Seega ei näe seadusandja ette tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise korral põhjendamise kohustust. Puudub vaidlus, et ülesütlemine on vormiliselt kehtiv ja vastab
nõuetele, samuti selles, et üleütlemise vaidlustamine on nõuetekohane
järgi.
Hageja on töövõimeline isik ning töötab juristi kvalifikatsiooni nõudval ametikohal. Juristi kvalifikatsioon võimaldab leida tööd, mis annab majandusliku võimaluse üürida eluruum. Töövõimelise juristi puhul ei ole tegemist isikuga, kes peaks vajama sotsiaaleluruumi. Ka lapse kasvatamine ei muuda sellist isikut sotsiaalabi vajavaks. Seega sissetulekute aspektist puudub hagejal kohtu hinnangul alus nõuda üürilepingu pikendamist. Elukeskkonna muutus toob kahtlemata kaasa muutusi igapäevases elus. Samas ei saa neid muutusi pidada raskeks tagajärjeks
Isegi kui hageja ei saa üürida uut eluruumi samas vallas, ei too see talle kaasa raskeid tagajärgi, sest hageja käib ise tööl Tallinnas ning ka tema laps on Tallinnas lasteaias. Hageja ja tema lapse elurutiini juurde kuulub juba praegu vallapiire ületav tööle või lasteaeda sõitmine. 2
Seadusandja on
§-s 326 sisalduva normi kehtestamisel näinud ette, et juhul kui üürnik üürilepingu tähtaja saabumisel esitab üürilepingu pikendamise nõude, peab kohus kaaluma üürileandja ja üürniku vastavaid huve. Kohus peab üürnikule üürilepingu lõppemisega kaasnevaid tagajärgi võrdlema üürileandjale üürilepingu jätkamisega kaasnevate tagajärgedega. Juhul kui üürileandjal puudub reaalne huvi üürilepingu lõpetamiseks või selline huvi on tühine võrreldes üürileandjale üürilepingu lõpetamisega kaasnevate tagajärgedega, on põhjendatud üürilepingu pikendamine.
lg 1 kohaselt ei rahuldata
lg-s 2 nimetatud eluruumi üürniku taotlust üürilepingu pikendamiseks juhul, kui üürilepingu pikendamine oleks vastuolus üürileandja õigustatud huvidega. Eeltoodust tuleneb täiendavalt, et üürilepingu pikendamise nõude läbivaatamisel on kohus kohustatud kaaluma üürileandja õigustatud huve. Kui üürileandjal õigustatud huvi üürilepingu lõpetamiseks puudub, kuid üürnikul on õigustatud huvi üürilepingu jätkamiseks, on põhjendamatu üürilepingu pikendamisest keeldumine. Hageja on põhistanud, et kostjal puudub põhjendatud huvi hagejaga üürilepingu lõpetamiseks. Hageja on täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi korraliku hoolsusega. Rae vald on kehtestanud munitsipaaleluruumide piirmäärad, seega puudub tal võimalus küsida vaidlusaluse eluruumi kasutamise eest kolmandalt isikult kõrgemat üüri kui hagejalt ja puudub majanduslik huvi hagejaga üürilepingu lõpetamiseks. 07.04.2008 kohtuistungil põhistas hageja, et tema huvid XXXXXXX XX-X eluruumi kasutamiseks on vähemalt sama kaalukad kui on teistel Rae valla korterijärjekorda kantud isikutel. Lisaks esitas hageja tõendid selle kohta, et kostja on viimasel ajal võõrandanud munitsipaaleluruume, mis annab tunnistust sellest, et valla hinnangul on eluasemefond piisav valla elanike eluaseme põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et üürilepingu lõppemisel ning uue eluruumi üürimisel turuhinnaga kaasnevad hagejale majanduslikult 3
lg-s 2 sisalduv mõistet „raske tagajärg“ ei saa sisustada üksnes majandusliku mõistena, vaid tagajärjena tuleb mõista üürilepingu lõpetamisega üürnikule kaasnevaid tagajärgi kogumis. Maakohus ei saa isiku olukorra hindamisel lähtuda üksnes isiku haridustasemest ja isiksuseomadustest, vaid lähtuda tuleb isiku tegelikust majanduslikust olukorrast. Sisuliselt maakohus on leidnud, et hageja ei ole teinud kõike võimalikku uue eluaseme leidmiseks ja enda majandusliku olukorra parandamiseks. Siinkohal aga maakohus on jätnud tähelepanuta, et vastavalt
lg-s 3 sätestatule saaks eeltoodud asjaolu olla üürilepingu pikendamisest keeldumise aluseks üksnes üürilepingu pikendamise korduval nõudmisel. Eelnevalt on üürilepingu pikendamine toimunud poolte kokkuleppel ning hageja on pöördunud enda õiguste kaitseks ja üürilepingu pikendamiseks kohtusse esmakordselt. Juhul kui kohus tuvastab, et üürilepingu lõpetamisega kaasneb hageja jaoks raske tagajärg (elukvaliteedi langus) ja kostjal puudub huvi üürilepingu lõpetamiseks või selline huvi võrreldes hageja elukvaliteedi langusega on tühine, ei saa jätta nõuet üürilepingu pikendamiseks rahuldamata üksnes põhjusel, et eelduslikult hageja vaimsed võimed võimaldaksid leida majanduslikult tasuvama töö. Hageja on praeguse elukorralduse korraldamisel lähtunud heauskselt Rae Vallavalitsuse ametnike poolt erinevatel aegadel antud kinnitustest, et juhul kui hageja täidab enda üürilepingust tulenevad kohustused korraliku hoolsusega, ei tee kostja takistusi hagejale XXXXXXX XX-X eluruumi kasutamiseks ega temaga sõlmitud üürilepingu pikendamiseks. Juhul kui kohus leiab, et kostja huvi hagejaga üürilepingu lõpetamiseks kaalub üles hageja põhiseadusliku õiguse piiramise töö- ja elukoha valikul, vajab hageja mõistlikult aega praeguse elukorralduse muutmiseks ja praegusega ligilähedaselt samaväärse töö- ja elukeskkonna leidmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Üürilepingu pikendamise nõude õiguslik alus on antud
§-is 326 lg.2, s.o. kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Maakohus on 4
juhtumid, mil üürilepingu pikendamine oleks vastuolus üürileandja huvidega. Kuivõrd maakohus tuvastas, et üürilepingu lõppemine ei too hagejale kaasa raskeid tagajärgi, siis puudus kohtul vajadus ja õigus kaaluda lepingupoolte huve
Kolleegium märgib, et hageja taotletud lepingu pikendamise tähtaeg on juba möödunud, ehk ta on sellega saanud apellatsioonkaebuse taotletud mõistliku aja oma elu- ja/või töökorralduse muutmiseks. Viide kohaliku omavalitusüksuse kohustusele korraldada elamu- ja kommunaalmajandust omavalitsusüksuse territooriumil ei ole asjakohane. Tiit Kollom Reet Allikvere Mare Merimaa 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.