← Eesti

3-09-1411/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil 2010 Tallinn Haldusasja number 3-09-1411 Haldusasi Olga Šešukova kaebus Kaitseministeeriumi eluruumi erastamiseks kohustamiseks Kaebuse esitaja – Olga Šešukova Vastustaja – Kaitseministeerium, esindaja v.adv Anneli Urge-Manitski Kolmas isik – Viktor Zavgorodni, esindaja Tiiu Siig Kaitseministeeriumi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsus 19.04.2010 RESOLUTSIOON Rahuldada Kaitseministeeriumi apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsus ja teha asjas uus otsus. Jätta Olga Šešukova kaebus Kaitseministeeriumi kohustamiseks Tallinnas XXXX XX XXXXX asuva eluruumi erastamiseks rahuldamata. Välja mõista Olga Šešukovalt 6000 (kuus tuhat) krooni Viktor Zavgorodni kasuks kantud õigusabikulude katteks. Kaitseministeeriumi menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 24.05.
  2. Kui kassatsioonkaebuses või vastuses sellele ei taotleta selle lahendamist istungil, võib Riigikohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Olga Šešukova (endise nimega Olga Litvinova) ja AS Himalaya vahel on
  4. juunil 1994 sõlmitud eluruumi üürileping Tallinnas XXXX XX-XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Lepingu 3-09-1411 kohaselt on see sõlmitud 5 aastaks.
  5. veebruaril 1995 esitas Olga Šešukova avalduse XXXX XX XX-XXX asuva eluruumi erastamiseks.
  7. juuli 2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-1281 rahuldas Harju Maakohus Eesti Vabariigi hagi AS Himalaya vastu ning tunnustas Eesti Vabariigi omandiõigust Tallinnas XXXX XX asuvale hoonele. Nimetatud kohtuotsus jõustus
  8. jaanuaril 2007 ning
  9. detsembril 2008 vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis Kaitseministeerium hoone üle.
  11. mai 2009 ning
  12. juuni 2009 kirjades nr 12.5-1/2218 teatas Kaitseministeerium Olga Šešukovale, et
  13. juunil 1994 sõlmitud üürilepingu punkti 2.1 kohaselt (lepingu tähtajaks on 5 aastat) on Olga Šešukova üürisuhe lõppenud ning tal puudub alus kõnealuse eluruumi erastamiseks.
  14. Olga Šešukova taotleb Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses, et kohus kohustaks Kaitseministeeriumi sooritama toiminguid kaebuse esitajale Tallinnas XXXX XX XX-XXX asuva eluruumi erastamiseks. Kaebust põhjendatakse järgmiselt. Kaebaja esitas avalduse eluruumi erastamiseks
  15. veebruaril 1995, seega on tal eluruumide erastamise seaduse (EES) § 5 lg 1 p 1 alusel eluruumi erastamise õigus.
  16. juunil 1994 sõlmitud üürileping pikenes
  17. juunil 1999 automaatselt, sest kumbki osapool ei taotlenud üürilepingu lõpetamist ega uue üürilepingu sõlmimist.
  18. Kaitseministeerium ei pea kaebust põhjendatuks, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. Kaebuse esitaja üürileping XXXX XX-XXX eluruumi kasutamiseks on lõppenud. Kaebuse esitajale
  19. mail ja
  20. juunil 2009 saadetud kirjades on ebatäpselt viidatud üürisuhte lõppemise alusena üürilepingu punktile 2.1, tegelikult lõppes üürisuhe XXXX XX-XXX asuva eluruumi kasutamiseks
  21. märtsil 1998 seoses teise eluruumi (s.o XXXX XX-XXX) kasutamiseks üürilepingu sõlmimisega. Vastustaja leiab, et kuna
  22. märtsil 1998 sõlmiti kaebuse esitaja ja AS Himalaya vahel üürileping eluruumi XXXX XX XX-XXX kasutamiseks, siis sellest ajast alates ei olnud kaebuse esitaja enam XXXX XX-XXX eluruumi üürnik ega ole sestpeale ka enam eluruumi erastamise õigustatud subjekt.
