on seotud avaliku võimu teostamisega kohalikul tasandil. Tulenevalt eelnevast on kogu kohaliku omavalitsuse tegevus avalik ning seega on avalik ka kohaliku omavalitsuse tegevuse käigus tekkiv informatsioon. PS § 44 lõige 2 sätestab avaliku võimu kohustuse anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Kui tegemist on informatsiooniga, mis on asutuse või ametiisiku valduses oleval infokandjal juba olemas, saab isik esitada teabenõude, mida menetletakse vastavalt avaliku teabe seadusele. Siiski ei ole õigus saada infot avaliku võimu asutuse ja ametiisikute tegevuse kohta piiramatu. PS § 44 lõike 2 kohaselt ei kuulu väljastamisele andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Piirangud andmete väljastamisele seavad muuhulgas avaliku teabe seadus, arhiiviseadus, isikuandmete kaitse seadus ning riigisaladuse seadus. Lisaks eelnimetatud seadustele leidub terve rida eriseadusi, mis kehtestavad eraldi infole juurdepääsu korra ja tingimused. Kuna KOKS ei näe teabe avalikustamisele ja teabele juurdepääsu võimaldamisel ette erikorda, siis tuleb lähtuda antud juhul

-st.

sätestab teabenõuetele vastamise korra, § 23 toob ära teabenõude täitmisest keeldumise alused, mille lõige 1 punkti 1 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Lähtudes asjaolust, et Kehtna VV ei ole Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuringule juurdepääsupiiranguid kehtestanud, siis on uuringutulemuste näol tegemist juurdepääsupiiranguta teabega ning see kuulub avalikustamisele.

§ 23

lg 2 p 2 lubab füüsilisest isikust ja eraõiguslikust juriidilisest isikust teabevaldajal keelduda teabenõude täitmisest juhul, kui taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist. Nimetatud seaduse säte ei näe ette samadel alustel teabenõude täitmisest keeldumist riigi- ja 5 kohaliku omavalitsuse asutustele. Sellest saab järeldada, et ka seadusandja on pidanud kogu riigi ja kohalike omavalitsuste tegevust avalike ülesannete täitmiseks. Kohalike omavalitsuste majandus- ja äritegevuseks on seadusandja andnud kohalikele omavalitsustele õiguse asutada või osaleda aktsiaseltside, osaühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuses (KOKS § 35), kes ei ole teabevaldajaks avaliku teabe seaduse mõistes, juhul kui nad ei täida halduslepingu alusel avalikke ülesandeid. Ka sel juhul on eelnimetatud asutused teabevaldajaks ainult osas, mis puudutab avalike ülesannete täitmist või omavalitsuse eelarvest saadud vahendite kasutamist.

§ 28

lg 1 p 18 näeb ette teabevaldajale kohustuse avalikustada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uuringud ja analüüsi. Lähtudes asjaolust, et Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuringu tellis Kehtna VV eelarvelisi vahendeid kasutades, siis kuulub eelnimetatud uuring veebilehel avalikustamisele. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus märgib kõigepealt, et käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus olulistes faktilistes asjaoludes, samuti ei ole vaieldav kaevatud haldusakti formaalne õiguspärasus (AKI peadirektori pädevus sellesisulist Ettekirjutust teha ja Ettekirjutuse vastavus üldistele sisu- ja vorminõuetele), mistõttu kohus alljärgnevalt neid küsimusi ei puuduta. Samuti jätab kohus tähelepanuta Ettekirjutuses viidatud T. S.`a teist teabenõuet puudutava - loodava sihtasutuse, Paluküla puhke- ja spordikeskuse asutamisdokumentidega seonduva, kuna Ettekirjutus tehti üksnes Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuringu avalikustamise kohta. Antud asjas on tegemist puhtõigusliku vaidlusega, kus pooled on eri seisukohtadel õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise küsimuses. Just nimetatu on võimaldanud kaebuse lahendada kirjalikus menetluses. Eelkõige on pooled eriarvamusel küsimuses, kas Kehtna VV poolt ERKAS Arendusteenuste OÜ-lt tellitud ja saadud Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuring on seotud avalike ülesannete täitmisega või on see arvamus majandus- ja äriküsimustes, kas nimetatud uuring on käsitatav avaliku teabena ja kuulub avalikustamisele või mitte. Sellest tulenevalt on pooled vastupidistel seisukohtadesl ka küsimuses, kas Ettekirjutus on sisuliselt õigusvastane ja kas sellega piiratakse kaebaja õigusi majandustegevuse käigus ning seatakse sellele tegevusele seadusest mittetulenevaid lisakohustusi. Nendele küsimustele kohus käesolevas otsuses vastuse annabki.
  2. Ettekirjutus avalikustada Kehtna VV võrgulehel ERKAS Arendusteenuste OÜ-lt tellitud Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuring on tehtud

§ 50lg 1 p 3 ja § 51 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel.

