ldatud jäätmeveo vedaja leidmine Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas“
ldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 3-09-487 1. Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsuse nr 51 „Harku vallas
ldatud jäätmeveo avaliku konkursi
ldamine“ p-ga 1 tehti vallavalitsusele ülesandeks
ldada Harku valla territooriumil avatud pakkumismenetlusega avalik konkurss
ldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks. Sama otsuse p-s 5 nähti ette avatud konkursi pakkumiste hindamiseks komisjoni moodustamine, millesse kuuluvad vähemalt kolm vallavalitsuse esindajat ja kaks vallavolikogu liiget. Harku Vallavalitsuse 30.12.2008
ldusega nr 1688 moodustati avaliku konkursi „
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas“ pakkumiste hindamiseks komisjon ja määrati komisjoni koosseisu kuuluvad isikud. Harku Vallavalitsuse 02.12.2008
ldusega nr 1575 välja kuulutatud avatud pakkumisele „
ldatud jäätmeveo vedaja leidmine Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas“ laekusid tähtajaks 07.01.2009 OÜ Adelan Prügiveod, AS Cleanaway ja AS Ragn-Sells pakkumised. Pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni 05.02.2009 koosolekul otsustati, et Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
ldamise
“ (edaspidi Kord) § 6 alusel tunnistatakse, et avatud pakkumine ei andnud soovitud tulemusi,
p 13 alusel ja pakkumiskutse dokumentidest juhindudes peetakse pakkujate vahel edasi läbirääkimistega piiratud pakkumise menetlust ning läbirääkimistega piiratud pakkumiste esitamiseks määratakse 15 kalendripäeva. 18.02.2009 toimus pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni koosolek, kuhu olid kutsutud kõik kolm pakkujat, kellele selgitati, et vallavalitsus soovib avatud pakkumismenetluselt üle minna läbirääkimistega piiratud pakkumisele. Komisjoni koosoleku protokoll sisaldab kolme otsust: „Kõigil kolmel pakkujal /---/ esitada uued teenustasud segaolmejäätmete kohta lähtudes nõudest, et graafik on lineaarne“ (p 1); „Pakkujatel uute teenustasude esitamisel mitte arvestada Harku Vallavalitsuse poolt avatud pakkumise „
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Harku vallas“ pakkumise kutse dokumentide kohta esitatud küsimusi“ (p 2); „Läbirääkimistega piiratud pakkumise esitamise tähtajaks on 9.märts 2009.a. kell 9.00“ (p 3). OÜ Adelan Prügiveod pöördus 26.02.2009 e-kirjaga vallavalitsuse poole, küsides, kas avatud pakkumismenetlus on lõpetatud, ja paludes jaatava vastuse
l saata vastav otsus, ning küsides, kas varasemad pakkumised on tagasi lükatud, ja paludes jaatava vastuse
l saata vastav otsus ning teatada tagasilükkamise õiguslikud ja faktilised alused. E-kirjale vastuseks saadeti teade, et vastus antakse 30 päeva jooksul. 2. OÜ Adelan Prügiveod kaebuses taotleti Harku Vallavalitsuse 18.02.2009 protokolliliste otsuste tühisuse tuvastamist või tühistamist ja Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist avatud pakkumises „
ldatud jäätmeveo vedaja leidmine Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas“ 07.01.2009 esitatud pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks. Väited: 1) 18.02.2009 dokumendil on haldusakti tunnused, sest sellest ilmnevad vallavalitsuse tahteavaldused avaliku pakkumise raames ja järgselt õigussuhte reguleerimiseks. Protokollilise otsusega lahendati küsimus
ldatud jäätmeveo konkursi jätkumise ja pakkumismenetluse liigi muutmise kohta, samuti määrati kindlaks uus segaolmejäätmete teenustasude pakkumise tabel, millest tuleb uute pakkumiste esitamisel lähtuda. Protokollilised otsused on tühised, sest neid ei ole andnud pädev haldusorgan. Protokollilisele otsusele on alla kirjutanud avatud pakkumise komisjoni liikmed, kel pole õigust teha vallavalitsuse eest ja nimel otsuseid. Otsustel puuduvad vallavanema ja vallasekretäri allkirjad, mis on otseselt vastuolus KOKS § 31 lg 6 ja 2
§-e 6 ja 40, sest pakkumismenetluse liiki on muudetud ilma, et selleks vajalikud eeldused oleks täidetud. Ühtegi pakkumist ei ole tunnistatud mittevastavaks ega lükatud tagasi. Nõue, et hinnagraafik peab olema lineaarne, on arusaamatu. Protokollilise otsusega on muudetud pakkumiskutse dokumentide (PKD) p-s 4.4 sätestatud pakkumiste esitamise tähtaega, kuigi Kord ega PKD sellist võimalust ette ei näe. Uus tähtaeg on vastuolus ka Jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg-ga 7, mis näeb ette, et
ldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt 30 päeva konkursi väljakuulutamisest arvates. Otsustes puuduvad faktilised ja õiguslikud põhjendused. 3. Tallinna Halduskohtu 05.05.2009 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tühistas Harku Vallavalitsuse 18.02.2009 protokollilised otsused ja tegi vallavalitsusele ettekirjutuse „avaliku konkursi raames haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise uueks otsustamiseks, arvestades kohtuotsuse seisukohtadega“. Harku Vallavalitsuselt mõisteti OÜ Adelan Prügiveod kasuks välja menetluskulu 13 477 krooni. Põhjendused: 1) JäätS § 67 lg 1 kohaselt
ldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud
s.