  23. Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsusega kaebus rahuldati, tunnistati õigusvastaseks Kaitseministeeriumi
  24. mai 2009 ja
  25. juuni 2009 kirjades nr 12.5-1/2218 väljendatud keeldumine Olga Šešukovale Tallinnas XXXX XX XX-XXX asuva eluruumi erastamisest ja kohustati Kaitseministeeriumi Olga Šešukova poolt XXXX XX-XXX asuva eluruumi erastamise avalduse uueks läbivaatamiseks kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Vastustaja keeldumine eluruumi erastamisest on nii õiguslikult kui faktiliselt põhjendamata ning seetõttu õigusvastane. Avaldust eluruumi erastamiseks tuleb käsitada taotlusena haldusakti andmiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) mõistes. Kaitseministeeriumi keelduvad otsused HMS § 56 lõikes 1 sätestatud haldusaktile esitatavatele nõuetele ei vasta. Vastustajal tuleb kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Olga Šešukova erastamisavaldus uuesti läbi vaadata ning teha selle kohta põhjendatud otsus. Olga Šešukovale
  26. mail ja
  27. juunil 2009 saadetud kirjades on erastamisavalduse rahuldamata jätmist põhjendatud sellega, et kaebuse esitaja üürileping on lõppenud tulenevalt üürilepingu punktist 2.
  28. Kohtumenetluses ei ole vastustaja vastu vaielnud kaebuse esitaja väitele, et üürilepingu tähtaja möödumise tõttu ei saanud tema üürileping lõppeda, kuivõrd kumbki üürilepingu pool ei teinud enne lepingu tähtaja möödumist ettepanekut lepingu lõpetamiseks või uue üürilepingu sõlmimiseks, mistõttu pikenes üürileping automaatselt viieks aastaks vastavalt 2

(6)3-09-1411 elamuseaduse § 32 lõikele
  1. Küll on vastustaja kohtumenetluses aga möönnud, et kaebuse esitajale saadetud kirjades on viitamine üürilepingu lõppemisele lepingutähtaja möödumise tõttu olnud ekslik. Seega on vastustaja sisuliselt nõustunud kaebuse esitaja väitega, et üürilepingu punkti 2.
  2. alusel ei ole üürisuhe lõppenud. Kaebusele esitatud kirjalikus vastuses on vastustaja aga asunud seisukohale, et kaebuse esitajal puudub XXXX XX-XXX asuva eluruumi erastamise õigus seetõttu, et üürileping selle eluruumi kasutamiseks oli lõppenud, kuna O. Šešukova sõlmis
  3. märtsil 1998 uue üürilepingu teise elamispinna (samas elamus eluruumi nr XXX) kasutamiseks. Vastustaja seisukohast ei selgu kuidagi, millisel õiguslikul alusel on vastustaja meelest
  4. juunil 1994 aastal eluruumi nr XXX kasutamiseks sõlmitud üürileping lõppenud ja miks teise eluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimine on käsitatav varasema üürilepingu lõppemisena. Ühelegi seaduse ega üürilepingu sättele ei ole vastustaja seejuures viidanud. Kui vastustaja soovib väita, et eluruumi nr XXX kasutamiseks üürilepingu sõlmimise näol on tegemist eluruumi kasutusõiguse vahetamisega, siis tuleb seda põhjendada ning näidata konkreetselt ära, millised faktilised asjaolud sellele viitavad ning millised õigusnormid lubavad teha järelduse, et tegemist on just eluruumi kasutusõiguse vahetamisega ning kust tuleneb see, et uue eluruumi üürile võtmisega eelmise eluruumi üürileping lõpeb. Kui vastustaja aga soovib väita, et isik ei saanud vastaval ajal (nt.
  5. aastal) kehtinud õigusnorme arvestades olla ühtaegu kahe eluruumi üürnik, tuleks sedagi seisukohta õiguslikult põhjendada. Kuna Kaitseministeeriumi keeldumine Olga Šešukovale eluruumi erastamisest on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata ning seega kontrollimatu, on keeldumine õigusvastane ning kaebus kuulub rahuldamisele. Eluruumi erastamisega seotud asjaolude väljaselgitamise ning neile esmase õigusliku hinnangu andmise kohustus on eluruumi erastamise kohustatud subjektil. Seetõttu ei saa halduskohus teha Kaitseministeeriumile ettekirjutust eluruumi erastamiseks või eluruumi erastamiseks vajalike toimingute tegemiseks nagu kaebuse esitaja kaebuses taotlenud on. Küll aga saab kohus kohustada vastustajat kaebuse esitaja poolt esitatud erastamisavalduse uueks läbivaatamiseks.