Ettekirjutuses on leitud, et Kehtna VV rikub

§ 28

lg 1 p-s 18 ja § 29 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

(kuulub kohaldamisele 19.06.2008 seaduse redaktsioonis, mis on jõustunud 01.01.2009) § 50 lg 1 p 3 kohaselt AKI pädeval järelevalvet teostaval ametnikul on õigus teha teabevaldajale ettekirjutusi seaduse täitmiseks. Vastavalt

§ 51

lg 1 p-dele 5 ja 6 AKI võib teha teabevaldajale ettekirjutuse seadusliku olukorra taastamiseks, kui ta leiab, et teabevaldaja on jätnud avalikustamisele kuuluva teabe nõuetekohaselt avalikustamata või ei ole nõuetekohaselt täitnud veebilehe pidamise kohustust.

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt teabevaldajaks on ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, järelikult ka Kehtna VV.

§ 28

lg 1 p 18 järgi teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uuringud ja analüüsid. Tulenevalt

§ 29

lg-st 1 sama seaduse § 28 lg-s 1 loetletud teave tuleb

§-s 31 nimetatud teabevaldajal avalikustada veebilehel, või lisatakse veebilehe link, mille kaudu on 6 teave kättesaadav.

§-s 31 on sätestatud veebilehe pidamise kohustus muu hulgas kohaliku omavalitsuse organitele, nimelt lg 2 kohaselt linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Vastavalt

§ 34

lg-le 2 selle seaduse alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Antud juhul vaidlusalust uuringut ei olnud tunnistatud piiratud juurdepääsuga teabeks (

§ 34lg 1).

Seega, kuna vaidlusalune uuring oli tellitud Kehtna VV poolt, oli AKI formaalselt õigustatud nõudma selle vallavalitsuse kui teabevaldaja valduses oleva teabe avalikustamist tema veebilehel. 3.

§ 3

lg 1 järgi avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 eelmärgitud lg-s 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata üksnes seaduses sätestatud korras. Kuna

eesmärk (§ 1) on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle, siis ongi käesoleva vaidluse põhiküsimus, kas kõnealune tasuvusuuring „on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites“ ehk kas ka sisuliselt on tegemist avaliku teabega, mis Ettekirjutuses viidatud sätteid arvestades kuulus avalikustamisele vallavalitsuse veebilehel. KOKS § 2 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Tulenevalt KOKS §-st kohalik omavalitsus rajaneb muu hulgas järgmistel põhimõtetel: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse avalikkus. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus on täpsemalt sätestatud KOKS §-s

  1. Lisaks selle paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele konkreetsetes valdkondades otsustab ja korraldab omavalitsusüksus sama paragrahvi lg 3 järgi ka neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. TsÜS § 25 lg 2 järgi kohaliku omavalitsuse üksus on avalik-õiguslik isik, mis on loodud avalikes huvides. Sellest tulenevalt kõik, mida näiteks vallavalitsus teeb kohalikku elu korraldamiseks ja juhtimiseks vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes, kui see ei kuulu mõne muu (riigi)asutuse kompetentsi, rahastades nimetatud tegevust kohaliku eelarve vahenditest, teeb ta avalikku võimu teostades ja avalikke ülesandeid täites.
  2. PS § 44 kaitseb infovabadust, sätestades igaühe õiguse saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sama sätte kohaselt kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Õige on iseenesest kaebuse esitaja väide, et PS § 44 sõnastusest ei tulene avalike asutuste või ametiisikute piiramatut kohustust avalikustada või tagada juurdepääs põhimõtteliselt kogu informatsioonile, mis nende tegevusega kaasneb. Samas kohus nõustub vastustaja väidetega, et

rajaneb põhimõttel, et kogu avaliku võimu tegevuses tekkiv informatsioon on olemuslikult avalik, ning et üldtunnustatud reeglina peab avaliku halduse tegevus olema 7 läbipaistev ja avatud. Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-17-08 nentinud: „Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse läbipaistvuse nõue lähtub põhimõttest, et avaliku võimu allikas ja kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes soovib saada ülevaadet võimuorganite tegevusest.“ See tähendab, et kohalik omavalitsus peab ja tohib hoida teavet salajas või konfidentsiaalsena (tunnistada piiratud juurdepääsuga teabeks) üksnes erandlikel, seaduses täpselt sätestatud juhtudel. Sealjuures on oluline

§ 36

lg 1, kus on loetletud, millist teavet riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada, sh p 8 kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut. Seega maksumaksjal on üldjuhul õigus teada, millele tema raha kulutatakse. Eelosundatud sätteid ja põhimõtteid arvestades jagab kohus põhimõtteliselt AKI seisukohti antud vaidlusküsimuses, pidamata vajalikuks kõike üle korrata. Kohus on seisukohal, et Kehtna VV poolt ERKAS Arendusteenuste OÜ-lt tellitud ja saadud Paluküla puhke- ja spordikeskuse tasuvusuuring on kahtlemata seotud kohaliku omavalitsuse avalike ülesannete täitmisega, mitte ei ole tegemist arvamusega „majandus- ja äriküsimustes“, mis peaks olema tagatud ärisaladuse vm kaitsega. Nimetatud uuring on teostatud kohaliku elu edendamise huvides ja käsitatav avaliku teabena ning kuulub avalikustamisele, kuna seda ei ole tunnistatud ega tohigi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Järelikult kaevatud Ettekirjutus on ka sisuliselt õiguspärane ja ei saa sellisena rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kehtna VV kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatud sättest tuleneb ühtlasi, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. Et kohus teeb antud juhul otsuse Kehtna VV kahjuks ja AKI ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad poolte võimalikud kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.