KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1626 Haldusasi ML Investments Group OÜ kaebus Maksu- ja

§ 54

lg 6 regulatsioon võib riivata ja kitsendada põhiseadusega tagatud isiku kaebeõigust. Teate jätmise eeldamine Eesti Posti kehtestatud tüüptingimustele tuginedes aga ei vasta objektiivsele tõendamiskriteeriumile. 5 15. Kaebaja märgib teiseks, et maksuhaldur on MKS § 54 lõike 6 teist lauset ebaõigesti tõlgendanud. Maksukorralduse seaduse eelnõus seletuskirjas puuduvad täiendavad selgitused või kaalutlused, miks kehtestati MKS § 54 lg 6 just sellises sõnastuses ning just selliste tagajärgedega. Samuti ei selgu seletuskirjast, kuidas tuleb MKS § 54 lg 6 tõlgendada. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud. Kaebaja leiab,

§ 54lg 6 tuleb tõlgendada koostoimes HMS § 26 lõikega 3.

Seega tuleb juriidilisele isikule dokumendi tähtsaadetisena saatmisel dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtsaadetise saabumise kohta teate jätmise hetkest. Praeguses asjas puudub vaidlus, et kaebaja on tähtkirja allkirja vastu kätte saanud postiasutuses. Seega on oli postiasutusel võimalik dokument kaebajale üle anda. Maksuhaldur on oma eesmärgi saavutanud ja vaideotsus on kaebajale kättetoimetanud. Maksuhaldur on tõlgendanud MKS § 54 lg 6 vääralt, kuna maksumaksja poolt dokumendi postiasutusest kätte saamise puhul ei saa kättetoimetamine toimuda ajaliselt varem, st teate tähtkirja saabumise kohta jätmisega. Kaebaja leiab,

§ 54

lg 6 teist lauset ei saa tõlgendada selliselt, et vaatamata tähtkirja vastuvõtmisele allkirja vastu, mis on dokumendi kättetoimetatuks pidamise nõutavaks tingimuseks, tuleb tähtkiri sellegipoolest pidada kättetoimetatuks teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta. Selline tõlgendus oleks ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. MKS § 54 lg 6 teises lauses sätestatud tingimus – tähtkirja saabumise kohta teate jätmine – rakendub üksnes juhul, kui vastustajale ei õnnestu menetlusosalisele tähtkirja kätte toimetada, st kui ei ole täidetud esimene tingimus. Praegusel juhtumil ei olnud tähtkirja kättetoimetamine võimatu, vaid õnnestus. Seega saab vaideotsust kättetoimetatuks pidada alates postiasutuses selle vastuvõtmisest allkirja vastu. Kui kaebaja sai tähtkirja kätte, siis oli ta õigustatud arvama, et nimetatud päevast hakkab kulgema kaebetähtaeg. Kaebaja ei pidanud täiendavalt uurima, kas ja millal on teade tähtkirja kohta postikasti tegelikult jäetud ning hakkama kaebetähtaja kulgemist arvutama teate jätmise kuupäevast arvates. Samuti oli käesoleval juhul tegemist ühe kättetoimetamise toiminguga – kättetoimetamise tähtkirjaga. On ebaõige tõlgendada MKS § 54 lg 6 selliselt, mis võimaldab ühe kättetoimetamise katse korral lugeda haldusakti kättetoimetatuks erinevatel aegadel. Seetõttu pole vastustaja viidatud Riigikohtu lahend asjakohane, kuna nimetatud kohtulahend käsitles olukorda, kus toimus mitu menetlusdokumendi kättetoimetamise katset. Kaebajale jääb eeltoodust tulenevalt arusaamatuks, miks vastustaja kohaldab ja tõlgendab MKS § 54 lõiget 6 selliselt, et see toob kaebeõiguse minetamise. Vastupidisel tõlgendamisel oleks kaebus tähtaegne. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, milline õiguspõhimõte või põhiseadusega kaitstav väärtus kaalub üles PS § 15 lg 1 kaitseala riive. 16. Kaebaja on kolmandaks seisukohal,

§ 54lg 6 rikub kaebaja õigust pöörduda kohtusse.

