lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
lõikest 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 25 496 kooni järgmiselt: - riigilõiv 12 950 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 450 krooni); - täitekulud 2 940 krooni (maksekorraldustest nähtuvalt on hageja tasunud täitekulusid 2 640 + 300 = 2 940 krooni); - hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu 9 606 krooni.
lg 4 kohaselt 2 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 200 000 krooni puhul 70 000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 119 753.49 krooni. Hageja on arvestanud oma menetluskuludena õigusabikulusid kokku 9 606 krooni ulatuses. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 9 606 krooni vastavuses asja menetluseks kulutatud aja ning asja keerukuse astmega. Arvestades, et hageja lepingulise esindaja õigusabi teenus seisnes kliendiga kohtumises, materjalidega tutvumises, hagiavalduse koostamises, hagi tagamise määruse edastamises kohtutäiturile vara arestimise läbiviimiseks ning taotluse koostamises ja suhtlemises kohtutäituriga, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ning asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud hageja õigusabi kuluks 9 606 krooni.
lg 1 alusel rahuldab kohus hageja taotluse hagi tagamise avalduselt tasutud tagatisraha tagastamiseks ning tagastab hageja poolt kohtu deposiiti tasutud tagatisraha kokku 7 806.87 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.