3-08-1783/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1783 Haldusasi OÜ Gillian kaebus Maksu- ja Tolliameti
2. augusti 2008 otsuse nr 6-2/262 tühistamise ning Maksu- ja Tolliameti vaide vastuvõtmiseks kohustamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. aprillil 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Gillian Esindaja: juh. liige Raivo Paala Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Villy Lopman. RESOLUTSIOON
4. Jätta OÜ Gillian kaebus rahuldamata.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kada.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KULG
8. juunil 2008 saabus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusesse (LõMTK) OÜ Gillian nimel esitatud vaie LõMTK
9. mai 2008 korralduse nr 12-2.2/6474 peale. Vaides märgitu kohaselt oli selle allkirjastanud OÜ Gillian juhatuse liige Raivo Paala, kasutades allkirjana 1 omakäeliselt kirjutatud nelja risti (+ + + +) kujutist.
10. juunil 2008 teatisega nr 6-1/45-2 nõudis LõMTK vaides esinenud puuduste kõrvaldamist, leides, et vaie polnud omakäeliselt allkirjastatud ning selles polnud esitatud selgelt väljendatud taotlust. Järgnevalt täiendas OÜ Gillian vaides esitatud taotlust, ent endiselt oli vaide esitaja esindaja allkirjana kasutatud nelja risti kujutist. LõMTK leidis, et vaides esitatud puudusi ei kõrvaldatud ning tagastas vaide
11. juuli 2008 otsusega nr 6-2/9-
12. OÜ Gillian esitas seepeale Maksu- ja Tolliametile (MTA) kaebuse LõMTK eelnimetatud otsuse peale ning
13. augusti 2008 otsusega nr 6-2/262 jättis MTA nimetatud kaebuse rahuldamata, leides, et LõMTK toimis vaiet tagastades õiguspäraselt, kuivõrd vaie ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, sest sellel puudus omakäeline allkiri. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
14. Halduskohtule esitatud kaebuses soovib OÜ Gillian MTA
15. augusti 2008 otsuse tühistamist ning MTA kohustamist kaebuse esitaja poolt esitatud vaide vastuvõtmiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ükski õigusnorm ei keela isikul kasutada oma allkirjana nelja risti kujutist ning selliselt allkirjastatud vaide tagastamine on õigusvastane. Esmalt juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on kaebuse esitaja juhatuse liikmele Raivo Paalale väljastanud isikutunnistuse, millele on omaniku allkirjana samuti kantud nelja risti kujutis. Kaebuse esitaja väitel ei ole MTA-l pädevust hinnata seda, kas isiku poolt allkirjana kasutatav kujutis vastab Vabariigi Valitsuse
16. novembri 2002 määruse nr 361 „Isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad“ (edaspidi VV määrus nr 2002/361) sätestatud tingimustele. Samas heidab kaebuse esitaja vastustajale ette seda, et sisuliselt ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses kaebuse esitaja vastavasisulist argumentatsiooni üldse käsitlenud. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et maksuhalduri keeldumine nelja risti kujutisega allkirja tunnustamisest on vastuolus hea halduse põhimõttega, ent sellelegi kaebuse esitaja seisukohale, mille ta ka MTA-le esitatud kaebuses välja tõi, ei ole MTA vaidlustatud otsuses vastanud.
17. Teiseks märgib kaebuse esitaja, et MTA on varem aktsepteerinud Raivo Paala allkirjana nelja risti kujutist. Kaebuse esitaja selgitab seejuures, et olles
18. juuli 2007 korralduses leidnud, et nelja risti kandmist OÜ TNK Eesti nimel esitatud maksudeklaratsiooni allkirjalahtrisse ei saa käsitleda maksudeklaratsiooni allkirjstamisena, tühistas LõMTK
19. septembril 2007 eelnimetatud korralduse pärast seda, kui Raivo Paalale oli välja antud isikutunnistus, millele oli omaniku allkirjana kantud sarnane kujutis. Eeltoodut arvestades leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur on enda jaoks siduvalt tuvastanud, et Raivo Paala allkirjatähiseks on nelja risti kujutis ning peab selliselt allkirjastatud dokumente aktsepteerima ka edaspidi.
