lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 ja 3 alusel: Majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud lepingule, võlgnevuse arvestusele, hagiavalduses toodud asjaoludele, kostja õigeksvõtule ja seadusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla, intressi ja viivise summas 2 103.84 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esindaja on hagiavalduses taotlenud hageja menetluskuludena välja mõista kostjalt riigilõiv koos maksekäsumenetluse riigilõivuga kokku 1 250 krooni ja õigusabi kulude katteks 2000 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1 250 krooni ja õigusabi kulude katteks 1 000 krooni. Hageja nõue rahuldatakse kirjalikus eelmenetluses kostja õigeksvõtu tõttu. Mõistlik ja põhjendatud õigusabi kulu on seejuures 1 000 krooni. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.