Tsiviilasi nr 2-09-32605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2010. a Tartu Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6). Tailor Studio OÜ ja Linemine Electrics Group OÜ (uus ärinimi Energiakasutuse OÜ, edaspidi kostja) sõlmisid sõiduauto üürilepingu. Lepingu alusel väljastas Tailor Studio OÜ kostjale arved nr 91005 põhisummas 8708,40 krooni, arve nr 91006 põhisummas 8708,40 krooni, arve nr 91007 põhisummas 8708,40 krooni, arve nr 91008 põhisummas 26671,00 krooni ja arve nr 91009 põhisummas 17416,60 krooni. Nõue põhisummas 72 212,80 krooni on loovutatud hagejale. Hageja tegi kostjale maksunõude, milles sisaldus ka ettepanek esitada oma võimalikud vastuväited. Kostja nõudega ei nõustunud, sest sõiduauto üürileping olevat lõpetatud

1. jaanuaril 2009.a ja tagastamisel olevat sõiduk olnud sõidukõlblik. Faktiliselt lõpetas kostja sõiduki kasutuse 2009.a aprilli algul. Hageja leiab, et, kuna kostja ei ole kohustust täitnud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 70 212,80 krooni sõiduki kasutamise eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 28.04.2009.a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 1259,02 krooni ja viivis alates hagiavalduse esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 36). Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei kasutanud hageja kasutuses olevat sõidukit hagi lisadena märgitud arvetel näidatud ajavahemikul. Kostjal puudus õigus sõiduki kasutamiseks hagis märgitud perioodil. KOHTUISTUNG Hageja esindaja, vandeadvokaat Maksim Greinoman’i, selgituste kohaselt sõiduk oli kostja kasutuses ja valduses, mida tõendab msn’i väljavõte, samuti tõendab auto kasutamise lõpetamist msn-väljavõte. Leping oli tähtajatu. Kostja lõpetas auto reaalse kasutamise kas
2. aprillil 2009.a või
3. aprillil 2009.a ja auto toodi tagasi automüügi platsile Tailor Studio OÜ korraldusel, keda esindas Taavi Sepp. Arve esitati
4. aprillil 2009.a. Vastavalt TsÜS §-le 131 ei saa üks ja sama isik esindada tehingu mõlemaid pooli, millest Taavi Sepp ei olnud teadlik. Rünno Bruusil ei olnud võimalik esindada mõlemaid isikuid lepingu lõpetamise juures. Auto üürileping on allakirjutatud ühelt poolt Rünno Bruusi ja teiselt poolt Taavi Sepp’a poolt. Hageja leiab, et Rünno all on mõeldav Bruus, esindas sõnumite vahetuses Energiakasutuse OÜ-d ehk siis kostjat, seda järeldab hageja teiste tõendite kontekstis, kuna lepingut ei olnud lõpetatud. Vastavalt üürilepingu p.-le 6.3 tuleb üürilepingu lõpetamisest 2-3 kuud ette teatada, kostja lõpetas lepingu aprillis ja ei teatanud lepingu lõpetamisest kaks kuud ette nagu näeb seda ette leping ja sellepärast peab kostja tasuma ka kahe kuu üüri. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 70 213 krooni ja viivised. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat, Oleg Nišajevi, poolt antud seletuste kohaselt, kostja hagi ei tunnista. Sõiduauto üürileping oli algusest peale fiktiivne. Rünno Bruus kasutas sõidukit, reg nr XXX XXX, kogu aeg Tailor Studio OÜ juhatuse liikmena. Olukord kus Tailor Studio OÜ-s hakkasid tekkima maksevõime probleemid
5. aastal, pakkus Rünno Bruus n.ö. rahalist toetust äriühingule Tailor Studio OÜ-le ja üürileping sai toetuse vormiks. Rünno Bruusil, kes kasutas seda sõidukit ainsana, ei olnud mingisugust vajadust sõlmida enda firmaga mingit lepingut selleks, et kasutada enda poolt hüvitatava Tailor Studio OÜ kasutuses olevat sõidukit. Olenemata sellest, mida tuvastada selle sõiduauto lepingu lõpetamise tähtajaks, ei saa tagantjärgi tuvastada seda, millal 2 sõiduauto lepingu formaalse kehtivuse ajal kasutas Rünno Bruus nimetatud sõidukit Tailor Studio OÜ juhatuse liikmena ja millal ta võis kasutada seda sõidukit, kui lähtuda üürilepingu tekstist, Energiakasutuse OÜ juhatuse liikmena. Vaidlus käib konkreetselt ajavahemiku üle, millal kostja ja Tailor Studio OÜ vahel puudus kokkulepe sõiduki kasutamise kohta. Kuna selline kokkulepe puudus, järelikult kostjal puuduski õigus selle sõiduki kasutamiseks. Rünno Bruus kasutas nimetatud sõidukit, kuid kasutas seda kogu aeg Tailor Studio OÜ juhatuse liikmena ja 2009 aastal tegeles Rünno Bruus selle sõiduki müügiga ja isegi siis, kui leiab tõendamist väide, et Rünno Bruus viis selle sõiduki kuskile müügiplatsile, ei tähenda see seda, et ta viis selle müügiplatsile kostja nimel ja kostja esindajana, sest ta oli õigustatud tegema seda ainult Tailor Studio OÜ nimel. Remondikulutuste osas ei saa olla juttu mitte mingisugusest remondi kompensatsioonist, sest ei ole selge, millal need remonditavad puudused sõidukil tekkisid. Remondi kulude nõue ei ole üldse asjakohane, sest autot kasutas Tailor Studio OÜ. Märkimisväärne on fakt, et Tailor Studio OÜ pole esitanud mõistliku aja jooksul ühtegi pretensiooni kostja suhtes seoses nimetatud sõidukiga. Mõistlik aeg hakkas lugema 2009.a veebruari algusest. Kostja seadusliku esindaja, Rünno Bruus’i poolt antud seletustest nähtub, et rohkem arveid, lisaks 70 000 krooni nõudele ei esitatud. Peale veebruari ei esitatud enam ühtegi arvet ja tema sai arvetest teada aprillikuus.
