) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Vastavalt
rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause alusel lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Vastavalt
lg 2 erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seadustiku §-des 314 – 319 nimetatud asjaoludel. Tulenevalt
lg 3 üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on hagejale 11.03.2009.a esitanud avalduse üürilepingu lõpetamiseks alates 12.03.2009.a seoses kostja tegevuse lõpetamisega. Pooled on äriruumi üürilepingu punktis 5.5 kokku leppinud, et üürnikul on õigus leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt kolm kuud.
Tulenevalt
käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kuivõrd pooled on äriruumi üürilepingus kokku leppinud seaduses sätestatust erineva ülesütlemisest ette teatamise korra, tuleb üürilepingu 3 ülesütlemisel ja ülesütlemisest teavitamisel lähtuda lepingus sätestatud korrast. Seega tuleb lugeda, et poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping on õigesti lõpetatud 05.05.2009.a.
Äriruumi üürilepingu punkti 2.1 esimese lause alusel kohustub üürnik tasuma üürileandjale äriruumide eest üüri 110 krooni kuus iga ruutmeetri eest, igakuine üürisumma on 2585 krooni, millele lisandub käibemaks. Vastavalt äriruumi üürilepingu punkti 2.2 esimesele lausele on üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale äriruumiga proportsionaalse osa hoone halduskuludest (kõrvalkulud) (vesi, kanalisatsioon, elekter, soojusenergia, maamaks, prügivedu, hooldus jne). Äriruumi üürilepingu punkti 2.6 kohaselt üüri ja muude lepingujärgsete maksete tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, kas üürnik faktiliselt ja kui suures ulatuses äriruume kasutab. Kuivõrd kostja on äriruumi üürilepingu allkirjastamisel nõustunud kõnealuses lepingus sätestatud tingimustega, ei ole õige kostja väide, et tal ei olnud alates 12.03.2009.a kohustust hagejale üüri ja kommunaalkulusid tasuda.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Käesoleval juhul on üürileandja seda teinud ja tagatisraha tagastamise nõudeõigust üürnikul kuni võlgnevuse tasumiseni ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse summas 12 261,62 krooni. Kohus on eespool tuvastanud, et ei esine ühtki alust, mis vabastaks kostja kõnealuse kohustuse täitmisest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja pole nimetatud summat hagejale maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus 12 261,62 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.