) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, milles pooled on kompromisslepingus ka kokku leppinud.
lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. ND on tasunud 20.01.2005 ja 09.09.2005 riigilõivu kokku 400 krooni, millest pool kuulub talle tagastamisele. AS LK eest on vastuhagi esitamisel 26.07.2005 2
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku välistada
lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigus.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 19.10.2005 määrusega on ND’ile antud menetlusabi ning vabastatud ta 46 000 krooni riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas lõpetatakse käesoleva määrusega menetlus seoses kompromissiga, siis ei ole ND’ilt menetluskulude välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning ta tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Katrin Saar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.