Kaebeõigus on isiku põhiõigus ning PS § 15 lg 1 lause 1 kaitseala riive on iga kohtusse pöördumise õiguse kitsendamine. Halduskohus nõustus kaebajaga,

§ 54lg 6 teine lause riivib PS § 15 lg 1 sätestatud kaitseala.

PS § 15 lg 1 lause 1 ei sisalda seadusereservatsiooni, seega on kaebeõigus ilma seadusereservatsioonita põhiõigus, mille riive on võimalik ainult mõne muu põhiõiguse või põhiseadusliku õigusväärtuse tagamine. MKS § 54 lg 6 teist lauset tuleb kaebaja hinnangul tõlgendada selliselt, et dokument loetakse igal juhul kättetoimetatuks teate jätmisega tähtkirja saabumise kohta, vaatamata asjaolule, et menetlusosaline saab tegelikult tähtkirja kätte postiasutusest allkirja vastu, siis selline tõlgendus ei vasta põhiseadusele. Samuti leiab kaebaja,

§ 54

lg 6 teine lause on vastuolus põhiseadusega ning tuleb jätta seetõttu kohaldamata. Nimetatud säte riivab isiku põhiseadusega tagatud kaebeõigust ning on vastuolus õigusselguse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule peab olema tagatud selgus kaebetähtaja kulgemise algusest ja selle pikkusest, kuid nimetatud säte sellist selgust ei taga. Samuti ei ole MKS § 54 lg 6 teise lause sisu selge, sest ei ole üheselt mõistev, millal dokumenti peetakse kättetoimetatuks. Seega ei võimalda säte isikul aru saada võimalikest tagajärgedest ja neid ette näha – mis juhtub, kui isik saab tähtkirja kätte postiasutuses, mis on hilisem päevast, mil jäeti teade tähtkirja saabumise kohta. Säte on ka ebaproportsionaalne, kuna puudub mõistlik põhjendus täiendavate ja lühema tähtajaga eelduste 6 loomiseks. Seega ei ole kehtestatud abinõu vajalik, kuna õiguskindlus on tagatud haldusakti kättetoimetamisel allkirja vastu. Kehtestatud abinõu ei ole ka mõõdupärane, sest puudub mõistlik põhjendus, miks ei ole teate jätmisel kehtestatud ajalist kriteeriumit, sidudes selle näiteks tähtpäevaga, milleni on tähtkiri isikule postiasutuses kättesaadav.

