Obsah (4)

§ 11§ 3§ 4§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 08. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-373 Haldusasi S.S.`i kaebus notar Heleriin Kulla tegevusele RE

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale S.S.’ile. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kaebuse kohaelt avaldas 05.02.2010 Tallinna notar Heleriin Kulla asendaja Kristel Jänese ametlikes teadaannetes Ametlikud Teadaanded volikirjade kehtetuks tunnistamise teatise, milles E. H. ja temega seotud äriühingud tunnistavad kehtetuks S.S.ile ja temaga seotud äriühingutele väljastatud volikirjad. Kokku avaldati 23 kehtetuks tunnistamise teadet. Kuna S.S. leidis, et teadetes avaldatud informatsioon oli ebaõige ja kaebajat halvustav, siis esitas ta notar Heleriin Kulla asendajale Kristel Jänesele taotluse ebaõigete ja valede andmete kõrvaldamiseks Ametlikud Teadaanded keskkonnast. 08.
2. ja 12.02.2010 on Tallinna notar Heleriin Kulla asendaja Kristel Jänese vastustes selgitanud, et on täitnud seadusest tulenevat kohustust ning puudub seaduslik alus andmete kõrvaldamiseks väljaandest Ametlikud Teadaanded.
3. S.S. taotleb kaebusega nõuda notarilt välja talle tehingu tegemisel antud volikirja koopiad, notariaalaktide originaal ja volikirjade kehtetuks tunnistamise toimingut kajastav väljavõte notari ametitoimingute raamatust ning kohustada notarit tühistama tema poolt ametlikesse teadaannetesse Ametlikud Teadaanded 05.02.2010 esitatud 23 volikirja kehtetuks tunnistamise teatist.
4. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Notar teeb ametitoiminguid isikute taotlusel ja seadusega ettenähtud korras (NotS § 29 lg 1). NotS § 29 lg 3 p 3 sätestab, et notari ametitoiminguks on volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel. NotS § 41 lg 1 näeb ette, et notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest või katkestas ametiteenuse osutamise, võib toimingu või teenuse taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise või katkestamise põhjuste kohta (NotS § 41 lg 4). Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates. NotS § 41 lg 5 kohaselt isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Eeltoodust nähtub, et notari poolt ametitoimingu tegemisest keeldumise ja ametiteenuse osutamise katkestamise osas vaidluste lahendamine toimub hagita menetluses, mis tähendab, et vaidlused kuuluvad lahendamisele maakohtus, mitte kaebuse läbivaatamise korras halduskohtumenetluses. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on notar infoühiskonna teenuse seaduse mõistes informatsiooni avaldaja. Avaldamise ja avaldaja mõistet on Riigikohus selgitanud 21.12.2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud lahendi punktis 24 leides, et avaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kaebaja leiab, et antud juhul on tegemist olematute volikirjade tühistamise teatiste avaldamisega notari poolt ja need teated on avaldatud kaebaja au ja hea nime kahjustamise eesmärgil, mida tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 3 ei saa õigustada. Kohus selgitab, et ka juhul, kui kaebaja eesmärgiks oleks taotleda notari, kui avalik-õigusliku ameti kandja tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, siis vaatamata seadusandlikule regulatsioonile, mille kohaselt avalik - õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus, millest tulenevate vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis vastavalt 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 55, millega täiendati NotS § 14 lg-t 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: "Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus." Seega NotS § 14 lg 1 kohaselt ei kuulu alates 01.01.2006 notari kui avaliku võimu kandja tegevusega tekitatud kahjunõuete läbivaatamine enam halduskohtu pädevusse, vaid sellised vaidlused lahendatakse maakohtus hagimenetluse korras (riigikohtu erikogu lahend 3-3-4-1-06). Eeltoodust nähtub, et kaebajal on võimalik väidetava kaebajat halvustava informatsiooni avaldamist vaidlustada ja sellest tekkinud võimaliku kahju hüvitamist taotleda VÕS sätetest tulenevalt maakohtus. Ühtlasi on eelmärgitust ka üheselt selge seadusandja tahe, et notari tegevusega seonduvat saab vaidlustada üldkohtus, mitte halduskohtus.
5. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda vastava maakohtu poole. 7.

§ 84lg 4 p 2 kohaselt kaebuse tagastamisel tagastatakse tasutud riigilõiv.

Kaebaja on 13.02.2010 tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu 250 krooni (tl 28). Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 11

lg 4 alusel, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava taotluse. Hurma Kiviloo Kohtunik