6. jaanuaril 2009.a lõppes ametlikult leping ja tema maksis viimase kuu arve jaanuaris. Tema oli Tailor Studio OÜ osanik ja juhatuse liige. Ta on Energiakasutuse OÜ ainuomanik. Tema leppis jaanuaris 2009 suuliselt Taavi Sepp’ga kokku, et üürileping on läbi ning nad leppisid kokku, et tegelevad edasi auto müügiga. Seda autot müüs tema ning käis autot ostjatele näitamas. Taavi Sepp suhtles SEB liisinguhalduriga ja Taavi Sepp ütles talle kuhu müügiplatsile auto tuleb viia. Tailor Studio OÜ remondi eest mingisugust summat välja ei käinud, kui keegi auto remondi eest maksis, siis oli see hageja. Tunnistaja, Taavi Sepp’a, poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et sõiduauto üürileping sõlmiti Linemine Electrics Group OÜ ja Tailor Studio OÜ vahel. Tema oli Tailor Studio OÜ juhatuse liige ja Linemine Electrics Group OÜ-u juhatuse liige oli Rünno Bruus. Üürilepingu lõpetamise täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Tal oli Rünno Bruus’ga juttu lepingu lõpetamisest, konkreetselt lepingu lõpetamiseni ei jõutud ja Rünno Bruus tegeles aktiivselt auto ostja otsimisega ja auto maha müümisega. Auto pidi minema panga parklasse ja auto viis sinna Rünno Bruus, konkreetset kuupäeva ta ei mäleta, kas see oli märts, või veebruar, täpselt ei mäleta. Lõpus said arved kõik koos saadetud, sh. oli ka lõpetamise arve. Auto vist vajas mingil määral remonti, aga auto sõitis. Ta mäletab, et väljastas arved Linemine Electrics Group OÜ’le Janek Pohla initsiatiivil, kuna Janek Pohla oli üks firma omanikke ja leidis, et arved tuleb esitada lepingu järgi. KOHTU PÕHJENDUSED VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tailor Studio OÜ ja Linemine Electrics Group OÜ vahel 01.07.2008.a sõlmitud sõiduauto üürilepingust (tl 7-8) nähtuvalt Tailor Studio OÜ, kui üürileandja, andis Linemine Electrics Group OÜ-le üürile sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 riikliku numbrimärgiga XXX XXX. Leping oli tähtajatu. Üürilepingu p 2 kohaselt üürnik tasub üüritud auto eest üüri 8 708,40 krooni kuus, mis sisaldab käibemaksu 18%. Üürnik kohustub tasuma üüri maksustatava kuu
7. kuupäevaks üürileandja arveldusarvele. Mittetähtaegsel tasumisel on viivis 0,5 % päevas. Poolte vahel on vaidlus üürilepingu lõppemise ajas. Kostja esindaja on seisukohal, et poolte vahel lõppes auto üürileping 30.01.2009.a ja hageja leiab, et kostja lõpetas auto kasutuse aprilli algul 2009.a. 3 Üürilepingu p 6.
8. on sätestatud, et leping lõpetatakse poolte kokkuleppel. TsÜS § 131 lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kohtule esitatud tõendist 30.01.2009.a nähtub, et pooled on eelpoolnimetatud sõiduauto üürilepingu lõpetanud. Nii Linemine Electrics Group OÜ-u, kui ka Tailor Studio OÜ-u nimel on lepingu lõpetamisele alla kirjutanud juhatuse liikmena Rünno Bruus. Nõuete loovutamise lepingule
9. aprill 2009.a (tl 14), mille kohaselt Tailor Studio OÜ loovutas oma nõuded Linemine Electrics Group OÜ-u vastu hagejale, on alla kirjutanud Tailor Studio OÜ juhatuse liige Taavi Sepp. Perioodil 30.01.2009.a kuni 6.04.2009.a olid Tailor Studio OÜ-u juhatuse liikmeteks Rünno Bruus ja Taavi Sepp. Vastavalt äriregistri andmetele esindas juhatuse liige osaühingut üksinda. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lugeda kehtivaks sõiduauto üürilepingu lõpetamine juhatuse liikme Rünno Bruusi poolt, kuna vastavalt TsÜS §-le 131 lg 1 üürilepingu lõpetamist teise juhatuse liikme Taavi Sepp’a poolt vaidlustatud ei ole. Kuna lepingu lõpetamist vaidlustatud ei ole, siis ei saa vastavalt TsÜS § 131 lg 1 teise lause mõtte kohaselt kohus ise eeldada, et Rünno Bruus oleks õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tunnistaja Taavi Sepp on kohtus kinnitanud, et tal oli juttu Rünno Bruus’ga lepingu lõpetamisest ning et Rünno Bruus tegeles aktiivselt autole ostja otsimisega. Täpset rendilepingu lõpetamise kuupäeva tunnistaja kohtule nimetada ei osanud. Seega tuleb rendileping lugeda lõppenuks alates 30.01.2009.a vastavalt rendilepingu p-le 6.1, s.o. poolte kokkuleppel ja Tahe Kayaks OÜ-u hagi Energiakasutuse OÜ-u (end Linemine Electrics Group OÜ) vastu 70 213 krooni ja viiviste väljamõistmiseks, tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tulenevalt

§ 162lg 1 kannab antud asjas kostja poolt kantud menetluskulud täies ulatuses hageja.

Kohtunik 4