1. Kaebaja lisab, et kui kohus leiab, et kaebetähtaega on rikutud, siis taotleb kaebaja alternatiivselt kaebetähtaja ennistamist. Riigikohtu praktikas on asutud korduvalt seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise aluseks saab olla haldusorgani eksitav käitumine dokumendi kättetoimetamisel. Maksuja Tolliamet teatas 10.06.2009 saadetud elektronkirjas, et vaideotsust ei õnnestunud kaebuse esitajale kätte toimetada ning palus teatada teine postiaadress. Vastustaja ei teatanud kaebajale, et ta leiab, et vaideotsus on tegelikult MKS § 54 lg 6 alusel tegelikult kaebajale kättetoimetatud. Vastustaja soovis vaid teada, et kuhu saab saata vaideotsuse, et kaebaja need kätte saaks. Seega ei saanud ega võinud kaebaja vastustaja kirja alusel järeldada, et vaideotsus on tegelikult kaebajale kättetoimetatud. Nimetatut kinnitab ka maksuhalduri ametniku 18.06.2009 elektronkiri, millest vastustaja teatas, et on uuesti edastanud vaidlustatud vaideotsuse vaides ja äriregistris esitatud aadressile. Nimetatud tähtsaadetis jõudis kaebajani, mille kaebaja sai kätte 25.06.
2. Samuti palus kaebaja esindaja saata vaideotsused elektroonilisel teel, kuid vastustaja ei teinud seda. Maksuhalduri seisukoht, et vaideotsused on kätte toimetatud, ei selgu ka
3. ja
4. juunil 2009 saadetud elektronkirjades. Vastustajaga võib nõustuda selles, et kui isikul tekib teadmine, et võib eksisteerida tema õigusi või kohustusi puudutav haldusakt, siis tuleb astuda mõistlikke samme haldusakti kättesaamiseks. Kaebaja esindaja paluski maksuhalduril saata otsused elektrooniliselt, kuid vastustaja otsustas saada vaideotsused tähtkirjaga. Seega on kaebaja vajalikud sammud astunud ega olnud tegevusetuses, saades vaideotsused kätte postiteenuse osutajalt allkirja vastu.
5. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukoht kaebaja pahatahtlikkusest on meelevaldne. Lepinguline esindaja palus kaebajal allkirjastada volikirja esindamiseks, kuna viibis alates 09.06.2009 pikaajaliselt Eestist eemal ja saatis seetõttu kaebajale eelnevalt volikirja projekti, juhuks, kui maksuhaldur peaks andma vaideotsused. Seega puudus lepingulisel esindajal 09.06.2009 volikiri kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja esitas 23.07.2009 Maksu- ja Tolliametile teabenõude, milles palus teatada, millal on väljastusteadete järgi vaideotsused kaebuse esitajale kättetoimetatud. Maksu- ja Tolliamet väljastas 27.07.2009 koopiad väljastusteadetest, kuid ei selgitanud, et vaideotsused on kättetoimetatud väljastusteadetel märgitud kuupäevast erineval, so varasemal kuupäeval. Maksuhaldur ei ole kordagi MKS § 56 lg 4 teise lausele viidates väitnud, et kaebajale on vaideotsus kättetoimetatud ning kaebetähtaeg on hakanud kulgema. Haldusorgan ei tohi menetlusosalist eksitada, kuid vastustaja on asjaolude selgitamata jätmisega rikkunud korduvalt hea halduse põhimõtet.
6. Kaebaja juhib ka kohtu tähelepanu, et kaebaja ei osanud oodata maksuhalduri saadetud vaideotsust, kuna vaideotsust ei antud seadusega sätestatud tähtaja jooksul. Maksuhaldur pidi tegema vaideotsuse 14.05.2009, kuid tegi selle alles nädal aega hiljem 21.05.
7. Kaebaja ei teadnud, et maksuhaldur vaideotsused annab, sest vaide rahuldamise korral ei pea maksuhaldur tulenevalt MKS § 149 lõikest vaideotsust vormistama. Kaebaja leiab, et kohtul tuleb tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamisel arvestada maksuhalduri viivitust vaideotsuse andmisel, kuna maksuhalduri viivitus võis vaideotsuse andmisega kaebajat eksitada. Vastustaja ei ole arvestanud kaebetähtaja vaidlustamisel põhimõttega, mis keelab saada kasu iseenda õiguserikkumisest. Vastustaja esitas väite vaideotsuse kaebuse esitajale kättetoimetamisest esmakordselt alles kohtumenetluses, eksitades teadlikult kaebuse esitajat. Kaebetähtaeg tuleb seega ennistada, kuna tähtaeg on mööda lastud mõjuval ja kaebuse esitajast mitteoleval põhjusel.
