← Eesti

3-09-991/25

3-09-991 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-991 Haldusasi M. T´e kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada OÜ E poolt 06.03.2009 koostatud viivistasuotsus nr FA 26183; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev 07 jaanuar 2010 Menetlusosalised Kaebaja M. T Vastustaja OÜ E Kolmas isik Pärnu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata M. T´e kaebus haldusasjas
  2. Edasikaebamise kord nr 3-09- Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  3. jaanuaril
  4. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD ASJAOLUD 06.03.2009 koostas OÜ E kontrolör viivistasu otsuse nr FA 26183 (tl 6). 06.03.2009 esitas M. T vaide viivistasu otsuse nr FA 26183 tühistamiseks ( tl 18). 06.04.2009 Pärnu Linnavalitsuse vaideotsusega nr 3-5/350 jäeti M. T´e vaie rahuldamata (tl 7-8). 06.05.2009 esitas M. T kaebuse kohtule viivistasu otsuse tühistamiseks (tl 5). 1 3-09-991 22.07.2009 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna Pärnu Linnavalitsus (tl 12). 21.08.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuse kaebusele (tl 15-16). 23.09.2009 esitas OÜ E vastuse kaebusele (tl 27-28). 05.10.2009 täpsustas kaebaja kaebust (tl 39-40). 14.10.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus arvamuse kaebuse täpsustuse osas (tl 44). 05.11.2009 loobus kaebaja tunnistaja ülekuulamise taotlusest ning nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 49). 12.11.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 50-51). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt kuulub kaevatav otsus tühistamisele. Kaebaja selgituste kohaselt parkis ta 06.03.3009 kell 11.20 sõiduki Ringi tänavale Tööturuameti lähedusse ning paigutas parkimiskella auto armatuurlauale. Kaebaja lõpetas parkimise 11.38, kuid selleks ajaks oli vastustaja koostanud viivistasuotsuse. Kaebaja hinnangul võis otsuse koostamise põhjuseks olla parkimiskella tunniosuti ebatäpne asukoht, kuid samas ei olnud tunniosuti sellises asendis, et sealt oleks saanud lugeda kellaajaks 10.
  5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tõlgendas kaheldavalt parkimiskellal märgitud kellaja enda kasuks. Pärnu Linnavalitsus märgib vaideotsuses, et ei kahtle kaebaja poolt vaides märgitud parkimisajas, kuid jättis sellele vaatamata kaebaja vaide rahuldamata. Kaebuse täpsustuse kohaselt on asjas lahendamisel oluline ka piltide erinevus sõltuvalt pildistamise nurgast. Kaebaja on seisukohal, et palja silmaga saab parkimiskella vaadata siiski auto kõrvalt, mitte pealt ning taolisel fotode vaatlemisel on kellaaeg üheselt arusaadav ja kinnitab kaebaja poolt kaebuses esitatud väiteid parkimisaja alguse kohta. Vastustaja OÜ E esitatud kaebust ei tunnista. Parkinud sõidukist on tehtud 7 fotot, mille kohaselt on sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskell, millelt saab välja lugeda kellaaja 10.20, tunniosuti on 10 ja 11 vahel ning minutiosuti 4 juures. Parkimistasu tuleb Pärnus maksta, kui parkimise alustamisest on möödunud 30 minutit. Viivistasu otsuse koostamise ajaks kell 11.28 oli parkimise alustamisest möödunud üle 30 minuti. Kolmas isik Pärnu Linnavalitsus esitatud kaebust ei toeta. Linnavalitsus on seisukohal, et parkimise algusaeg peab olema teada antud nähtavalt ja üheselt arusaadavalt. Pärnu Linnavalitsuse selgituste kohaselt on sõiduki kohta tehtud fotodelt näha, et tunniosuti asetseb ühe jaotise võrra enne ühteteist ja minutiosuti asetseb neljal ning linnavalitsuse hinnangul on parkimiskellal märgitud kellaaeg 10.