kohaselt on avaliku konkursi
ldajaks Vabariigi Valitsuse poolt volitatud minister, ministri poolt volitatud ametiisik või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt volitatud ametiisik (õiguse andja) ning õiguse andjal on õigus volitada teisi isikuid avalikku konkurssi
ldama. Komisjon moodustati JäätS § 67,
ja Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsuse nr 51 alusel ja tema pädevus on piiritletud pakkumiste hindamisega. Komisjoni ülesanded seonduvad temale esitatud materjali kontrolli ja analüüsiga ning nende alusel eduka pakkumise välja selgitamisega. PKD p 6.1 kohaselt teeb vallavalitsus kirjaliku otsuse esitatud pakkumiste kohta, lähtudes pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest ja p 9.2 kohaselt toimub pakkumise edukaks tunnistamine vallavalitsuse
ldusega. Seega ei otsusta komisjon ka pakkujate kvalifitseerumise ega ka edukaks pakkujaks tunnistamise üle. Otsustajaks on Harku Vallavalitsus ning komisjon on konkursi läbiviija nõuandev organ, kelle abi konkursi
ldaja kasutab konkursi tulemuste väljaselgitamisel. Komisjoni protokollide alusel peab vallavalitsus alles teostama vajalikud toimingud ja vormistama õigusaktid. Seega on õige vastustaja seisukoht, et komisjonil oli õigus pakkumisi hinnata. Nõustuda ei saa aga seisukohaga, et komisjoni pädevus anda protokollilisi otsuseid kui haldusakte tulenes 30.12.2008
ldusest nr 1688, sest selle
ldusega ei antud komisjonile pädevust anda haldusakte vallavalitsuse nimel. Vaidlusaluse konkursi raames vallavalitsuse nimel haldusaktide andmiseks ei volitatud pakkumiste hindamise komisjoni ka ühegi teise haldusaktiga. Vaidlus puudub ka selles, et protokollilised otsused ei ole allkirjastatud Harku vallavanema ja vallasekretäri poolt, nagu nõuab KOKS § 31 lg 6; 2) Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele ning haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et 18.02.2009 dokument, mis on pealkirjastatud protokollina, vastab haldusakti tunnustele, kuna sellest ilmnevad tahteavaldused avaliku pakkumise raames ja järgselt õigussuhete reguleerimiseks ning need olid suunatud haldusväliste isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele. Vaidlustatud protokolliliste otsusega on lahendatud
ldatud jäätmeveo konkursi jätkumise ja pakkumismenetluse liigi muutmise küsimusi, samuti on määratud uued tingimused, millest tuleb uute 3
ldaja poolt tagasi lükatud ja avalikku pakkumismenetlust konkursi
ldaja poolt lõpetatud. Põhjendatud on kaebuse väited, mille kohaselt pakkumismenetluse ühe liigi automaatselt teiseks liigiks ülekasvamist ei näe ette
, 12 ja 13, samuti ei ole ühe pakkumismenetluse liigi teiseks automaatselt üleminekut sätestatud PKD-s.
kohaselt on avatud pakkumismenetluse asemel läbirääkimistega piiratud pakkumise või pakkumise ühelt ettevõtjalt
ldamise eelduseks avatud pakkumisega soovitud tulemuse mittesaavutamine. Kuna teiste pakkumismenetluste kui avatud pakkumise kasutamine on lubatud vaid teatud tingimuste esinemisel, peab sellise menetlusviisi kasutamine olema põhjendatud. Eeltoodust tuleneb ka, et avatud pakkumise raames esitatud pakkumised tuleb eelnevalt tagasi lükata.