  6. Kaitseministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused on järgmised. Kuna EES ega Eluruumide erastamise kord ei näe ette, kuidas keelduv otsus eluruumi erastamiseks peab olema vormistatud, on käesolev kirjalik keeldumine oma olemuselt käsitletav haldusaktina ja Kaitseministeeriumi tegevus HMS § 43 lg-ga 2 kooskõlas. Kaebaja taotluse rahuldamisest on keeldutud põhjendatult. Kaebaja üürisuhe on lõppenud, XXXX XX XX-XXX eluruumi üürnikuks on alates 13.03.1998 kuni käesoleva ajani V. Zavgorodni. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid kinnitavad V. Zavgorodni üürilepingu kehtivust ning nimetatud eluruumi erastamise ettevalmistamist V. Zavgorodnile. Eluruumi erastamisest keeldumiseks kaebajale annab seega õigusliku aluse EES § 4 lg
  7. Asjaolu, et kaebaja ei ole XXXX XX XX-XXX üürnik, on ta ise omaks võtnud haldusasjas nr 3-08-2522 esitatud kaebuses (lk 57), kus sõnaselgelt kinnitas, et lõpetas 04.06.1997 korteri XXXX XXXXX kasutamise, sest vahetas selle XXXX XX-XXX kasutamise vastu. Vahetuse vormistamise dokumente pole praegu esitada, kuid vahetust kinnitab 13.03.1998 AS Himalaya ja O. Šešukova vahel XXXX XX-XXX kasutamiseks sõlmitud üürileping, mis on sõlmitud sama tähtajaga, mis eelmine, XXXX XX-XXX kasutamiseks sõlmitud lepingki – 27.06.1999 (vahetuse korral nägi sellise tähtaja ette üürilepingute p 7.6). Üürilepingu sõlmimisega eluruumi XXXX XX XX-XXX kasutamiseks lõppes eluruumi XXX kasutamiseks sõlmitud üürileping sel ajal kehtinud 3
(6)3-09-1411 elamuseaduse § 51 lg 3 mõttes. XXXX XX-XXX erastamiseks ei olnud kaebaja õigeaegselt avaldust esitanud. Keeldumine eluruumi erastamiseks oli piisavalt põhjendatud ja kohtu poolt kontrollitav. Kohus on eksinud menetlusnormide vastu, jättes välja selgitamata olulise asjaolu – kas kaebajal üldse on õigus nõuda XXXX XX-XXX erastamist. Kaitseministeerium oli õigustatud kohtumenetluses parandama keeldumises tehtud eksliku viite üürilepingu p-le 2.
  1. Erastamisest keeldumise alus – üürilepingu lõppemine – oli aga sisuliselt õige. Kuna asjas võidakse otsustada V. Zavgorodni õiguste üle, tuleb ta kaasata käesolevasse menetlusse kolmanda isikuna.
  2. Olga Šešukova leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuses on tuginetud asjaoludele, mida varem pole esitatud. Lisatud tõendid ei ole asjakohased, sest üürilepingu sõlmimine XXXX XX-XXX eluruumile ei tähenda, et kaebaja varasem XXXX XXXXX üürileping lõppes. Seadusest selline üürilepingu lõppemine ei tulene. Asustamisõigus eelnimetatud korterile on antud üksnes kaebajale. Üürileandjana esineva AS Himalaya volitused ja õigused elamu käsutamiseks on kohtuotsusega tühistatud.
  3. Kolmanda isikuna ringkonnakohtu 10.11.2009 määrusega asjasse kaasatud Viktor Zavgorodni leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. XXXX XX-XXX on alates üürilepingu sõlmimisest 13.03.1998 kolmanda isiku kasutuses olnud ning üürilepingut on korduvalt pikendatud, 13.09.2002 muutus leping aga tähtajatuks. Eluruumide vahetust 13.03.1998 kinnitavad üürilepingud ning O. Šešukova ise haldusasjas nr 3-08-2522 esitatud kaebuses halduskohtule. Kolmas isik oli abielus kaebaja emaga, kuid abielulised suhted lõppesid enne eluruumi XXX üleandmist, abielu on lahutatud ja J. Z. elab teisel aadressil. Kaebaja ja kolmas isik pole kunagi moodustanud ühte perekonda ega kasutanud koos eluruumi nr XXX.
  4. Täiendavalt teatas O. Šešukova, et eluruume XXX ja XXX kasutati tegelikult ühise perena ning esitas mitmeid tõendeid, millest nähtub kaebaja ema ja kolmanda isiku abielu ja elamine
  5. aastal aadressil XXXX XX-XXX.