20. Viimaks on kaebuse esitaja leidnud, et MTA käsitlus isiku allkirjast piirab lubamatult kaebuse esitaja õigusi ning on sellisena vastuolus põhiseaduse § 11 teises lauses sätestatuga. Ka kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et kuivõrd seaduse ega seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga ei ole kehtestatud mistahes piiranguid isiku allkirjana kasutatavale kujutisele, siis on igaühel õigus kasutada allkirjana sellist omakäeliselt vormistatud kujutist, nagu ta õigeks ja heaks arvab. VASTUSTAJA SEISUKOHT
21. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Gillian kaebust põhjendamatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd maksukorralduse seaduse (MKS) § 139 lõikest 3 tulenevalt kirjutab vaidele alla selle esitaja või tema esindaja ning kuivõrd MKS-is ei sätestata allkirjale esitatavaid nõudeid, siis tuleb juhinduda VV määruse 2002/361 sätetest, kuivõrd 2 põhjused, miks dokumentide allkirjastamist nõutakse, on isikut tõendavate dokumentide taotlemisel kui ka maksumenetluses vaide esitamisel samad. Vastuataja viitab VV määruse nr 2002/361 § 1 lg 1 neljandale lausele ning leiab, et sellest tulenevalt peab allkiri koosnema tähtedest, ent Raivo Paala poolt kasutatud neli risti sellele nõudele ei vasta. Samuti leiab vastustaja, et kuivõrd maksuhalduril on pädevus kontrollida vaiete vastavust esitatud nõuetele, on tal õigus võtta seisukoht selles, kas vaie on allkirjastatud või mitte. Vastustaja osundab ka sellele, et maksuhaldur teavitas kaebuse esitajat kirjalikult vaides esinenud puudustest, miska oli kaebuse esitaja maksuhalduri sellekohasest seisukohast teadlik ning seetõttu peab vastustaja asjakohatuks kaebuse esitaja etteheiteid ärakuulamisõiguse ja hea halduse põhimõtte rikkumise osas.
22. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur on varem nelja risti kujutist Raivo Paala allkirjana aktsepteerinud, märkides, et tegelikult ei ole tuvastatud, et need neli risti oleks tegelikult joonistanud Raivo Paala. Viidates AS Parex Banka Eesti Filiaalile antud allkirjanäidisele juhib vastustaja tähelepanu ka sellele, et Raivo Paalal on olemas ka kõigile nõuetele vastav allkiri. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja kasutab nelja risti kujutist oma allkirjana kiuslikkusest.
23. Vastustaja leiab, et keeldudes nelja risti kujutist allkirjana aktsepteerimast ei ole MTA ise kehtestanud allkirjale esitatavaid nõudeid, vaid need nõuded on kehtestatud VV määrusega nr 2002/
25. Vastustaja leiab, et nelja risti kujutis ei ole käsitletav isiku allkirjana allkirja olemuslikest funkitsioonidest tulenevalt. Siinkohal viitab vastustaja Saksa õigusteadlase H. Köhleri seisukohale allkirja funktsioonide kohta ning leiab, et tavaõiguses tuleb allkirja alla mõista vähemalt oma perekonnanime käsitsi paberile kirjutamist allkirja kestvat säilitamist võimaldava kirjutusvahendiga. Vastustaja selgitab samas, et vaidlusalune nelja risti kujutis ei võimalda isikut identifitseerida ning viitab seejuures Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskue kirjale, milles märgitakse, et tõenäoliselt ei oleks võimalik käekirjaekspertiisiga tuvastada isikut, kes need neli risti kirjutanud on. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-1-1-155-05, kus leiti, et maksudeklaratsiooni allkirjastamine ei ole pelgalt formaalsus. Vastustaja leiab ka, et kuivõrd nelja risti märkimine ei võimalda isikut identifitseerida, siis peab haldusorgan võtma tarvitusele täiendavaid meetmeid, et isiku tuvastada, ent sellega seotud lisakoormus on põhjendamatu ning maksumaksja ei peaks kinni maksma kaebuse esitaja kiuslikust suhtumisest tulenevaid täiendavaid kulusid. Vastustaja leiab, et nelja risti ei muuda käesoleval juhul identifitseeritavaks allkirjaks ka asjaolu, et samasugune allkiri on ID-kaardil, kuna ID-kaardile märgitud nelja risti võrdlemine mujale märgitud nelja ristiga ei võimalda kindlaks teha, kas vastavad ristid on joonistanud sama isik. KOHTU PÕHJENDUSED
26. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et OÜ Gillian kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ Gillian nimel esitatud vaides esines märkimisväärne puudus, kuna sellel puudus allkiri ning kaebuse esitaja poolt selle puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu oli õigustatud vaide tagastamine.
27. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 139 lõikes 3 sätestatakse, et vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et LõMTK-le vaide esitamise ajal oli Raivo Paala OÜ Gillain juhatuse liikmena selle äriühingu seaduslik esindaja. Vaidlust ei ole ka selles, et paberil esitatud vaidel oli kohal, kuhu tavapäraselt kirjutatakse vaide esitaja või tema esindaja allkiri, käsitsi kantud nelja risti kujutis, sarnaselt kujutisele, mis on kantud ka käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuse alla (tl. 5) ning ka Raivo Paalale välja antud isikutunnistuse 3 allkirjaväljale (tl. 8). Vastustaja ei ole väitnud, et vaidest ei oleks selgunud, kelle allkirja pidi viidatud nelja risti kujutis tähistama, mis tähendab, et esitatud vaidest pidi jääma mulje, et selle on esitanud OÜ Gillian nimel tema seaduslik esindaja Raivo Paala, kes on enda allkirjana kasutanud eelviidatud nelja risti kujutist. Vaidlust taandub käesolevas asjas aga küsimusele, kas sarnast nelja risti kujutist saab käsitada allkirjana ning kas OÜ Gillian nimel esitatud vaie vastas seega MKS § 139 lõikes 3 sätestatule või mitte. Pooled ei vaidle siiski selle üle, et paberil esitatud dokumendile peab allkiri olema kantud omakäeliselt ehk käsitsi mingisuguse tavapärases mõistes kirjutusvahendi (pliiatsi, sule jne) abil. Vaidlus on aga allkirja kuju osas.
28. Allkirja üldkehtivat legaaldefinitsiooni Eesti õiguses antud ei ole ning samuti ei ole üldnormi, millega oleks kehtestatud allkirjale mistahes nõuded või milles määratletaks tunnused, millele isiku allkiri vastama peab. Samuti ei sisalda ei MKS ega ükski muu maksukorraldust reguleeriv õigusakt norme selle kohta, millistele tunnustele peab vastama maksumenetluses isiku poolt antud allkiri. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendamatult üldise iseloomu omistanud VV määruse nr 2006/361 sätetele. Kõnealune Vabariigi Valitsuse määrus on antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lg 1 alusel ning selle täitmiseks ega saa seetõttu reguleerida mistahes muid õigussuhteid. Samas leiab kohus, et olukorras, kus allkirja legaaldefinitsiooni ega allkirjale esitatud üldisi nõudeid õigusaktides kehtestatud ei ole, on eelviidatud määruse sätted abiks allkirja mõiste sisustamisel ning allkirja mõistet kasutatavate muude õigusnormide, sealhulgas MKS § 139 lõike 3, tõlgendamisel.