  6. Selleks, et kella näit oleks 11.20 peaks tunniosti asetsema peale
  7. Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et viivistasu otsusega on tuvastatud õigesti parkimiskellal märgitud parkimise algusaeg ning sõiduki juht oli kohustatud tasuma parkimistasu. Kuna tasuta parkimiseõiguse kasutamine on seatud sõltuvusse parkimise algusaja teadaandmisest, ei oma asjas tähtsust, millal juht tegelikult parkimist alustas. Kolmas isik ei nõustu kaebuse täpsustuses toodud väidetega parkimisaja hindamisel sõltuvalt parkimiskella vaatlemisenurgast. Ka kaebuse täpsustusele lisatud fotodelt paistab, et tunniseier asetseb enne
  8. Parkimiskellast lähivaates tehtud fotot ei saa mingil juhul pidada moonutatuks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
  9. 2 3-09-991 Kaebus on esitatud 06.05.2009 vastustaja 06.03.2009 haldusaktile. Asjas esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 06.04.2009 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 7-8). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. OÜ E kontrolöri poolt oli 06.03.2009 viivistasu otsuse nr FA 26183 koostamise aluseks sõiduki parkimine tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata. Kaebajale määrati tasumiseks viivistasu summas 240 krooni ( tl 6). 1 Liiklusseaduse § 50 lg 1 alusel võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Kohalike maksude seaduse § 5 p 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. 1 Liiklusseaduse § 50 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole 1 1 kehtestanud pikemat tähtaega. Liiklusseaduse § 50 lg 4 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Lähtudes eeltoodust saab sõiduki juht parkimise algusajast teada anda kas kirjalikult või parkimiskella abil ning antud teavet peab saama tuvastada/kontrollida sõiduki juures. Seetõttu ei ole kaebaja poolt esitatud individuaalne tööotsimiskava asjakohaseks tõendiks antud asjas (tl 9). Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määrusega nr 6 on lahendatud parkimise korraldamine Pärnu linna avalikul tasulise parkimisalal ja kehtestatud kohalik maks – parkimistasu. Viidatud määruse § 6 lg 2 alusel tekib Pärnus avalikul tasulise parkimisalal parkimistasu maksmise kohustus 30 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. 1 Tulenevalt liiklusseaduse § 50 lg 4, Pärnu Linnavolikogu 21.02.2008 määruse nr 6 § 6 lg 2 tuleb parkimistasu maksmise kohustuse ja viivistasu määramiseks tuvastada parkimise algusaeg. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk asus tasulise parkimise alas. Samuti puudub vaidlus selle üle, et viivistasu otsus koostati seepärast, et parkimistasu oli maksmata. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja poolt oli sõiduki armatuurlauale paigaldatud parkimiskell. Vaidlus on asjas selle üle, milline parkimise algusaeg oli parkimiskellal märgitud. Kaebaja on seisukohal, et parkimisaja alguseks tuleb lugeda 11.
  10. Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul oli parkimiskellal märgitud 10.
  11. Parkimiskellal asetses tunniseier 10 ja 11 vahel ning minutiseier 20 minuti peal (tl 31). Parkimiskellal fikseeritud näidu hindamisel tuleb lähtuda sellest, et ööpäev on jagatud tundideks ja minutiteks regulaarselt korduva loendamise põhimõttel ning selleks, et tuvastada õige kellaeg peab vastavalt aja kulgemisele olema fikseeritud nii minuti- kui ka tunniseier. Seega ei saa käesoleval juhul, kui tunniseier asetses parkimiskellal enne 11, lugeda kellaajaks ajaühikut peale kella 11, vaid arvestada tuleb ajaühikut peale
  12. Kaebaja subjektiivne hinnang ning järeldus erineva nurga alt teostatud vaatluste osas parkimiskella kohta tehtud fotode ja parkimiskella asetsemise kohta sõiduki armatuurlaual, ei ole asjas argumendiks, sest seierite paigutus parkimiskellal on sama, olenemata sellest, millise nurga alt seda vaadata (tl 31). Hinnates asjas esitatud tõendeid ning eelpool tuvastatud asjaolusid on vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht parkimiskellal aja arvamise kohta kooskõlas kellaja arvamise regulaarselt korduva loendamise põhimõttega. 3 3-09-991 Tulenevalt eeltoodust oli vaidlusalusel juhul tegemist parkimisega tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata. Seega on kogutud tõendite alusel põhjendatud viivistasu otsuse koostamine ja viivistasu määramine. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Teised asjaosalised vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.