lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse 2 2-07-35634/34 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. 11. Poolte vahel puudub vaidlus, et 17.11.2006 kella 16 paiku aadressil Telliskivi 60a lõi kostja tüli käigus hagejat peaga hageja näo piirkonda. L ja M OÜ 05.02.2007 tõendiga (tl 6) ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 teatisega (tl 7) on tõendatud, et hagejale on põhjustatud ninaluude murd. Juhtunu kohta alustati 17.11.2006 kriminaalmenetlus kriminaalasi nr 06231703609, mis lõpetati, kuna kostja süü antud asjas ei olnud suur ning hagejale tekitatud tervisekahju ei olnud eluohtlik, samuti oli tegemist teise astme kuriteoga, puudus avalik menetlushuvi ja kriminaalmenetluskulud, tsiviilhagi ei esitatud, seega oli otstarbekas kriminaalmenetlus lõpetada (tl 33-34). Samas on kriminaalmenetluses tuvastatud kostja süü. Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos).
lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et hagejale kahju tekitamine on õigusvastane ja kostja vastutab juhtunu eest. 12.
lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
lg 2 alusel varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on kohtule esitanud OÜ Silmaarst K.T 17.01.2007 tasulise teenuse arve nr 2A 0005653 summas 50 krooni (tl 4), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 17.11.2006 omaosalusarve nr MH 5220530 summas 50 krooni (tl 5), SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste 18.12.2006 tasulise teenuse arve 2A 00004629 summas 50 krooni (tl 5) ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste 05.02.2007 tasulise teenuse arve nr 2A 00005158 summas 50 krooni. Seega on tõendatud, et hagejal kulus arsti visiitidele 200 krooni. AS Eesti Post 26.01.2009 kviitungiga nr 3678050 on tõendatud, et postikuludele kulus hagejal 15,90 krooni (tl 11). Hageja ei ole tõendanud, et keemilisele puhastusele kulus hagejal 115 krooni. Seega on hageja kokku tõendanud varalise kulu summas 215,90 krooni, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 13. Kuna hageja loobus 23.04.2009 toimunud istungil hageja nõudest mõista kostjalt välja varalise kahjuna lisapalk 2006 novembri ja detsembri ja 2007 jaanuari eest, kokku summas 13 406 krooni ja salongipuhatuse eest 2006 krooni (tl 52), siis kohus ei anna hinnangut eeltoodu nõuete osas esitatud tõenditele tl 8-10. 14. Vastavalt
lg 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada
lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 lahend nr 3-2-1-85-08 p 11 viimane lõik). Kohus on seisukohal, et 3 2-07-35634/34 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 06231703609 on tuvastatud kostja süü. Samuti on tuvastatud, et kostja süü antud asjas ei olnud suur ning hagejale tekitatud tervisekahju ei olnud eluohtlik (tl 33-34). Leht ja Margus OÜ 05.02.2007 tõendiga (tl 6) ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 teatisega (tl 7) on tõendatud, et hagejale on põhjustatud ninaluude murd. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et kehaliste vigastuste tekitamine, mille tagajärjeks on ninaluude murd on valuline ja neid kannatusi ei ole võimalik ega ka vajalik eraldi tõendada - valu ei ole mõõdetav. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ninaluude katkilöömisel hageja valu ei tundnud. Kuna hagejale tekitatud tervisekahjustus ei olnud eluohtlik ega vaja pikaajalist ravi, siis leiab kohus, et on mõistlik mittevaralise kahjuna kostjalt välja mõista 5000 krooni. Menetluskulud 15. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja kulud õigusabile 17% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.