29. Allkirja legaaldefinitsiooni puudumisel tuleb MKS § 139 lg 3 grammatilisel tõlgendamisel vaadata selle mõiste tähendust tavakeeles. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu I köite (Tallinn 1988) kohaselt on allkiri „omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all”. Selle määratluse kohaselt saab allkirjana käsitada sellist graafilist kujutist, millel isik on kirjatähti kasutades kujutanud oma nimekuju. Rangelt võttes samastatakse selles definitsioonis allkiri ning inimese enda käekirjaga kirjutatud nimekuju. Kohus möönab, et pika aja jooksul väljakujunenud praktikat arvestades oleks üksnes eeltoodud definitsioonile rangelt vastava kujutise õiguslikku tähendust kandva allkirjana käsitamine siiski põhjendamatu. On üldteada, et sageli ei kirjuta inimesed allkirja samamoodi nagu nad kirjutaksid oma nime käsitsi kirjutatud teksti sees, allkiri on sageli stiliseeritud ja seeläbi lihtsustatuna või vastupidi, keerukamaks muudetuna kirjutatud nimekuju, pigem sagedaseks tuleb pidada sedagi, et allkirjast ei ole mistahes teisel isikul võimalik välja lugeda allkirja andnud isiku nime. Sellise praktika kinnituseks on kasvõi käesoleva haldusasja toimikus olevatele dokumentidele kantud allkirjad, millest eraldivõetuna ei ole võimalik allkirja andja nime tuvastada (nt. T. R.’i allkiri (tl. 10), kohtunik Mare Priksi allkiri (tl. 14), J. J. allkiri (tl. 28)). Sellist praktikat tuleb lugeda niisiis üldiseks ning seda arvestades ei saa allkirja olemus või selle õiguslik siduvus sõltuda sellest, kas allkiri kujutab tähti, millest koosneb allkirja andja nimi või mitte. Siinkohal on oluline, et seda, kas mingisugune stiliseeritud allkiri tegelikult koosneb tähtedest või kas see kannab edasi allkirja andja nime või mitte, ei ole sageli võimalik tõsikindlalt tuvastada. Nii näiteks tuleb möönda, et vastustaja kirjaliku seletuse all olevas J. J. allkirjas võib aimata tähti „J“ ning „g,“ ent niisama võib seal aimata ka tähte „K“, mida J. J. nimes ei esine. Seega ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et allkirjast peaks tingimata nähtuma isiku nimekuju või enamgi veel, et allkiri peaks sisaldama tingimata vähemalt isiku perekonnanime väljakirjutust.
30. Eelnev ei tähenda siiski seda, et allkirja mõiste sisustamisel oleks eeltoodud sõnaraamatudefinitsioon suisa kasutu või et õiguslikult siduva allkirjana tuleks käsitada mistahes omakäelist graafilist kujutist. Kohtu hinnangul rõhutab eelviidatud sõnaraamatudefinitsioon (omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud) seda, et allkirjana kasutatavas kujutises peab väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri. Üldteadaolevaks tuleb lugeda, et käekiri on ainulaadne ning iga inimese puhul vähemalt teatud määral erinev. Just seda eripära kui allkirja andja 4 identifitseerimist võimaldavat tunnust peab allkiri kandma. On ilmne, et üksnes sirgetest joontest (tõmmetest) koosnevas nelja risti kujutises ei väljendu mistahes moel Raivo Paala käekirja eripära.
