Obsah (4)

§ 76§ 101§ 108§ 113

2-09-16833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2010.a; Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-16833 Tsiviil

) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja onxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuva korteri nr xxomanik ja seega ka korteriühistu Siimusti 52 liige. Korteriühistu (edaspidi KÜ) põhikirja p

1. sätestab (t lk 2123), et korteriühistu eesmärk on ehitise ja maatüki ühine majandamine ja haldamine, elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja 4.2.
2. kohaselt kohustub ühistu liige tasuma õigeaegselt sihtotstarbelised maksed ühistu tegevuse kulude katteks. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud kulude alla käivad ostetud ja elanikele vahendatud teenused ja kaup: vee ja kanalisatsiooni teenus, elamu kütmine, prügivedu, tarbitud gaas ja ka maja üldvalgustuseks kulunud elekter. Lisaks osutatud teenustele kogub KÜ sihtotstarbelisi makseid elamu remondiks ja muude halduskulude katteks. Nimetatud summade suurus on otsustatud KÜ üldkoosolekutel 09.06.2006 ja 19.01.2009 (t l7-18, 20). Tarbitud teenuste ja muude kulude kohta esitab KÜ liikmetele arved, mille tasumise tähtajaks on põhikirja p 4.2.7 kohaselt iga kuu 20-s kuupäev. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud osutatud teenuste eest nõuetekohaselt perioodil detsember 2007-märts 2009 (k.a) ja tal on tekkinud võlgnevus. Hageja esitas kohtule arved vaidlusaluse perioodi kohta (t lk 67-69) väljavõtted raamatupidamise pearaamatust (t lk 46-66). Teenuste tarbimise koguste kohta esitas hageja ka täiendavaid tõendeid: tabeli kostja tarbituid vee ja gaasi kogustega perioodil detsember 2008- märts 2009 (t lk 75) ja samal perioodil arvete aluseks olevad arvutused (t lk 76-78). Kostja nimetatud tõenditele ja seal kajastatud kogustele vastu ei vaielnud. Perioodil detsember 2007- märts 2009 (k.a) on kostja tarbinud teenuseid ja tal on tekkinud kohutused tasuda korteriühistu halduskulusid ning remondifondi makseid kokku summas 16 901.20 krooni. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on samal perioodil tasunud kokku 3915 krooni (tl k 83). Arvestades kostja poolt tasumisele kuuluvat summat ja tema poolt tasutud summat, on tal perioodil detsember 2008- märts 2009 (k.a) tasumata teenuste ja kaupade eest ning sihtotstarbelisi makseid kokku 12 986.20 krooni.

§ 76kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja pole majandamiskulude ja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgnetav summa tuleb temalt välja mõista

§ 101

lg 1 p 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleb põhivõla osas rahuldada. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise arvete mittenõutekohase tasumise tõttu. Eelpool kohus leidis, et kostja oma tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud.

§ 101

3 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist 1% tasumisega viivitatud päevalt ja nimetanud viivise arvestamise alusena KÜ üldkoosoleku otsuse 25.11.2007 (t lk 19). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ üldkoosolek on määranud suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, kuid nimetatud otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine, sest on seaduse keeluga vastuolus. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Korteriühistutele kohaldatakse vastaval KÜS § 1 lg 2 ka mittetulundusühistute seadust. Nimetatud seaduse § 241 lg 1 teise lause kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, seega ei saa viivist arvestada hageja märgitud viivise määra alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohaldada suuremat viivise määra kui on ette nähtud KÜS § 7 lg 4 s.o 0.07% päeva kohta. Asjaolu, et mõnele korteriomanikule on suuremas määras viivist arvestatud ja ta on seda ka tasunud, et tee nimetatud KÜ ostsust otsust kehtivaks. Valesti tasunud korteriomanikul tekib hoopis tagasinõudeõigus korteriühistu vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Asjaolu, et kohtus on mõni korteriomanik nõude viivise osas omaks võtnud, ei tee korteriühistu seadusvastast otsust samuti kehtivaks. Kohus arvestab tasumisele kuuluva viivise välja kohtule esitatud andmete alusel. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga jätta nõue viivise osas rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole esitanud korrektset arvestust kuude lõikes. Kohtule esitatud andmed võimaldavad viivise välja arvutada, kuigi see tekitab kohtule põhjendamatut lisatööd. Arvete sissenõuetavaks muutumise ehk maksetähtaja määrab kohus lähtudes põhikirja p 4.2.7 alusel, mille kohaselt oli maksetähtajaks arve esitamise kuu 20.-s kuupäev. Kohus arvestab viivise välja otsuse tegemise seisuga. Kostja poolt tasutud summasid arvestab kohus vaid põhivõla katteks alustades kõige vanemast tasumata arvest seni kuni kogu arve saab tasutud (näiteks 2008 jaanuari arve lõplik tasumine toimus 22.07.2008.a ülekandega). Arve kuu Summa Viivis päevas Tasumine Viivitatud päevi Viivis Detsember 2007 1270.02 0.89 10 8.90 Jaanuar 2008 1450 30.01.08 1291.00 Ettemaks järgmisse kuuse 20.98 18.02.08 1224.00 22.07.08 213.92 lõplik 22.07.08 186.08 07.10.08 200.00 08.01.09 Veebruar 213.92 0.14 1429.33 1.00 1243.25 0.86 1043.25 0.72 153 21.42 124 124.00 201 172.86 294 211.68 4 Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Jaanuar 2009 Veebruar Märts 834.35 0.58 634.35 0.44 434.35 1253.54 683.18 377.25 685.30 283.84 477.54 365.08 914.28 1317.53 1650.58 1836.59 1755.35 1151.00 0.30 0.88 0.48 0.26 0.48 0.20 0.33 0.25 0.64 0.92 1.15 1.28 1.23 0.80 200.00 09.03.09 200.00 07.04.09 200.00 tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata tasumata 354 205.32 383 168.52 764 733 703 672 642 611 580 550 518 489 458 427 399 368 KOKKU 229.20 645.04 337.44 174.72 308.16 122.20 191.40 137.50 331.52 449.88 526.70 546.56 490.77 294.40 5698.19 Seega on hageja põhjendatud nõue viiviste osas kostja vastu 5698.19 krooni, millises summas tuleb hagi rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud viiviste arved (t lk 70), sest viivisemäär arvel on ebaõige. Kokku kuulub rahuldamisele põhivõlg 12 986.20 krooni ja viivised summas 5698.19 krooni. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 3000 krooni. Kohus rahuldas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt s.o kostjale kohustusega tasuda riigi õigusabikulud 25% ulatuses. TsMS § 190 lg 1 sätestas, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 5 sätestas aga, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Koos kõrvalnõuetega oli hageja nõue 23 887.80 krooni, mille kohus rahuldas 78.2% suuruses osas. Kõike eeltoodu arvesse võttes tuleb menetluskulud jagada järgmiselt: - riigilõiv tuleb jätta 1/5 ulatuses hageja kanda ja 4/5 kostja kanda; - kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta 1/5 ulatuses hageja kanda; 5 - kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta kostja kanda 1/5 ulatuses, kuna kostjal oli kohustus hüvitada nimetatud kulud 25% ulatuses (4/5-st 25% on 1/5). - muud poolte poolt tehtud menetluskulud jätta nende endi kanda. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude suurus ning tasumise kord määratakse kindlaks eraldi määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 6