← Eesti

2-10-6956/6

2-10-6956 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2010.a. Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6956 Tsiviilasi Menetlu

§ 29lg 3).

lõpetamise 7. Määrus saata Tartu menetlusosalistele. registriosakonnale Maakohtu kohta väljaandes ning Ametlikud toimetada kätte Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (TsMS § 661 lg 1, 2,

§ 29lg 5).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Võlgnik esitas kohtule 10.02.2010.a. pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik tasuda tekkinud võlgnevusi. Alates

  1. aasta jaanuarist ei toimu ka majandustegevust. Raskused tekkisid majanduslangusega
  2. aastal. Raskused süvenesid, kui Swedbank ei pikendanud võlgniku käibekrediiti ja tekkis auto liisingumakse võlg. Samuti tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliametile, töötajaid tuli koondada. Kohus võttis 16.02.2010.a. määrusega asja menetlusse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 16.03.2010.a. tegevuse aruande. Ajutine pankrotihaldur on oma tegevuse käigus välja selgitanud järgmist. AS Litiku asutati
  3. aastal Ilmar Puusepa poolt, ettevõtteregistris registreeriti 25.04.1994.a. Võlgnik kujundati ümber OÜ-ks 13.08.1996.a., äriregistris registreeriti OÜ Litiku 22.08.1996.a. Kogu võlgniku tegevuse kestel on Ilmar Puusepp olnud võlgniku ainus aktsionär/osanik ja juhataja. Äriühingu põhitegevuseks on olnud metsavarumine, puidu kokkuost, töötlemine ja müük. Olulise osa toodangust moodustasid kaubaaluste detailid, mida valmistati ka ekspordiks. Alates
  4. aastast pakkus võlgnik liisitud veoautoga veoteenuseid. Töötajate arv oli aastate lõikes üsna erinev. Võlgniku tegevusmaht vähenes
  5. aastal oluliselt, tegevus lõppes täielikult
  6. aasta detsembris. Haldurile teadaolevalt on võlgnikul vara kokku 119 314.28 krooni (sularaha kassas 2111.10 krooni, AS SEB Panga arveldusarvel 341,18 krooni, AS Swedbank arveldusarvel 45 krooni, põhivara 116 817 krooni). Arvelduskontodel olevat raha on võimalik käsutada pärast seda, kui võlgniku pankrot on välja kuulutatud. Raugemise korral pank ja maksuhaldur tõenäoliselt ei võimalda kontodel olevat raha käsutada. Põhivara kajastab kapitalirendi tingimustel soetatud sadulautot Renault Magnum (reg. märk XXX XXX). Praeguseks on sõiduk müüdud kahjumiga, liisinguandja sõnul on tal jätkuvalt nõue võlgniku vastu. Võlgnikul on ka AS-ga Swedbank Liising kehtiv kasutusrendileping kaubiku Citroen Berlingo (2007.a.) kasutamiseks. Faktiliselt kasutab sõidukit aga kolmas isik, kes on võlgniku asemel täitnud ka liisingulepingust tulenevaid kohustusi liisinguandja ees. Ajutine pankrotihaldur ei näe võimalust võlgnikku tervendada. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul kuriteo tunnustega tegu. Võlgnik oleks küll võinud pankrotiavalduse varem esitada, kuid kuna pankrotiavalduse esitamise kohustus tekibki pärast püsiva maksejõuetuse ilmnemist, ei saa ajutise pankrotihalduri hinnangul pankrotiavalduse esitamisega viivitamist pidada maksejõuetuse põhjuseks. Kohus leiab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et antud olukorras tuleb menetlus lõpetada raugemisega

§ 29lg 1 alusel.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgniku kindlakstehtud varadest ei jätku pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks. Väljavaateid vara suurendamiseks menetluse jätkamisel ei ole, samuti ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnik on maksejõuetu. Suur osa võlgadest on võlgnevused krediidiasutustele. 22.03.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldus oma aruandes avaldatud seisukohtade juurde. Võlgniku juhatuse liige Ilmar Puusepp kinnitas, et on nõus enda määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks.

§ 165

lg 3 kohaselt tuleb ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi OÜ Litiku pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest vabastada. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu ja kulutuste hüvituse osas. Taotluse kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks ja kuludeks kokku 16 314 krooni. Kulude täpsema jaotuse osas teeb kohus eraldi määruse. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.