kohaselt teeb õiguse andja kirjaliku otsuse pakkumiste vastavuse kohta kõigile dokumentides esitatud tingimustele või pakkumiste tagasilükkamise kohta.
kohaselt võib õiguse andja lükata tagasi kõik pakkumised
ga igal ajal enne pakkumise edukaks tunnistamist, kui PKD-s on selline võimalus ette nähtud. PKD p 8.3 sätestab, et vallavalitsus võib lükata kõik pakkumised
ga tagasi, kui mitte ükski hinnapakkumistest ei ole esitatud nõutud vormi kohaselt. Seega peavad eeltoodud asjaolud nähtuma õiguse andja kirjalikus motiveeritud otsuses, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Seetõttu ei võta kohus seisukohta, kas käesoleval juhul menetluse edukaks lõpuleviimiseks eeldused esinesid. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud kaebuse väide, et protokollilise otsusega PKD p-s 4.4 sätestatud pakkumiste tähtaja asemel uue pakkumiste esitamise tähtaja määramine ilma, et oleks tehtud otsust varem esitatud pakkumiste suhtes, ei ole kooskõlas
ja PKD sätetega; 5) Kaebaja arvates tuleks konkursi
ldajal kaebuse rahuldamise
l jätkata avaliku pakkumise pakkumismenetlust ning sellest tulenevalt on esitatud kaebuses kohustamisnõue. PKD p 3.16 kohaselt on esitatud pakkumiste jõusoleku aeg 90 päeva, mis on lõppenud.
näeb erandi pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks, andes õiguse andjale võimaluse enne tähtaja lõppemist vastava ettepaneku tegemiseks pakkujatele ja pakkujatele õiguse ettepanekuga nõustuda või sellest keelduda. Ettevõtja poolt tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Kohtul puuduvad andmed, et ainuõiguse andja on 4
ldaja poolt tehtud. Kohus ei saa eespooltoodut arvestades kohustada Harku Vallavalitsust ka avatud pakkumise pakkumismenetlust jätkama. Harku Vallavalitsusel tuleb teha ülalviidatud õigusaktidest tulenevalt toimingud ja anda haldusaktid, et viia avaliku konkursi läbiviimine vastavusse õigusaktide nõuetega, arvestades kohtuotsuse seisukohtadega. Seega teeb kohus Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse avaliku konkursi raames haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise uueks otsustamiseks. Kui kaebaja leiab, et konkursi läbiviimisel ei ole ainuõiguse andja taganud pakkumismenetluse tulemuslikkust ning on seeläbi kaebaja õigusi rikkunud, on kaebajal võimalus need toimingud vaidlustada; 6) Kaebaja taotleb riigilõivu summas 450 krooni ning õigusabikulu summas 39 980 krooni (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist Harku Vallavalitsuselt. Õigusabikulu kandmist tõendab advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid 31.03.2009 arve ja OÜ Adelan Prügiveod 14.04.2009 maksekorralduse koopia arve tasumise kohta. Kaebaja poolt menetluskulude kandmine on tõendatud ning kulud on põhjendatud. Arvestades HKMS § 92 lg-t 2, mille kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise
l kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, tuleb menetluskulu välja mõista summas 13 477 krooni ehk ühe kolmandiku suuruses taotletust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Adelan Prügiveod apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles halduskohus tegi Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse avaliku konkursi raames haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise uueks otsustamiseks „ehk sisuliselt uue jäätmeveokonkursi
ldamiseks“ ja mõistis Harku Vallavalitsuselt OÜ Adelan Prügiveod kasuks välja menetluskulud üksnes kolmandiku ulatuses taotletud summast. Tühistatud osas taotleb apellant uue otsuse tegemist, millega mõistetakse Harku Vallavalitsuselt OÜ Adelan Prügiveod kasuks välja kõik Tallinna Halduskohtus toimunud menetluses OÜ Adelan Prügiveod poolt kantud menetluskulud. Põhjendused: 1) Apellant taotles Tallinna Halduskohtult ettekirjutuse tegemist vastustaja kohustamiseks konkursi raames esitatud pakkumiste läbivaatamiseks, hindamiseks ning vastavasisuliste haldusaktide andmiseks. Taotluse esitamise tingis põhjendatud kartus, et vastustaja ei vii alustatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avatud pakkumismenetlust ilma kohtupoolse sekkumiseta lõpuni. Kaebuses esitatud protokolliliste otsuste tühistamise taotlusega saavutati sisuliselt olukord, kus vastustaja ei olnud vastu võtnud otsust minna avatud pakkumismenetluselt üle läbirääkimistega piiratud pakkumismenetlusele. Seega tulnuks vastustajal hakata teostama toiminguid ja andma haldusakte avatud pakkumismenetluse lõpuleviimiseks või selle õiguspäraseks lõpetamiseks. Halduskohus on aga otsuses asunud seisukohale, et vastustaja poolt alustatud avatud pakkumismenetlus ei saa jätkuda, sest konkursi raames esitatud pakkumiste tähtajad on möödunud. Sel põhjusel on Tallinna Halduskohus, lähtudes otsuses esitatud põhjendustest, sisuliselt teinud vastustajale ettekirjutuse uue jäätmeveo konkursi alustamiseks. Halduskohus ei saa kohustada haldusorganit