  6. Kolmas isik esitas seepeale tõendid, millest nähtub, et kaebaja ema ja kolmanda isiku abielu lahutati kohtuotsuse alusel
  7. aastal ning rahvastiku registri andmete kohaselt on kaebaja ema alates 23.02.1995 sisse kirjutatud aadressil XXXXXXXXXX XX XX-X.
  8. O. Šešukova esitas vastuväite dokumentide ehtsuse vaidlustamiseks, leides, et kolmanda isiku poolt kohtule võrdlemiseks esitatud originaaldokumendid omavad juurdekirjutusi, ülekirjutusi ega pruugi olla ehtsad. Näiteks kolmanda isiku ja AS Himalaya vahelise üürilepingu ja selle lisade osas esineb mitmeid puudusi, samuti puuduvad tõendid äriühingu nimel alla kirjutanud isiku esindusõiguse kohta. Korteri XXX üleandmise akti nr 51/XXX lisa nr 1 kohaselt ei ole tuvastatav, kes on üleandja ja üleandmise õiguslik alus. Põhja-Tallinna Valitsuse 10.01.2000 tõend nr 43/1 on kinnitamata. Kaebaja lisas veel, et Kaitseministeeriumi ja kolmanda isiku seisukohad on arusaamatud ja Kaitseministeerium on erastajaid kogu aeg eksitanud. Ka praegu on kolmas isik asunud Kaitseministeeriumi poolele üksnes selleks, et korter erastada, sest kolmandale isikule asustamisõigusega lubatud korteri on Kaitseministeerium juba kellelegi ära lubanud ja tal lubatakse erastada üksnes kaebajale kuuluvat korterit. Kaitseministeerium oleks pidanud kõik AS Himalaya poolt sõlmitud tehingud kehtetuks tunnistama. Jättes vahepealsete üürilepingute kehtivuse vaidlustamata, eirab Kaitseministeerium riigi tahet. 4
(6)3-09-1411 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning kohtuotsus tuleb tühistada. Kaebaja on kohtusse esitanud nõude kohustada Kaitseministeeriumi XXXX XX-XXX asuva eluruumi erastamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 kohaselt saab isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kui taotlus jäetakse rahuldamata, võib isik esitada kaebuse halduskohtule. Seega selleks, et kaebust lahendada, pidi kohus kõigepealt kindlaks tegema, kas kaebajal on subjektiivne õigus nõuda eluruumi erastamist. Kohustamiskaebust ei saa rahuldada, kui keeldumine oli küll mingil põhjusel õigusvastane (näiteks oli haldusakt vormiveaga), kuid haldusorganil puudub kohustus eluruum erastada. Märkida tuleb, et eluruumi erastamise otsustamisel ei ole tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, seega tulnuks käesoleva kaebuse lahendamiseks kohtul lõpuni kontrollida, kas eluruum tuleb kaebajale erastada või mitte. Asja uueks otsustamiseks saadetakse taotlus RVastS § 6 lg 4 kohaselt reeglina siis, kui haldusorganil on kaalutlusõigus.
  2. EES § 4 p 1 kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. EES § 5 lg 1 p 1 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
  3. aasta
  4. märtsiks. Kaebaja on taotlenud XXXX XX-XXX asuva eluruumi erastamist eluruumi üürnikuna EES § 4 p 1 alusel.
  5. Tõendatud on, et kaebaja on esitanud EES § 5 lg 1 p 1 nimetatud tähtajaks avalduse eluruumi erastamiseks ning avalduse esitamise ajal oli kaebaja XXXX XX-XXX üürnik. Samas on kolmas isik ja vastustaja esitanud veenvad tõendid selle kohta, et kaebaja ei olnud alates 13.03.1998 XXXX XX-XXX eluruumi üürnik ega ka mitte üürniku perekonnaliige. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad eluruumi nr XXX kasutamist üksnes kuni eelnimetatud kuupäevani. Kaebaja on samade poolte vahel toimunud vaidluses haldusasjas nr 3-08-2522, milles kaebaja taotles XXXX XX-XXX asuva eluruumi erastamiseks kohustamist, selgitanud, et vahetas emaga üüritavad eluruumid ning alates 13.03.1998 kasutab ruumi nr XXX kirjaliku üürilepingu alusel (lk 57 pöördel). Eluruumide vahetamise korral lõppes üürileping senise eluruumi kasutamiseks poolte kokkuleppel (elamuseaduse § 51 lg 2 p 1) ja sõlmiti uus üürileping teise eluruumi kasutamiseks. Nii nähtub käesolevas asjas esitatud 13.03.1998 üürilepingutest ruumide XXX ja XXX kohta, et kaebaja asus kasutama eluruumi nr XXX ja kolmas isik eluruumi nr XXX (lk 60, 90). Nagu üürilepingu punkt 7.5 eluruumide vahetuse tarvis ette nägi, on uued üürilepingud sõlmitud samaks tähtajaks nagu vahetatavate eluruumide üürilepingudki – 27.06.1999 (lk 24).