8. Asjakohatu on vastutaja tuginemine asjaolule, et vaideotsus saadeti elektrooniliselt vaide esitaja esindaja elektronposti aadressile. Esiteks ei ole vastustaja kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et lepingulisel esindajal olid volitused vaideotsuse vastuvõtmiseks. Samuti pole vastustaja tõendanud kaebaja tahteavalduse olemasolu vaideotsuste elektroonselt kättetoimetamiseks. 7 Dokumendi edastamine elektrooniliselt eeldab kõigepealt menetlusosalise sellekohast tahteavaldust, mida kaebuse esitaja ei ole käesolevas asjas vastustajale esitanud. Samuti tuleb dokumentide elektroonilisel teel kättetoimetamisel juhinduda rahandusministri 19.12.2002 määrusega nr 149 kehtestatud nõuetest ja tingimustest. Määruse § 81 lõike 1 kohaselt võib Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslase nõusolekul maksuteate või muu dokumendi maksukohustuslasele saata elektrooniliselt “e-maksuameti” kaudu. Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui maksukohustuslane on “e-maksuametis” selle kättesaamise kohta andnud kinnituse. Vaideotsuse elektroonilisel teel saatmisel ei ole eelnimetatud nõudeid järgitud, samuti ei ole maksuhaldur esitanud kaebuse esitaja kinnitust vaideotsuse kättesaamise kohta. Kaebaja leiab, et maksuhalduril ei ole õigust rakendada otstarbekuse kaalutlusel ise selliseid kättetoimetamise viise, mida seaduses ei ole ette nähtud, või kalduda kõrvale seaduses sätestatud dokumentide kättetoimetamise nõuetest. Seetõttu ei oma kaebuse tähtaegsuse lahendamisel mingit tähtsust asjaolu, kas vastustaja saatis elektrooniliselt kaebaja lepingulisele esindajale vaideotsuse või mitte.
9. Kaebaja esitab ka TsMS § 333 lõike 1 kohase vastuväite kohtu tegevusele, kuna leiab, et kohus on kaebaja esindajalt andmete nõudmisega rikkunud menetlusnormi. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole menetlusosaline, vaid esindab kaebajat kohtumenetluses viimase huvides. Ka HKMS ei sätesta, et kaebaja lepinguline esindaja on menetlusosaline. Kohus kohustas lepingulist esindaja vastama küsimusele, kuid kohtumäärusest ei selgu, millena peaks lepingulise esindaja vastust käsitlema. Kaebaja on seisukohal, et lepinguliselt esindaja vastust kohtu küsimustele tuleb käsitleda ütlusena. TsMS § 256 lg 2 p 1 kohaselt selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata esindajat tsiviil- või haldusasjas, kaitsjat kriminaal- või väärteoasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud talle teatavaks ametikohustusi täites. Advokatuuriseaduse § 43 lõike 2 kohaselt on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. Kaebaja lepinguline esindaja on Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ jurist, seega advokaadibüroo töötaja, kellele ei tohi õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. Kohus on määruse andmisel eeltoodud keeldudega jätnud põhjendamatult arvestamata. HKMS § 100 lõikest 1 ei tulene, et kohus võib määrata rahatrahvi menetlusosalise lepingulisele esindajale, mistõttu ei ole kohtul võimalik teha ka trahvihoiatust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul tühistada kohtunõue, millega kohustatakse lepingulist esindajat Meelis Krautmann’i vastama kohtu küsimusele ja tühistada tehtud trahvihoiatus kohtunõude mittetäitmise eest. VASTUSTAJATE TÄIENDAV SEISUKOHT
10. Vastustajad peavad vajalikuks lisada oma seisukohale järgmist. Kui haldusorgan on teinud kõik endast oleneva, et haldusakt kätte toimetada, ei sõltu haldusakti jõustumine sellest, kas isik ka tegelikult sellega tutvub või mitte. Teatavaks tehtuks saab lugeda haldusakti, mis on jõudnud adressaadi mõjusfääri, milleks ühtlasi loetaksegi postiteenuse osutaja poolt teate jätmist tähtsaadetise saabumise kohta adressaadi postkasti. Võttes lisaks arvesse Eesti Posti poolt maksuhaldurile antud selgitusi, milles Eesti Post kinnitab teate jätmist tähtkirja saabumise kohta 25.05.2009, tuleb hiljemalt nimetatud kuupäevast lugeda vaideotsus kättetoimetatuks. Maksuhalduri selline seisukoht ei saa tulla kaebajale üllatusena. Esiteks ei saanud kaebaja teha asjaolust, et maksuhaldur väljastusteateid edastades lakooniliseks jäi, järeldada, et maksuhaldur võttis omaks vaideotsuse kättetoimetamise väljastusteadetel märgitud kuupäevadel. Teiseks on kaebaja esindaja näol tegemist kõrgelt kvalifitseeritud õigusteadmisi omava isikuga, kellele ei peaks teadmata olema kehtiv MKS § 54 lg 6 redaktsioon ega ka Riigikohtu vastavad seisukohad haldusakti kättetoimetamise kohta juriidilisele isikule. Vastustaja ja kaebaja esindaja vahelisest kirjavahetusest oli ka kaebajale teada, et maksuhaldur on teinud katse vaideotsust kätte toimetada, mis ebaõnnestus. Vastustaja on jätkuvalt 8 seisukohal, et kaebaja on käitunud vaideotsust vastu võttes pahatahtlikult, võttes endale selliselt täiendava tähtaja kaebuse esitamiseks.
11. Vastustaja ei nõustu ka kaebajaga selles,

