Obsah (4)

§ 25§ 2§ 14§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2002 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migrat

§ 25/. 2.

Anda luba A. H.´i jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni talle Eestis viibimisaluse andmiseni või tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. juulini 2010. a /HKMS § 29,

§ 25/. 3.

Anda luba A. R. jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni talle Eestis viibimisaluse andmiseni või tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. juulini 2010. a /HKMS § 29,

§ 25/. 4.

Anda luba A. S.´i jätkuvaks kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni talle Eestis viibimisaluse andmiseni või tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08. juulini 2010. a /HKMS § 29,

§ 25/. 5.

Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD

1. 12.09.2009 kell 07.30 paiku kontrolliti reisijate profileerimise käigus, rakendades Schengeni piirieeskirjas ettenähtud kompensatsioonimeetmeid, Soome suunduvale reisilaevale “Viking XPRS” lahkuvaid reisijaid. Kontrollimise käigus avastati neli isikut, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ja kes viibisid Eesti Vabariigis seadusliku aluseta: isikute enda sõnade kohaselt Afganistani kodanikud A. G., A. H., A. R. ja A. S..
2. Antud juhtumis algatati Põhja Piirivalvepiirkonnas vastavalt väärteomenetlused nr 2.4/09178, nr 2.4/09181, nr 2.4/09180 ja nr 2.4/09179 välismaalaste seaduse (edaspidi - VMS) § 51 lg 1 p 3 rikkumise tunnustel, mis on kvalifitseeritavad vastavalt VMS § 166 järgi. Väärteomenetluse käigus peeti isikud 12.09.2009 kinni järgmistel põhjustel: ei ole tuvastatud nende isikuid, nad võivad jätkuvalt toime panna väärtegusid ja nad võivad väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Menetlusalused isikud kuulati üle 12.09.
4. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isikute väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles 13.09.2009 Põhja Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni nende väljasaatmiseni Eestist. Tallinna Halduskohus rahuldas Põhja Piirivalvepiirkonna taotluse oma määrusega haldusasjas nr 309-2002, andes loa eelpoolnimetatud isikute väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni 12.11.
6. 28.09.2009 edastas KMA Läti Migratsiooniametile tagasivõtmispalve A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i tagasi võtmiseks “Leedu Vabariigi valitsuse, Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmise kokkuleppe” art. 3 p. 1 alusel. 08.10.2009 edastas Läti Migratsiooniamet KMA-le vastuse, milles palus edastada dokumendid, mis tõendavad isikute saabumist Eestisse Läti Vabariigi territooriumilt. KMA edastas Läti Migratsiooniametile vastavad tõendid.
7. 10.11.2009 toimus kohtuistung Afganistani kodanike väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks, millel avaldasid A. G., A. H., A. R. ja A. S. soovi taotleda Eestis varjupaika. 10.11.2009 Tallinna Halduskohus andis loa nimetatud isikut väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks.
8. 04.01.2010 andis Läti Migratsiooniamet nõusoleku Afganistani kodanike tagasivõtmiseks, kuid isikute Läti Vabariiki tagasisaatmine ei olnud võimalik poolelioleva varjupaigamenetluse tõttu. Seetõttu Tallinna Halduskohus pikendas 08.03.2010 isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nende väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.05.
10. Et isikute varjupaigamenetlus ei ole käesolevaks ajaks veel lõpule viidud, kuid enne varjupaigataotluse osas positiivse või negatiivse otsuse tegemist ei ole võimalik nimetatud isikut väljasaatmiskeskusest vabastada või väljasaatmist lõpule viia, esitas Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakond (edaspidi - PPA) 03.05.2010 Tallinna Halduskohtule tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 taotluse vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi -

) §-le 25 pikendada luba A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra. Kohus võttis taotluse menetlusse samal päeval.

1. Kohtuistungil: 2 PPA esindaja toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid tal esitada ei olnud. Talvi Järvi sõnul, kuna varjupaigataotluse maksimaalne menetlusaeg on 6 kuud, siis on pagulastega tegelevate ametnike kinnitusel oodata vastavat otsust lähipäevil. A. G., A. H., A. R. ja A. S. kinnitasid, et mõistavad oma olukorda ja kehtivat seadust. Nad ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et PPA taotlus A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. 7.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VMS § 51 lg 1). Vastavalt

§ 14

lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ilma halduskohtu loata. Seega ülalmärgitud Afganistani kodanikud kuuluvad Eestist väljasaatmisele, kuid see ei ole siiani osutunud võimalikuks, esmalt isikutel dokumentide puudumise tõttu, teisalt täiendavalt seetõttu, et A. G., A. H., A. R. ja A. S. on väljasaatmiskeskuses viibimise ajal esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole PPA (varasemalt Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) praeguseks veel otsust teinud. Isikute väljasaatmine ei ole võimalik aga enne nimetatud taotluste kohta otsuste tegemist. Nimelt tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg-st 1 väljasaatmiskeskuses viibimise ajal varjupaigataotluse esitanud isik peab kuni varjupaigamenetluse lõppemiseni, st varjupaigataotluse kohta otsuse tegemiseni, viibima väljasaatmiskeskuses. Pärast varjupaigataotluse kohta otsuse tegemist, mis peaks lähiajal juhtuma, isikud kas vabastatakse väljasaatmiskeskusest (kui varjupaigataotlus rahuldatakse) või jätkatakse väljasaatmismenetlust (kui varjupaigataotlus jäetakse rahuldamata). Viimati nimetatud juhul ei ole PPA kinnitusel takistust isikute väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks, kuna Läti Migratsiooniamet on andnud nõusoleku nende tagasivõtmiseks. 8.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.

Võimalikud ebamugavused, mis tulenevad isikutele väljasaatmiskeskusest viibimisest, on isikud põhjustanud tegelikult ise oma seadusvastase käitumisega. Riigi kohaldatav haldussund on selle käitumise suhtes proportsionaalne, arvestades ka seda, et varjupaigamenetlus on aeganõudev. Neil asjaoludel, kuivõrd A. G.´i, A. H.´i, A. R. ja A. S.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 08.05.2010, hetkel ei ole võimalik nende väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka isikute väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa nimetatud isikute jätkuvaks kinnipidamiseks seaduses ettenähtud tähtajal. Hurma Kiviloo Kohtunik 3