  6. Kaebaja väide, et kolmanda isiku 13.03.1998 üürileping ruumi XXX kohta pole usaldusväärne, ei ole tõsiselt võetav. Ka kaebaja 27.06.1994 üürileping sama eluruumi kasutamiseks, millele ta käesolevat kaebust esitades tugines, on allkirjastatud AS Himalaya esindanud komandandi poolt, samuti on 13.06.1998 kaebajaga sõlmitud lepingu allkirjastanud AS Himalaya nimel sama komandant, kes kolmanda isikuga sõlmitud lepingugi. Sama komandant on andnud visuaalse vaatluse põhjal allkirja ka 13.03.1998 üleandmise-vastuvõtmise aktile nr 51/XXX (lk 130), mis, olles üürilepingu lisa nr 1, ongi tehtud üürilepingu p 8.1.1 täitmiseks. Usutavasti kaebaja veendus enne lepingu allkirjastamist, et tegemist oli 5
(6)3-09-1411 lepingupartneri esindajaga. Mis puudutab kaebaja väidet üürilepingute kehtetusest, siis seadus ei välista üüri- ja rendilepingute sõlmimist hoone valdaja poolt, kelleks AS Himalaya oli. Seega on tegemist kehtivate lepingutega. Eelnevaga on tõendatud, et kaebaja üürileping ruumi XXX kasutamiseks lõppes eluruumide vahetuse tõttu poolte kokkuleppel 13.03.1998 ning sellest kuupäevast alates puudus tal õigus nimetatud eluruumi erastamiseks. Põhja-Tallinna Valitsuse korteriosakonna tõend nr 320, mis andis kaebajale eluruumi nr XXX asustamisõiguse, oli tõendist nähtuvalt aluseks üürilepingu sõlmimisele, kuid ei asenda üürilepingut EES mõttes.
  1. Kaebaja on esitanud väite nagu oleksid nad elanud kolmanda isikuga ühise perena, andes mõista, et tal võiks olla eluruumi erastamise õigus üürniku perekonnaliikmena. Ka see väide ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Nagu eelmises lõigus viidatud, on kaebaja teises samade poolte vahel peetud haldusvaidluses ise osutanud eluruumide vahetusele emaga (seega eraldi elamispinnale), esitatud tõendite kohaselt kaebaja abiellus
  2. aastal (mis näitab omaette perekonna moodustamist) ning 30.01.1995 AS Himalaya poolt väljastatud tõendist kaebaja ema perekonna koosseisu kohta nähtub, et perekonna moodustasid kolmas isik, kaebaja ema ja tütar J.. Seega puudub kaebajal õigus nõuda XXXX XX-XXX eluruumi erastamist ning kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  3. Kaebaja üüris alates 13.03.1998 ruumi nr XXX, kuid selle eluruumi üürileping öeldi üürileandja poolt üles 20.07.2004, seega enne hoone jõustunud kohtuotsuse alusel riigile üleandmist, ning kuna kaebaja ülesütlemist ei vaidlustanud, oli üürisuhe lõppenud enne, kui erastamine tegelikult võimalikuks osutus. Seega puudus kaebajal nõudeõigus ka selle eluruumi erastamiseks, isegi kui lugeda, et 27.03.1995 esitatud avaldust eluruumi erastamiseks oleks tulnud menetleda.
  4. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata. Kuna HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud esimese astme kohtus 18 000 krooni õigusabikulude ja apellatsiooniastmes 27 250 krooni õigusabikulude hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et eluruumide erastamisest tulenev problemaatika pole sedavõrd keerukas, et välise õigusabi kasutamisega seoses kantud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist saaks pidada põhjendatuks. Haldusorgan peab üldjuhul olema võimeline oma haldusakte halduskohtus ise kaitsma. Seetõttu nende kulude hüvitamine vastustajale pole põhjendatud. Kolmanda isiku õigusabikulud peab HKMS § 92 lg 7 kohaselt kaebaja kandma. Kolmas isik on tasunud õigusabi eest 6 000 krooni, mis tuleb kaebajalt välja mõista. Kohtunikud Virgo Saarmets Silvia Truman Viive Ligi 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.