2-09-25836/4

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-25836 Otsuse kuupäev 30.oktoober 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi KV (isikukood xxx, xx) hagi AA (isikukood xxx, xxx) vastu elatise suurendamise nõudes 6 075 krooni Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev 07.oktoober 2009 Istungil osalenud isikud hageja KVja kostja AA Resolutsioon Hagi rahuldada. Muuta Harju Maakohtu otsusega 20.12.2002 AAlt poja ANA ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust ning mõista välja poeg ANA (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 03.juunist 2009 igakuise elatusrahana 2 175 EEK (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni) kuni poja täisealiseks saamiseni KV kasuks. Menetluskulud jätta täielikult kostja AA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 20.12.2002 otsusega tsiviilasjas 2/3/24-5549/02 mõisteti kostjalt poolte ühise lapse ANA (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja elatis 1 500 krooni kuus. Hageja palub igakuiselt maksmisele kuuluva elatise määra suurendamist kuni 2 175 kroonini. Hageja väite kohaselt on lapse vajadused suurenenud ning 1 500 kroonist ei piisa lapse ülalpidamiseks. Kokku kuulub lapse ülalpidamiseks vähemalt 6 700 krooni kuus. Hageja töötasu on 13 000 krooni, millest saab ta kätte 10 455 krooni. Hagejale teada olevatel andmetel varjab kostja oma tegelikke sissetulekuid, ta on A.A K OÜ omanik ja juhataja, tema kasutuses on kallis sõiduauto. Kostjaga kohtumistel, ei ole hageja saanud mitte millestki järeldada, et kostja kannataks puuduse all. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista ning palub elatise suurus jätta muutmata. Kostja väidab, et tema äriühing pankrotistus. Kostja püüab töötuse seisust välja rabeleda. Ta on töötuna arvel alates k.a. septembrist. Kostja seletuse kohaselt on tema hetke sissetulek 2 100 krooni. Kostja on rahvakohtunik ning kuus on tal paar kolm istungit, st lisasissetulek on minimaalne. Sõiduki Renault Laguna väärtus on alla 50 000 krooni. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise suuruse muutmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajadused on seitsme aasta jooksul suurenenud ning kostja poolt makstavast 1 500 kroonist ei piisa lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Sellele argumendile kostja vastu ei vaidle. Kostja väidab, et tema varanduslik seis on tunduvalt halvenenud ning seetõttu palub ta väljamõistetud elatise suurust mitte muuta. Lähtuvalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud summa 2 175 krooni. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada PKS § 61 lg 6 sätestatud asjaolude esinemine ning oleks põhjendatud väljamõistetud elatise suuruse mitte muutmine. Kostja esitas kohtule oma kehva varalise seisu tõendamiseks Eesti Töötukassa 04.09.2009 otsuse tema töötuna arvele võtmise kohta. 24.09.2009 otsuse kohaselt on kostja hüvitise suurus alates 11.09.2009 kuni 07.06.2010 72,50 krooni kalendripäevas, mis moodustab 2 175 krooni kuus. Samas on kostja OÜ R KVB ainuosanik ning juhatuse liige. OÜ R KVB on omakorda A.A K OÜ osanik ning nimetatud äriühingu juhatuse liige on kostja. Mis puutub kostja väitesse, et tema äriühing on pankrotistunud, siis selle kohta tõendid puuduvad. Kohtuistungil selgus, et kostja käsutuses on sõiduk, mille väärtus on tema enda arvamuse kohaselt alla 50 000 krooni. Kostjale kuulub korteriomand Salme tn 26-9, mis on tema eluase. Kostja poolt interneti portaalis Orkut üles riputatud fotod tõendavad, et kostja varaline seis võimaldas tal reisida Rootsi ja Kreetale. Ning isegi kui kostja sissetulek on majanduslangusest tingituna ajutiselt 2 175 krooni kuus, ei ole see iseenesest aluseks lapsele väljamõistetava elatise suuruse määramiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse, sest lapse põhivajadused tuleb rahuldada ka majanduslanguse ajal. See, et hageja majanduslik seis on hetkel parem kui kostjal, ei anna alust elatise määramiseks alla miinimumsuuruse. Kohus leiab, et vanemad peavad kindlustama lapse vajadused tasemel, mida on seadusandja silmas pidanud elatise miinimumsuuruse kehtestamisel. Kohus asub seisukohale, et lähtuvalt lapse vajadustest ja poolte varalisest seisust on hageja nõue väljamõistetud elatusraha suurendamiseks 2 175 kroonini põhjendatud. 2 Vastavalt PKS § 70 lg 1 muudab kohus elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 03.06.2009. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3