§ 54

lg 6 teine lause rakendub alles siis, kui muud viisid haldusakti kättetoimetamiseks on ammendunud. Esiteks on juriidilisel isikul kohustus korraldada oma tegevus selliselt, et registrisse kantud aadressilt oleks posti kättesaamine tagatud. Lahendis 3-3-1-10-04 märkis Riigikohus, et mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Mis tähendab, et mõistlikult ja heas usus käituv isik pöördub postiastutuse poole esimesel võimalusel. Seega leiab vastustaja,

§ 54

lg 6 regulatsioon evib endas eesmärki, et isikutel ei oleks võimalik muuhulgas neid kohustavate haldusaktide vastuvõtmist vältida. Kaebaja tõlgendus kättetoimetamisest võimaldaks sisuliselt isikul endal valida haldusakti kehtima hakkamise aega ning sellest tulenevalt ka sobiva aja kaebetähtaja kulgema hakkamiseks. Just selline tõlgendus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning ei tagaks kõikidele isikule ühetaolist kaebeõigust. MKS § 54 lg 6 teine lause on sisuliselt senise Riigikohtu praktika seadustamine. Seega leiab vastustaja, et kohatu on rääkida viidatud sätte põhiseadusega vastuolust. Riigikohus on korduvalt viidatud lahendites rõhutanud, et eelkõige just juriidilise isiku puhul ei ole oluline, kas isik ka tegelikult haldusakti kätte sai või mitte, oluline on, et isikul on tekkinud mõistlik võimalus tähitud kirjale postiasutusse järele minna. Vastustaja leiab ka, et kõnealune säte on selge ning üheselt mõistetav. Seaduse ühetaoline kohaldamine ehk haldusakti kättetoimetatuks lugemine tähtsaadetise kohta teate jätmisega juriidilise isiku registrijärgsel aadressil sõltumata sellest, kas isik eirab seda teadet või läheb kohusetundlikult koheselt postiasutusse sellele järele, tagabki just kõigile võrdse kohtlemise ning kaebeõiguse ühetaolise realiseerumise. Seega eeldades, et nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane käituvad heas usus ja täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, ei saa MKS § 54 lg 6 teise lause kohaldamisel riivatud ka põhiseaduslik kaebeõigus.

