Obsah (4)

§ 12§ 9§ 92§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 10.02.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2040 Haldusasi Värsi 53 Garaažiühistu kaebus Tallinna Linnavolikogu

§ 12lõike 3 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja seaduslikule esindajale Toomas Trepile (Trepp) ja vastustajale Tallinna Linnavolikogule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3 ja § 47¹ lõiked 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.09.2009 esitas Värsi 53 Garaažiühistu Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsusele nr 27 (tl 1–3). Kaebuses märgitu kohaselt tunnistati Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsusega nr 27 peremehetuks muuhulgas Värsi 53 ehitised. Kaebuse esitaja esitas järgmised taotlused: 1) tühistada osaliselt Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsus nr 27 Värsi 53 asuvate ehitiste osas; alternatiivselt 2) tuvastada osaliselt Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsuse nr 27 õigusvastasus Värsi 53 asuvate ehitiste osas.
2. 05.01.2010 määrusega tagastas kohus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lõike 3 alusel tuvastamiskaebuse ning võttis tühistamiskaebuse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks menetlusse paludes vastustajal Tallinna Linnavolikogul kaebetähtaja ja selle ennistamise taotluse osas kohtule kirjalik seisukoht esitada (tl 36–39). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. Koos kaebusega esitati tühistamistaotluse osas ka kaebetähtaja ennistamise taotlus (tl 2). Kaebuse esitaja põhjendab tühistamiskaebuse tähtaja ennistamise taotlust asjaoluga, et Värsi 53 Garaažiühistut kaevatavast otsusest kirjalikult teavitatud ei ole. Samas puuduvad kaebuse esitajal andmed selle kohta, millal kaebuse esitaja kaevatavast otsusest teada sai, kuivõrd otsuse vastuvõtmise ajal oli kaebuse esitaja juhatus üheliikmeline ning juhatuse liige ei ilmutanud vajalikku hoolsust ja huvi kaebuse esitaja esindamisel. Eelmärgitud tegevusetus on seadnud aga ohtu ühistu varalised huvid. Seetõttu palub kaebuse esitaja kohtul tühistamiskaebuse tähtaeg ennistada. Värsi 53 Garaažiühistu liikmed said kaevatud otsusest endise juhatuse esimehe tegevusetuse tõttu teada alles 11.juunil 2009, kui koosolekul juhatuse liikme Ü.Allikmäe poolt üle antud dokumentidest selgus, et ühistule kuuluvad garaažiboksid aadressiga Tallinna Värsi tn 53 on Tallinna Linnavolikogu otsusega tunnistatud peremehetuks (tl 2). VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja asus seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebuse esitaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitamisega viivitamiseks (tl 45–46). Vastustaja põhjendab, et Värsi 53 garaažikompleksis asuvad ehitised ei ole ehitistena ehitisregistris arvele võetud, mistõttu puudus vastustajal informatsioon ehitiste omaniku kohta. Vastustaja avaldas 15.11.2005 Värsi 53 garaažikompleksi peremehetute ehitistena arvele võtmise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded andes tähtaja vastuväidete esitamiseks. Kaebuse esitaja vastuväiteid ehitiste peremehetuse kohta ei esitanud. Seega puudus adressaat, kellele tulnuks kaevatud Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsus nr 27 kättetoimetamisega teatavaks teha. Sel põhjusel tegi Tallinna Linnavolikogu otsuse teatavaks 15.02.2008 üleriigilises ajalehes Postimees. Sellele lisaks ilmusid artiklid Värsi 53 ehitiste peremehetuks tunnistamise kohta ajalehtedes Postimees ja Eesti Päevaleht juba varem, so 22.01.
3. Siiski oli kaebuse esitajal hiljemalt 14.04.2009 teada, et Värsi 53 asuvad ehitised on Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsusega nr 27 tunnistatud peremehetuks, kuivõrd kaebuse esitaja esindaja Evi Hindpere on 14.04.2009 saatnud Tallinna Linnavaraametile e-kirja, millest kaebuse esitaja teadlikkus kaevatud otsuse olemasolust nähtub. Seega ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, nagu oleks ta ehitiste peremehetuks tunnistamisest teada saanud alles 11.06.2009 Värsi 53 Garaažiühistu koosolekul. Arvestades, et kaebuse esitaja oli haldusaktist teadlik juba 14.04.2009, kuid tühistamiskaebus halduskohtule on esitatud alles 17.09.2009, ei ole kaebuse esitaja asunud enda õigusi kaitsma mõistliku aja jooksul. Kaebuse esitaja endise juhatuse liikme tegevusetus või ühistu huvide vastane tegevus ei ole sealjuures mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel, kuivõrd kaebuse esitajaks on antud juhul juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lõike 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega loetakse kaebuse esitaja tegevuseks tema enda juhatuse tegevust. Juhul, kui Ülo Allikmäe tegevuses ilmnesid tegematajätmised, olnuks kaebuse esitaja kohustuseks jälgida ühistu tegevust suurema hoolsusega. Samas ei ole kaebuse esitaja toonud esile ühtegi objektiivset takistust viivitamaks kaebuse esitamisega pärast 05.08.2009, mil kaebuse esitaja uuteks juhatuse liikmeteks said Toomas Trepp ja Aleksander Katajev. Alates 05.08.2009 ei sõltunud kaebuse esitamine enam Ülo Allikmäest. Kaebuse esitaja esitas kohtule kaebuse aga alles 17.09.
4. Vastustaja leiab, et antud juhul puudub kaebetähtaja ennistamiseks alus ning palub menetluse

