lg.1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,mis vastab 2000 eurole. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele võimaluse esitada avaldusi,tõendeid,dokumente ja teatada soovist olla ärakuulatud.Kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusosalised avaldusi,tõendeid ja soovi ärakuulamiseks ei esitanud. Kohtu seisukoht Kohus,tutvunud tsiviilasja materjalidega ,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TAS ja kostja vahel on 22.04.2005 a sõlmitud liitumisleping ja järelmaksuleping.Hageja teatel on järelmaksuleping kostjaga lõpetatud 06.07.2005 a ja liitumisleping 23.03.2006 a.Hagist tulenevalt kostja võlga ei tasunud.Kostja ei ole vastupidist tõendanud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kostjale väljastatud arvete väljatrükid. Kohus leiab ,et põhjendatud on hageja nõue arve nr.12680418 summas 730.30 krooni,arve nr 12919353 summas 475 krooni ja arve nr 13157984 summas 4651.13 krooni ,kokku 5856.43 krooni saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 5796.42 krooni. Kohus jätab tähelepanuta esitatud Tele2 teenuste kasutamise tingimused,kuna nimetatud tingimused jõustusid 1.01.2006 ,seega pärast lepingute sõlmimist kostjaga.Hageja ei ole tõendanud teenuste kasutamise tingimuste väljastamist kostjale. Põhjendatud on hageja nõue viivise saamiseks. VÕS § 101 lg.1 p.6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgniku poolt nõuda temalt viivist. Kokkulepet kostjaga viivise osas ei ole hageja tõendanud,ka lepingutes ja arvetes viivise protsent ei kajastu. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär,millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt viivisena välja mõista 2825.74 krooni.
lg.1 p.3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.
lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 4700 krooni ulatuses,s.h 1200 krooni riigilõivu ja 3500 krooni õigusabikulude katteks.
lg.1 esimese lause kohaselt,kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja õigusabikulude katteks 500 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.