ldama uut
ldatud jäätmeveo konkurssi. Halduskohus on vastustajale oma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 märgitud ettekirjutuse 5
ldamiseks. Seeläbi on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (HKMS § 19 lg 7); 2) Menetlusõiguse normi (HKMS § 92 lg-d 1 ja 2) oluline rikkumine halduskohtu poolt väljendub ka selles, et kuigi sisuliselt on kaebuse osalise rahuldamisega apellandi eesmärgid täielikult saavutatud, mõistis halduskohus apellandi kasuks välja menetluskulud üksnes ühe kolmandiku suuruses taotletust. Vastavasisulise otsuse põhjendamata jätmisel rikkus halduskohus seeläbi oluliselt HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Otsustuse mõista menetluskulud välja üksnes kolmandiku suuruses taotletust võis apellandi arvates tingida see, et kaebuses oli esitatud alternatiivselt protokolliliste otsuste tühisuse tuvastamise ja tühistamise taotlused, samuti konkursi raames esitatud pakkumiste läbivaatamise, hindamise ja vastavate haldusaktide andmise taotlus, kuid halduskohus rahuldas oma otsusega selgesõnaliselt üksnes protokolliliste otsuste tühistamise taotluse. Ebaõige oli menetluskulude väljamõistmisel lähtuda jäigast arvutusest, mille kohaselt kaebuses esitatud kolmest taotlusest üksnes ühe rahuldamisel tuleb ka menetluskulud välja mõista üksnes ühe kolmandiku suuruses. Kui kaebuse esemeks on mitterahalised nõuded, ei saa menetluskulude väljamõistmisel lähtuda sellisest kaalutlusest, vaid arvestada tuleb kaebusega taotletava eesmärgi saavutamist kohtuotsusega (vt Riigikohtu 29.04.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-92-08, 18.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-05, 24.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-05). Apellant esitas kaebuses alternatiivsed taotlused vastustaja protokolliliste otsuste tühistamiseks ja nende tühisuse tuvastamiseks. Kummalgi juhul oli tema eesmärgiks saavutada olukord, kus vaidlustatud protokollilised otsused kaotaksid oma õigusjõu, sest üksnes seeläbi oli võimalik tagada kaebuse esitaja õiguste ja huvide kaitse vaidlusaluse konkursi raames. Halduskohus tühistas oma otsusega vastustaja protokollilised otsused, mille tulemusena kaotasid need oma kehtivuse ja mõju kaebaja õigustele ja huvidele. Sellega saavutas apellant täielikult kaebusega taotletud eesmärgi, mistõttu on halduskohtu otsusega kaebus sisuliselt rahuldatud. Et formaalselt on üks kaebuses alternatiivselt esitatud taotlustest jäetud halduskohtu otsuses rahuldamata, ei oma ülalviidatud Riigikohtu lahendite seisukohtade valguses tähendust. Apellandi taotletud ettekirjutuse asemel teistsuguse sisuga ettekirjutuse tegemist on kohus põhjendanud sellega, et konkursi raames esitatud pakkumiste jõusoleku tähtajad on möödunud. Pakkumiste jõusoleku tähtaegade möödumine on tingitud vastustaja õigusvastasest käitumisest (pakkumiste jõusoleku tähtaja mittepikendamine), mida halduskohus on vastustaja protokolliliste otsuste tühistamisega ka õigesti tunnustanud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb ka vastustaja teadvat õigusvastast ja seega pahatahtlikku käitumist arvesse võtta (vt Riigikohtu 19.06.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Kuna halduskohtu otsusega on sisuliselt täielikult saavutatud apellandi poolt kaebusega taotletud eesmärgid ja sisuliselt on halduskohus kaebuse täielikult rahuldanud, tuleb vastustajalt mõista apellandi kasuks välja kõik vaidlusaluses kohtuasjas kantud menetluskulud. 5. Harku Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vallavalitsus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) Halduskohus pole väljunud kaebuse raamidest. Kohus jõudis õigele järeldusele leides, et ei saa kohustada ainuõiguse andjat jätkama avatud pakkumismenetlust olukorras, kus edukas pakkumine on vastuvõtmata ning pakkumiste jõusoleku tähtaeg on möödunud ja seda pole pikendatud. Vastustaja nõustub ka kohtu seisukohaga, et kuna pakkumismenetluse ühe liigi 6