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

§ 9

lg 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitiste peremehetuks tunnistamise otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega ükski eriseadus teisiti ei sätesta. 5.1 Haldusasja materjalidest nähtuvalt kaevatavat otsust kaebuse esitajale kättetoimetamisega teatavaks tehtud ei ole. Samuti ei ole tõendatud, et kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama kaevatavast otsusest 15.02.2008 üleriigilisest ajalehest Postimees või 22.01.2008 ajalehtedest Postimees või/ja Eesti Päevaleht. Vastustaja ei ole tõenditega kinnitanud ka oma väidet, et kaebuse esitaja esindaja Evi Hindpere on 14.04.2009 saatnud Tallinna Linnavaraametile e-kirja, millest kaebuse esitaja teadlikkus kaevatud otsuse olemasolust nähtub. 2 5.2 Samas on kaebuse esitaja kaebuses märkinud, et kaevatud Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsus nr 27 on alates 11.06.2009 ühistu praeguse juhatuse valduses. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määruse nr 3-3-1-23-07 kohaselt tuleb isikul, juhul kui talle haldusakti nõuetekohaselt varem teatavaks tehtud ei ole, pöörduda pärast haldusakti saamist halduskohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul. Käesoleval juhul esitati kaebus halduskohtule aga alles 17.09.2009, so 98 päeva ühistu liikmete kaevatud otsusest teadasaamist. Ka uus juhatus, kes kaebuse esitajat kohtumenetluses esindab, valiti juba 30.07.2009, so 49 päeva enne kaebus halduskohtule esitamist. Äriregistris on selle elektroonilise teabesüsteemi kohaselt Värsi 53 Garaažiühistu uus juhatus registreeritud küll 6 päeva hiljem, so 05.08.2009, kuid Riigikohtu kujundatud seisukoha kohaselt on juriidilise isiku juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne üksnes deklaratiivne, mitte õigustloov (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2007 määrus nr 3-2-1-89-07). Eeltoodut arvestades on kaebuse esitaja viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult. 5.3

§ 9

lg 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Seega on kaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavolikogu 07.02.2008 otsuse nr 27 tühistamiseks möödunud.

§ 12

lg 3 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kohus rahuldab kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Riigikohtu määruses nr 3-3-1-59-00 märgitu kohaselt saavad sellisteks põhjusteks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi märgib Riigikohus määruses nr 3-3-1-26-06, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Sealjuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Kaebuse esitaja kohtule ajaperioodil 30.07.2009 kuni 17.09.2009 esinenud objektiivsete kestvate takistuste olemasolu millegagi põhjendanud ega tõendanud ei ole. Kuna kaebuse esitaja ei ole esile toonud objektiivseid olulisi ja kestvaid takistusi kaebeõiguse kasutamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul, puudub vajadus hinnata, kas kaebuse esitaja eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. 5.4 Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab

§ 12lõike 3 alusel haldusasja nr 3-09-2040 menetluse.

6.

§ 92

lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral

§ 12lg 3 alusel.

Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ei ole aga esitanud taotlust, menetluskulude nimekirja ja kuludokumente vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Arvestades, et vastustajat esindab vastustaja töötaja, siis tõenäoliselt vastustajal menetluskulusid tekkinud ei ole. 7.

§ 84

lõike 4 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuse esitaja on tasunud käesolevalt kaebuselt 15.09.2009 riigilõivu 250,00 krooni (tl 16). Seega on kaebuse esitajal käesoleva kohtumääruse jõustumisel õigus kaebuselt tasutud riigilõiv tagasi saada. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada riigilõivu võtnud asutusele rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ §-des 10 ja 11 sätestatud nõuetele vastav avaldus. Aili Maasik Kohtunik 3