1. HKMS § 10 lg 4 kohaselt, kui kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjendused. Riigikohus on otsuses 3-3-138-01 kaebetähtaja ennistamise osas märkinud, et määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Niisiis peab kaebetähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ühtegi sellist põhjendust kaebaja välja toonud ei ole. Siiski ei saa kaebetähtaja ennistamise otsustamisel subjektiivset külge päris kõrvale heita. Näiteks otsuses 3-3-1-57-02 on Riigikohus pidanud kaebetähtaja ennistamisel oluliseks ka isiku subjektiivset arusaama ning selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ent käesolevas asjas esindab kaebajat vastava kvalifikatsiooniga väga kogenud lepinguline esindaja, kes ei saa olla eksimuses haldusakti vaidlustamise korrast, menetlustähtaegadest jms. Seega ei saa käesolevas asjas menetlustähtaja ennistamisel kõne alla tulla ka subjektiivsed asjaolud.
2. Vastustaja nõustub kaebajaga, et Riigikohus on pidanud mõjuvaks põhjenduseks kaebetähtaja ennistamisel haldusorgani eksitavat käitumist. Ent kõnealuses asjas ei ole haldusorgan kaebajat kuidagi eksitanud. 07.10.2009 vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohas kaebuse tähtaegsuse küsimuses on toodud üksikasjaline kirjeldus toimingutest, mida vastustaja on teinud vaideotsuse kättetoimetamisel ning kuidas on käitunud kaebaja nende vastuvõtmisel. Ainuüksi faktilistest 9 asjaoludest selgub, et kaebaja ei saanud vastustaja käitumisest eksituses olla. Vastustaja juhib tähelepanu Maksu- ja Tolliameti 10.06.2009 ja 18.06.2009 elektronkirjadele, milles vastustaja avaldab muret asjaolu üle, et juriidilisele aadressile tähtkirjana saadetud vaideotsus tagastati Maksuja Tolliametile märkega “ei nõutud” ning teeb ettepaneku teatada teine postiaadress, kuhu vaideotsus edastada. Esiteks on vastustaja hea halduse põhimõtet järgides püüdnud teha kõik, et lisaks faktilisele kättetoimetatuks lugemisele, tagada kaebajale ka vaideotsuse sisuga tutvumine, et viimasel oleks võimalik oma kaebeõigust võimalikult põhjalikult teostada. Teiseks ei saa aga asjaolust, et vastustaja ei ole asunud professionaalsele esindajale selgitama kehtivat seadusandlust, teha järeldust, et vastustaja eksitas kaebajat vaideotsuse kättetoimetamise küsimuses. Kaebaja ei saanud järeldada ka vastustaja poolt 27.07.2009 teabenõudele lakooniliselt vastates, et vastustaja on loobunud kohaldamast MKS § 54 lg 6 teist lauset. Riigikohtu 3-3-1-37-03 asjaolud on üsna samased kõnealuses asjas kujunenud olukorraga ning seetõttu Riigikohtu vastavad seisukohad kaebetähtaja osas hästi kohaldatavad. Esiteks on kaebaja mitte üksnes olnud hooletu, vaid käitunud lausa pahatahtlikult, üritades vaideotsuse vastuvõtmist vältides võita täiendavat aega kaebuse esitamiseks. Teiseks on aga haldusorgan teinud kõik ja enamgi veel, et vaideotsus kaebuse esitajale kätte toimetada. Kaebaja poolt välja toodud kirjavahetusest ei selgu kuidagi, et vastustaja oleks kaebajat vaideotsuse kättetoimetamises eksitanud. Vastustajad rõhutavad, et kaebuse esitaja esindajale ei saa kehtiv seadusandlus ja kohtupraktika üllatusena tulla, mistõttu on vastustajal ka juhul, kui ta seda tahtlikult teha oleks tahtnud, kaebaja eksitamine peaaegu võimatu. Vastustajad leiavad eeltoodust lähtudes, et taotlus kaebuse tähtaegseks lugemiseks või kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Vastuväite lahendamine
3. Vastavalt TsMS § 333 lõikele 1 lahendab kohus vastuväite määrusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja esindaja poolt viidatud TsMS § 256 lõige 2 kohaselt oleks esindajal olnud võimalik kaebaja loal vastata kohtu küsimusele. Vaatamata sellele tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja esindaja oli kohtunõude esitamise hetkeks asunud tööle advokaadibüroos, mistõttu ei ole kaebaja esindajalt võimalik selgitusi nõuda. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vastuväide tuleb rahuldada ja tühistab 15.10.2009 määrusega kaebaja esindajale tehtud kohtunõude ja trahvihoiatuse. Kaebuse tähtaegsus ja tähtaja ennistamise taotlus
4. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib esitada kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. HKMS § 9 lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kohus nõustub maksuhalduriga,

§ 54

lõige 6 mõttes loetakse tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, eristamata seejuures olukorda, kus haldusakt on kättetoimetatud või loetakse kättetoimetatuks.

1. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on tõendanud haldusakti saatmise ja tähitud kirja teatise jätmise kaebaja postkasti. Esiteks nähtub see saadetise sündmuste nimekirjast, mis on leitav saadetise vöötkoodi järgi. Selle kohaselt on tähtkiri saabunud Kehtna postkontorisse 23.05.2009 ning sealt lähetatud samal päeval. Eesti Posti universaalse postiteenuse tüüptingimuste punkti 12.6.
2. kohaselt toimetatakse riigisisesed tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised kätte saaja elu- või asukohas hiljemalt postisaadetise üleandmise päevale ülejärgneval tööpäeval. Teiseks märgib Eesti Post vastuses maksuhalduri päringule, et tähtkiri läks kirjakandjaga kandesse 25.05.2009 ning teade jäeti kliendi postkasti 25.05.
3. Arvestades, et 23.05.2009 oli laupäev ning tähtkiri saabus 10 postkontorisse laupäeva hommikul, peab kohus mõistlikult arusaadavaks, et kohale toimetamise katse ja teatise jätmine sai toimuda alles 25.05.2009, so esmaspäeval. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ka vastuolu kuupäevades, arvestades postiteenuse osutamise kellaaegu ja asjaolu, et tähtkirja saabumine langes nädalavahetusele. Kohus märgib, et seejuures on asjakohatud kaebuse esitaja viited TsMS §-i 326 sätetele, mis käsitlevad menetlusdokumendi kättetoimetamist postkasti panekuga, kuna paralleeli võiks pigem tõmmata TsMS §-iga 327, mis sätestab kohtu menetlusdokumendi hoiustamisega kättetoimetamise korra ja sarnaneb MKS § 54 lõikes 6 sätestatuga. Pajasõnalised ja otsitud on kaebuse esitaja väited sellest, et AS Eesti Post ei pruukinud jätta teadet kaebaja postkasti, mistõttu ei jõudnud see ka adressaadini. Eesti Vabariigis toimivat postisüsteemi võib pidada piisavalt usaldusväärseks, et võimaldada HMS-s ja MKS-s isegi lihtkirjaga ametlike dokumentide edastamist (sh tähitud kirja kohta teate jätmist) koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Ei ole sisulist erisust, kas juriidilise isiku postkasti edastatakse tähtkirja kviitung või korraldust sisaldav ümbrik, mõlemal juhul on oluline juriidilise isiku poolt posti vastuvõtmise korraldamine kui selline. Seisukohta toetab antud asjas asjaolu, et isik tegelikkuses saabki posti oma juriidiliselt aadressilt kätte, mida kinnitab just tähtkirjaga uuesti edastatud haldusakti vastuvõtmine. Posti teel kättetoimetamise võimaluse välistamiseks peavad olema erilised põhjused, kui menetlusosaline pole eelnevalt haldusorganit teavitanud oma soovist saada haldusakt kätte kindlal viisil. Käesoleval juhul kaebaja seda teinud ei ole, nagu ta ka ise rõhutab. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda teatis tähitud kirja saatmise kohta kaebaja postkasti jäetuks 25.05.2009 ning sellest kuupäevast tuleb arvestada ka kaebetähtaega.
4. Nõustuda ei saa seejuures aga kaebaja seisukohaga, et olukorras, kus haldusorgan on otsustanud teistkordselt saata haldusakti postiga, tagamaks kaebajale selle sisuga tutvumise võimalus, tuleb tähtkiri lugeda kättetoimetatuks alles teistkordsel saatmisel selle vastuvõtmisest allkirja vastu. Olukorras, kus on tõendatud tähitud kirja teatise jätmine kaebuse esitaja postkasti, ei oma tähtsust asjaolu, et vastustaja on saatnud haldusakti ka teistkordselt, käitudes seega haldusakti teatavakstegemisel hoolikamalt, kui õigusaktid nõuavad. Selline seisukoht järeldub otseselt ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-37-03, mille kohaselt tuleb haldusakt lugeda teatavaks tehtuks sellel kuupäeval, mil kaebuse esitajale jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole HMS § 26 lõikest 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline.
