2-09-12300/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-12300 Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi H.I. hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 06.aprill 2010 Menetlusosalised Hageja : H.I. IK xxx Kostja A.K. IK xxx RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt
3. Tunnistada K.-M. K. /IK xxx / sünniaktis tema isa kohta tehtud kanne ebaõigeks
4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud H.I. esitas 23.03.2009 avalduse oma lapse K.-M.K. põlvnemise tuvastamiseks H.I.st ja sünnitunnistusel vanema kande muutmiseks. Avaldaja väidab,et tema lapse K.-M.e ,sünd.28.veebruar 2006 bioloogiline isa on H.I.,mitte tema endine abikaasa A.K.. Kuna ta oli A.K.st lapse sünni ajal lahutamata,märgiti sünnitunnistusele lapse isana tema endise abikaasa nimi. H.I. esitas kohtule vanema kande vaidlustamise nõude 21.04.2009 ning kohus võttis selle 05.06.2009 menetlusse. A.K.le saadeti avaldus koos H.I. poolt avaldusele lisatud dokumentidega ning kohustati teda avaldusele vastama. A.K. avaldusele ei vastanud, kohtuistungile 14.jaanuaril 2010 ning 06.aprillil 2010 ei ilmunud. Kohus saatis kõik kohtukutsed tema töökohta xxx, kuna tema elukoht on kohtule teadmata ning küsis A.K. arvamust kirjaliku menetluse kohta.Samuti kohustas kohus A.K.l võtta kohtuga ühendus võimalusel ka telefoni teel. Kohtu eelistungid 14,jaanuari 2010 toimus kohtu eelistung ,kus kohal oli ainult avaldaja – H.I.. A.K. kohtuistungile ei ilmunud,kuigi kutse oli talle töökoha kaudu kätte antud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi.H.I. soovis, et järgmine kohtuistung toimuks ilma tema osavõtuta.Kohus ei kohustanud teda järgmisele kohtuistungile tulema.H.I. palus kohtuistungil ,et kohus kohustaks maksma kostjat hageja sõidukulu kohtusse summas 666 krooni.Ta esitas bensiiniostu kviitungi ning selgitas, et ei saańud kohtusse tulla bussiga ,kuna see käib kord päevas ja ta oleks siis pidanud Jõhvis ööbima. 06.aprilli 2010 kohtu eelistungile ei ilmunud ei hageja ega kostja. Kohtu eelistungi päeval enne kohtuistungit kostja A.K. helistas kohtusse,kohtu istungisekretär vormistas telefonikõne fikseerimiseks A.K.ga menetlustoimingu protokolli. Menetlustoimingu protokoll A.K. ütles, et tal ei ole H.I. lapsega mingit seost, ta ei tea ,miks ta peab olema kohtuistungil. Ta on nõus ,et kohtuistung toimuks ilma temata.Tal ei ole H.I. lapsega mingit puutumust. Kohtuotsuse põhjendused H.I. esitas kohtule 21.aprillil 2009 avalduse,milles soovis oma lapse K.- M.K. /IK xxx / sünnitunnistusele kanda lapse isa A.K. asemel H.I.. Avaldus on esitatud vanema kande vaidlustamise nõudes ning puudutatud isikuks on märgitud ainult see isik, kes on lapse isana K.-M.K. sünnitunnistusele märgitud. Kohus kohustas A.K.t H.I. avaldusele vastama ning saatis ka korduvaid kohtukutseuid kohtusse ilmumiseks. Kohtusse A.K. ei ilmunud, kirjalikku vastust avaldusele ei esitanud. Temaga 06.aprillil 2010 tehtud mentlustoimingul selgitas A.K. , et tal ei ole mingit puutumust H.I. lapsega,ta ei saa aru,miks ta peaks kohtusse ilmuma.. A. K. ning H.I. on lahutataud Pärnu Maakohtu 21.aprilli 2006a kohtuotsusega. Laps K. M. K. sündis ajal,mil pooled ei olnud veel lahutatud- 28.veebruaril 2006a. Kohtule on esitatud ka Pärnu Maakohtu otsus 21.aprillist 2006 nr 2-05-
5. Kohtus on tõendamist leidnud faktid, et H.I. laps K.-M.K. on sündinud 28.veebruaruil 2006 ,mille kohta on kohtusse esitatud lapse sünnitunnistus. Kohtule on esitatud ka abielutunnistus,millest ilmneb , et H.I. ja H. K. abiellusid 17.märtsil
6. Pärnu Maakohtu kohtuotsuses 2-05-20961 on kirjas , et H.I. soovis taastada peale abuielulahutust oma abielueelse perekonnanime ”K.”ning kohus rahuldas H.I. taotluse. Seega laps K.-M.K. sündis enne kui registreeriti H. I. Ja H. K. abielu ning enne seda kui lahutati A.K. ja H.I. (peale lahutust ”K.”)abielu. Tuginedes Perekonnaseaduse § 44 lõige 1 kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks,kui tuvastab,et laps ei põlvne sellest vanemast. Kohus leiab , et kohtumenetlus on tuvastushagi menetlus ,kuna lapse põlvnemise kohta tehtud kanne on tehtud isiku kohta, kes on Rahvastikuregistrisse registreeritud. Kuna hageja ja kostja mõlemad tunnistavad, et K.-M.K. ei põlvne A.K.st, siis kohus rahuldab H.I. avalduse ja tunnistab kehtiva kande K.-M.K. isa kohta tema sünniaktis ebaõigeks. Tuginedes Perekonnaseaduse § 44 lg.3 kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on on üks aasta päevast,mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Tuginedes Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS) § 144 kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumist ei ole menetlusosalised rakendada soovinud . Kohus ei rahulda H.I. palvet kanda H.I. K.-M.K. sünniakti tema isana ,kuna lapse bioloogiline isa saab vanematevahelise vaidluse puudumisel lasta ise end perekonnaaseisuasutuses lapse isana lapse sünniakti kanda. Seetõttu rahuldab kohus H.I. avalduse osaliselt. Perekonnaseaduse § 4 lg.5 sätestab , et vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kohus märgib , et Perekonnaseaduse § 125 lg. 1 sätestab : Seoses isast põlvnemise kindlakstegemisega või põlvnemise tuvastamisega teeb sünniaktis muudatused perekonnaseisuasutus,kus sünniakt asub. Sama seaduse lõige .2 sätestab , et avalduse käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud muudatuste tegemiseks võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele ning lõige 3 sätestab , et pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist antakse välja uus sünnitunnistus. Meneteluskulud Tuginedes TsMS § 164 lg.1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei saa kohus menetluskulude osas H.I. taotlust rahuldada. Kohtunik Marge Tamme