31. Allkirjas isikule ainuomase käekirja eripära väljendumine on vajalik allkirja eesmärki arvestades. Siinkohal, nagu mujalgi käesolevas vaidluses, käsitletakse üksnes õiguslikku tähendust omava allkirjaga seotud küsimusi ning seega ei puuduta eelnevad ega järgnevad seisukohad mistahes muid isiku poolt enda tutvustamiseks kasutatavaid vahendeid (nt. maalide signeerimine, enda asjade märgistamine vms). Kohtu hinnangul on õiguslikult siduva allkirja andmise (nt. haldusorganile esitatava dokumendi allkirjastamise) esmane ning tähtsaim eesmärk võimaldada teistel isikutel veenduda ning vajadusel (kasvõi tagantjärele) kontrollida, kas dokumendile on allkirja andnud isik, kelle nimel on dokument esitatud või mitte. On ilmne, et nelja risti kujutis, mida Raivo Paala vaide allkirjastamisel kasutas, ei võimalda mistahes moel kontrollida, kas selle allkirja on tegelikult andnud Raivo Paala või mitte. Selle väite kinnituseks on vastustaja esitanud kohtule ka käekirjaekspertiisidega tegeleva riikliku ekspertiisiasutuse arvamuse (tl. 29), mille kohaselt ei oleks tõenäoliselt nelja risti kujutise pinnalt võimalik selgitada, kes selle kujutise teinud on. Seega ei saa nelja risti kujutis täita eelkirjeldatud allkirja eesmärki. Kohus rõhutab, et dokumendile allkirja andmine ei ole pelgalt formaalsus, kuna just dokumendi allkirjastamisest tekivad nii isikutele kui haldusorganitele teatud õigused ja kohustused. Olukorras, kus allkirja pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes on allkirja andnud ega ole ka hiljem võimalik kontrollida, kas isik, kelle nimel on allkiri antud, selle ise andis või mitte, puudub dokumendil tegelikult mistahes tunnus, mille alusel seda siduda väidetavalt dokumendi esitanud isikuga.
32. Vaidlustatud otsust ei muuda kohtu hinnangul õigusvastaseks see, et kaebuse esitajale on väljastatud isikutunnistus, mille allkirjaväljale on samuti kantud nelja risti kujutis. Isikutunnistuse kasutamisel on vaide esitamisega võrreldes ennekõike see erinevus, et isikutunnistust kasutab isik ise kohal olles, mis tähendab, et tema isikusamasust on võimalik tuvastada näiteks isikutunnistusel oleva foto abil ning juba seetõttu on isikutunnistusele kantud allkirja tähendus isikutunnistuse kui dokumendi seisukohast teisejärguline. Lisaks sellele tuvastatakse isik isikutunnistuse taotluse esitamise ajal kohapeal või digitaalallkirja abil. Kirjalikult esitatud vaide puhul ongi aga isiku allkiri ainsaks vaide esitaja (tema esindaja) identifitseerimist võimaldavaks elemendiks. Vaidemenetlus on olemuselt kirjalik menetlus, erinedes selles osas ka näiteks tavapärasest kohtumenetlusest. Käesoleval juhul on kohus võtnud OÜ Gillian kaebuse menetlusse vaatamata sellele, et kaebusele antud allkiri ei vasta allkirja tunnustele ning võinuks väita, et kaebus on allkirjastamata ning seega ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 10 lg 7 nõuetele. Kohus võttis puudustega kaebuse menetlusse üksnes seetõttu, et kohtumenetluse seadustikust tulenevalt on kohtul täiendav võimalus veenduda kaebuse esitanud isiku isikusamasuses kohtuistungil, millist võimalust vaidemenetluses vaideorganil aga üldjuhul ei ole. Eeltoodu tõttu on vaide käiguta jätmine ning nõuetekohase allkirja lisamise nõudmine igati mõistlik viis vaides esinenud puuduse likvideerimiseks.
33. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et LõMTK on varem aktsepteerinud Raivo Paala poolt nelja risti kujutisega allkirjastatud dokumente, ei seo Maksu- ja Tolliametit ega ühtegi tema kohalikku asutust ega ametnikku etteulatuvalt tulevikus esitatavate dokumentide osas. Nelja risti kujutise allkirjana aktsepteerimine saab siduv olla üksnes konkreetse dokumendi osas, ent see ei tähenda ühelgi juhul seda, et maksuhaldur peaks ka edaspidi sarnaselt allkirjastatud dokumente vastu võtma, kui ta leiab, et tegelikult selline kujutis allkirja funktsiooni ei täida ja allkirja käsitatav ei ole.
34. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et tema isikutunnistuse allkirjaväljale kantud kujutisega sarnase kujutise allkirjana mitteaktsepteerimine maksuhalduri poolt rikub talle põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tulenevaid õigusi. Kummastki nimetatud sättest ei tulene isikule absoluutset õigust esitada haldusorganitele avaldusi või dokumente, milles isik ennast 5 kontrollimist võimaldaval moel ei tutvusta või kasutab enda identifitseerimiseks vahendeid, mis ilmselgelt ei saa võimaldada tema identifitseerimist. Seetõttu ei saa ka nõustuda väitega, et vastustaja käitumise näol on tegemist kaebuse esitaja põhiõiguste piiramisega, ilma et see oleks demokR.likus ühiskonnas vajalik.
35. Samuti leiab kohus, et isiku poolt soovitud kujutise kandmine isikutunnistuse allkirjaväljale ei ole vaadeldav avaliku võimu poolse üldise nõustumisena, et kõnealune isik võib end edaspidi avaliku võimu ees sarnase kujutise kaudu identifitseerida. Isik võib erinevaid dokumente allkirjastada erineval moel, ent seda eeldusel, et iga allkirjana kasutatav kujutis kannab isiku käekirjaeripära ning peaks võimaldama isikut hiljem vajaduse korral tuvastada. Loomulikult ei saa maksuhaldur ega mistahes muu haldusorgan eksperdi täpsusega võtta kindlat seisukohta, kas mingisugune kujutis võimaldab näiteks käekirjaekspertiisi vahenditega hiljem allkirja andja isikut kontrollida, ent see ei saa õigustada selliste allkirjade kasutamist, mis ilmselgelt ei seda ei võimalda. Käesoleval juhul see aga just nõnda on.
36. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja korduvalt, et kasutab nelja risti kujutist teatud (positiivse) protestimärgina ning meelsuse väljendamise eesmärgil, mida talle tema hinnangul keelata ei saa. See väide ei ole iseenesest väär, kuivõrd oma meelsust on isikul tõepoolest põhiseaduses endas sätestatud piiranguid arvestades õigus avaldada, ent siinkohal tuleb tähele panna, et dokumendi allkirjastamise eesmärk ei ole oma meelsuse väljendamine, vaid võimaluse loomine enda identifitseerimiseks. Kui allkirjana kasutatud kujutis seda eesmärki ei ilmselgelt ei täida, ei saa rääkida dokumendi allkirjastamisest.
37. Kokkuvõttes leiab kohus, et isiku allkirjana saab käsitada sellist isiku poolt käsitsi pliiatsi, sule või muu sarnase kirjutusvahendiga paberile kantud graafilist kujutist, milles väljendub sellele isikule ainuomase käekirja eripära ning mille kaudu peaks olema võimalik tuvastada, et allkirja on andnud see isik. Mistahes muid kujutisi, mis eelnimetatud tunnistele ei ilmselgelt ei vasta, ei pea haldusorgan haldus- või vaidemenetluses käsitama isiku allkirjana ning sel juhul võib haldusorgan asuda seisukohale, et esitatud avaldus või dokument on allkirjastamata ning nõuda, näiteks vaide käiguta jätmise teel, et isik selle puuduse kõrvaldaks ning lisaks dokumendile tema identifitseerimist võimaldava käsikirjalise allkirja. OÜ Gillian poolt esitatud vaidele kantud nelja risti kujutise kaudu ei oleks olnud võimalik tuvastada vaidele alla kirjutanud isikut ning kuivõrd kaebuse esitaja, vaatamata sellele, et maksuhaldur juhtis tema tähelepanu vaides esinenud puudusele, seda ei kõrvaldanud, siis oli põhjendatud vaide tagastamine.
38. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis ei tõusetu tema kasuks menetluskulude väljamõistmise küsimust ning kummagi poole menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 6