ldaja poolt tagasi ei lükatud ja pakkumismenetlust ei lõpetatud. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus ei saanud kohustada vastustajat
ldama uut
ldatud jäätmeveo konkurssi. Eeltoodust tulenevalt võttis Harku Vallavalitsus 16.06.2009 vastu
lduse nr 776, millega lükati tagasi avatud pakkumisele „
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas“ 07.01.2009 esitatud OÜ Adelan Prügiveod, AS Cleanaway ja AS Ragn-Sells pakkumised, kuna pakkumise jõusoleku tähtaeg on möödunud ja seda ei ole
Harku Vallavalitsuse 30.06.2009
ldusega nr 787 otsustati alustada
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Harku vallas AS-ga Veolia Keskkonnateenused (endine ärinimi AS Cleanaway), OÜ-ga Adelan Prügiveod ja AS-ga Ragn-Sells läbirääkimistega piiratud pakkumise menetlust, kuna avatud pakkumine ei andnud soovitud tulemust. Pärast vallavalitsuse eelnimetatud
lduste vastu võtmist ei oma enam tähendust kaebus vallavalitsuse 18.02.2009 protokolliliste otsuste tühistamiseks; 2) Kuna apellatsioonkaebus on põhjendamatu, tuleb apellandi menetluskulud jätta apellandi enda kanda. Lisaks eeltoodule on vastustaja seisukohal, et apellandi kantud menetluskulud esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus on ebamõistlikult suured ning taotlus menetluskulude sellises mahus väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, kuna antud vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ning haldusasi on lahendatud kirjalikus menetluses. Analoogses haldusasjas nr 3-09-1537 palus kaebaja vastustajalt menetluskuludena välja mõista 47 550 krooni, kuid kohus leidis, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 20 000 kr. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud; 3) Apellandi ainuke soov selles vaidluses on pikendada temaga ainuõiguse andmise lepingut ja lükata edasi uue jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi
ldamine Harku vallas. Vastustaja ja apellandi vahel kehtib käesoleval ajahetkel jäätmeveo leping, mille kehtivuse lõpp on seotud uue jäätmevedaja leidmisega jäätmeveokonkursi tulemusena. Apellant on vaidlustanud peale käesoleva vaidluse veel kahel
l Harku vallas
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks läbiviidud toimingud vedaja leidmiseks (haldusasi nr 3-09-1537 ja haldusasi nr 3-09-2213).
ldatud jäätmeveo vedaja leidmine Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas“ 07.01.2009 esitatud pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks. Halduskohus sellist ettekirjutust vastustajale ei teinud. Halduskohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt ei olnud kohus veendunud selles, et vastustaja õiguspärase käitumise
l jõutaks avatud pakkumismenetluses pakkumiste hindamiseni, sest ei saa välistada, et esinevad asjaolud, mis
ja PKD p 8.3 kohaselt annavad vastustajale aluse kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks ja avaliku pakkumismenetluse lõpetamiseks. Vastustaja kohustamist esitatud pakkumiste 7
p-st 50 nähtub, et edukaks on võimalik tunnistada üksnes jõusolev pakkumine. Pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumise tõttu ei sõltunud pakkumismenetluse lõpuleviimine
ldatud jäätmeveo vedaja väljaselgitamisega enam vastustajast. Samas leidis kohus, et avalikku pakkumismenetlust ei ole vastustaja poolt ka lõpetatud. 8. Selliste halduskohtu otsuse põhjenduste tõttu saab kohtu poolt vallavalitsusele tehtud ettekirjutust avaliku konkursi raames haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise uueks otsustamiseks mõista nii, et kohus kohustas vallavalitsust langetama otsust, kas avatud pakkumismenetluse läbiviimist saab jätkata, viies pakkumismenetlus lõpule pakkumiste hindamise ja eduka pakkuja väljaselgitamisega, nagu soovis kaebaja, või pakkumismenetlus tuleb lõpetada. Selline ettekirjutus, olgugi, et sellega ei rahuldatud kaebuse esitaja kohustamistaotlust kogu ulatuses, jäi siiski selle taotluse raamesse. Meelevaldne on kaebuse esitaja seisukoht, et sisuliselt tegi halduskohus vastustajale ettekirjutuse uue
ldatud jäätmeveo konkursi alustamiseks. Sellele ei viita ei kohtuotsuse põhjendused ega ettekirjutuse sõnastus, millega kohustati vastustajat tegema otsustusi vaidlusaluse „avaliku konkursi raames“.