5. HKMS § 12 lõike 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Objektiivse põhjusena ei ole aga aktsepteeritav isiku poolt kohustuse, korraldada registreeritud aadressilt kirjade kättesaamine, täitmata jätmine ning seejärel kogu vastutuse haldusaktide kättetoimetamisel maksuhaldurile või postiteenuse osutajale omistamine. Kohus märgib, et kaebaja väidete kohaselt ei osanud ta oodata vaideotsust, kuna vaideotsust ei tehtud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, vaid alles nädal aega hiljem. Seejuures on aga vaideotsuses ära toodud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise 04.05.2009 otsus nr 6-2/745 ning telefonikõne ja e-kiri vaide esitaja lepingulisele esindajale vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta kuni 22.05.
6. Kaebaja ei ole vaideotsuses märgitut ümber lükanud ega eitanud enda teavitamist. Seetõttu loeb kohus paljasõnalisteks ka kaebaja väited ootusele vaide rahuldamise osas, tuginedes MKS §-le
7. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud tähtaja möödalaskmise põhjust kinnitavaid tõendeid, millega on tõendamata ja põhjendamata kaebuse esitaja väide selle kohta, et korraldus tema postkasti ei ole jõudnud, leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja on seejuures ise kinnitanud oma registrijärgsel aadressil posti kätte saamist, mida tõendab vastustaja poolt vaidlustatud haldusakti 11 uuesti tähtkirjaga edastamine ja kättesaamine. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt kaebuse esitaja registrijärgne aadress muutunud ning kohtule ei ole teada ühtegi põhjust, miks ei oleks kaebuse esitaja pidanud teadet oma aadressilt kätte saama. Kohus ei tuvastanud ka asjas, et vastustaja oleks kaebuse esitajat eksitanud. Seda nii vaideotsuse tegemisel nädal aega hilisemalt, kuna vaide esitajat oli vastavalt teavitatud, kui ka vaideotsuse uuesti saatmisel registrijärgsel aadressil, kuna haldusorgan näitas üles niigi tavapärasest suuremat hoolsust. Seega tuleb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata, kuna puuduvad mõjuvad põhjused ja alus kaebetähtaja ennistamiseks.
8. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud,

§ 54lõige 6 tuleb jätta kohaldamata selle vastuolude tõttu põhiseadusega.

Riigikohus on oma määruses haldusasjas 3-3-1-37-03 selgitanud, et see, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem eksitas, ei ole juriidilisele isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline. Seega on eelpool mainitud Riigikohtu seisukohaga sisuliselt antud hinnang sellele, kuivõrd oluline on juriidilise isiku poolt eelduste loomine postisaadetiste kättesaamiseks ning et see, kas isik reaalselt selle ka kätte saab või mitte, ei ole haldusakti kehtivuse seisukohalt oluline, vaid sõltub suuresti juba adressaadi enda tegevusest. Seega eeldades, et nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane käituvad heas usus ja täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, ei saa MKS § 54 lõike 6 kohaldamisel riivata ka põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, millistest nähtub, et antud asjas puudub vajadus MKS § 54 lõike 6 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna MKS § 54 lõige 6 on kooskõlas põhiseadusega. 32. HKMS § 84 lõike 4 punkt 4 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab asja menetluse põhjusel, et kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule Swedbank 27.07.2009 maksekorralduse (tlk 27, 32) koopia, mille kohaselt on kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 000 krooni. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras. Kadriann Ikkonen kohtunik 12