3-10-1201/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010., Tallinn Haldusasja number 3-10-1201 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R. G.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Esindaja: Ülle Elva; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R. G.. Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2010, Tallinn Resolutsioon Anda luba R. G.’i (sünd. XX.XX.XXXX, Armeenia Vabariigis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. juulini
4. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
6. mail 2010 Tallinna Halduskohtule esitatud taotluses taotleb Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi: PPA) luba R. G.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Taotluse kohaselt saabus R. G. Eestisse 16.10.2009 bussiga läbi Ikla piiripunkti Schengeni viisa nr LVA840437 alusel (viisa: 16.10.2009-18.10.2009, C, 3 päeva, v.a. Moskvas 15.10.2009). Isiku sõnul sisenes ta Eesti Vabariiki eesmärgiga külastada Eestis elavaid tuttavaid. R. G.i viisaga lubatud viibimise aeg Schengeni viisaruumis lõppes 18.10.
7. Isiku sõnul ei lahkunud ta Eestist viisaga lubatud viibimisaja lõppedes, kuna soovis Eesti Vabariigis elada ja töötada. R. G. viibib Eestis seadusliku aluseta alates 19.10.2009 kuni käesoleva ajani. Isikul on alaline elukoht XXXXXXXXX, XXXXXXXX linnas, XXXXXXXXXX X/XX. PPA-le teadaolevalt elavad Armeenias isiku ema, abikaasa ja kaks last.
8. PPA leiab, et R. G.’i paigutamine väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Viisa alusel Schengeni viisaruumi saabudes pidi isik arvestama viibimisaja piiratuse ja ebaseadusliku viibimise tagajärgedega. Oma käitumisega on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu. PPA peab eeltoodust lähtuvalt vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse ning leiab, et lahkumisettekirjutuse vormistamine ei ole antud juhul kohane, kuna 30.03.2009 keelduti EV välisesinduses R. G.’ile VMS § 1010 lg 1 punkti 5 alusel viisa andmisest, kuna leiti, et taotleja võib ohustada riigi julgeolekut. PPA on R. G.’ilt vabaduse võtmise proportsionaalsuse hindamisel arvestanud asjaolu, et kinnipidamine väljasaatmiskeskuses ei kesta eelduslikult kaua ja väljasaatmise aeg on prognoositav, kuna isikul on kehtiv kodakondsusjärgne reisidokument. Samuti on PPA arvestanud väljasaatmise perspektiivi hindamisel ka senist väljasaatmise praktikat. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 32 viibimisaluseta viibiva välismaalase, kelle viisaga lubatud viibimise aeg on lõppenud, võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval ajal ei ole väljasaatmist Armeeniasse võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, kuna Eesti Vabariigil puudub ühine riigipiir Armeeniaga, taotleb PPA R. G.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamist kuni isiku väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT
9. Kohtuistungil selgitas R. G., et tal olid mõjuvad põhjused selleks, et ei saanud varasemalt esitada Eesti Vabariigile taotlust elamisloa saamiseks. Isik saabus Eestisse reedel ja viisa lõppes pühapäeval 18.10.2009, seega ei saanud ta viisa kehtivuse ajal ühtegi taotlust ametivõimudele esitada. Isik selgitas ka, et soovib avada Eestis oma äri ja anda teistele isikutele tööd. Muid rikkumisi Eestis tal ei ole. PPA esindaja märkis, et Eesti Vabariik on 30.03.2009 keeldunud R. G.’ile viisa andmisest, kuid isik leidis võimaluse saada viisa Läti Vabariigi kaudu ja tuli ikkagi Eestisse. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et loa andmine väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt puudub R. G.’il välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kohtuistungil esitatud väited selle kohta, et isik soovib anda Eestis teistele inimestele tööd ja ei saanud esitada elamisloa taotlust varasemalt, ei ole hetkel isiku Eesti Vabariigis viibimise seisukohalt olulise: seaduslik viibimisalus puudub. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Seadusliku aluseta Eestis viibiv välismaalane kuulub väljasaatmisele. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. R. G.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadust põhjendas PPA sellega, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna Eestil puudub ühine riigipiir Armeeniaga. Kohtu hinnangul on mõistetav, et isiku väljasaatmine kaugemal asuvasse riiki on ajamahukam. Arvestades asjaolu, et isik ei lahkunud Eestist viisa lõppemisel ja viibib Eestis teadvalt seadusliku aluseta juba ligi 7 kuud, on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Samas on isiku väljasaatmine perspektiivikas, kuna isikul on olemas kehtiv kodakondsusjärgne reisidokument. Kohus lisab, et väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral, tuleb isik VSS § 24 lõike 1 alusel viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada.
11. Kohus annab eeltoodust tulenevalt loa R. G.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o kuni
12. juulini
13. Kadriann Ikkonen kohtunik 2