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu pikendamise õiguslik analüüs“ (3 h 50 min), „ettepaneku koostamine Harku Vallavalitsusele jäätmeveo lepingu pikendamise kokkuleppe sõlmimiseks“ (2 h 10 min), „ettepaneku täiendamine lähtuvalt 2005. a hankedokumentidest“ (55 min) ja „Tallinna Halduskohtu 30.03.2009 määrusega tutvumine“ (10 min). Käesoleva kohtumenetlusega saab seotud olla üksnes viimasena märgitud töö. 8
s konkursi peatamisega seotud küsimuste lahendamist, ei põhjenda töö seotust kohtumenetlusega. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus oli ajendatud eesmärgist saavutada kaebaja ja vallavalitsuse vahelise jäätmeveo lepingu jätkumine kohtumenetluse ajaks, ei tähenda, et vallavalitsusega toimunud läbirääkimised kaebaja poolt
ldatud jäätmeveo teenuse osutamise jätkamiseks saaks lugeda käesolevas haldusasjas vaidluse all olnud protokolliliste otsuste vaidlustamiseks vajaliku õigusabi hulka. Pealegi toimus aruande järgi selles märgitud töö teostamine hiljem (perioodil 10.03.2009-30.03.2009) kui esitati kohtule kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega (03.03.2009). Seega ei saa M. Lindi aruandes toodud õigusabiteenust (va halduskohtu 30.03.2009 määrusega tutvumine 10 min) arvata kaebaja jagatavate menetluskulude hulka. Samal põhjusel ei saa menetluskulude jagamisel arvestada kaebaja kuluga advokaat P. Läti tööaruande (tl 92 pöördel) kohaselt 12.03.2009 teostatud tööle „
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingu pikendamise õiguslik analüüs ning memo e-kirjaga“ (50 min, tunnihinnaga 1 500 krooni). 14. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise
l proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohtuotsuses puuduvad tõesti põhjendused, mille alusel jõudis kohus järeldusele, et kaebus rahuldati kolmandiku ulatuses. Seetõttu ei tea ringkonnakohus, kas halduskohus lähtus menetluskulude jagamisel kaebuse rahuldatud nõuete arvust või kaebuse eesmärgi saavutamise ulatusest. Riigikohus on märkinud, et kohtukulude jagamisel tuleb võtta aluseks see, kuivõrd kohus kaebuse sisuliselt rahuldas, arvestades kaebuse eesmärki ning otsuse tegelikku mõju selle eesmärgi saavutamisele (vt Riigikohtu 24.11.2005 otsus nr 3-3-1-55-05, p 7). Seetõttu ei saa menetluskulude jagamisel tõepoolest lähtuda üksnes kaebuse rahuldatud ja rahuldamata taotluste arvust. 15. Kaebuse esitaja eesmärk oli see, et vastustaja viiks alustatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avatud pakkumismenetluse lõpuni ning hindaks selle raames esitatud pakkumisi. Kohus vastustajale kindla sisuga ettekirjutust pakkumisi hinnata ja pakkumismenetlus lõpule viia ei teinud, mistõttu seda eesmärki kaebuse esitaja lõppastmes ei saavutanud. Harku Vallavalitsuse vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et vallavalitsuse 16.06.2009
ldusega nr 776 ja 30.06.2009
ldusega nr 787 saavutati sisuliselt vaidlustatud protokollilistes otsustes märgitud olukord – avatud pakkumismenetlus lõppes ilma, et pakkumisi oleks hinnatud ning
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks alustati läbirääkimistega piiratud pakkumise menetlust. Protokolliliste otsuste vaidlustamine formaalsetel põhjustel ei viinud kaebuse esitajat seega kaebuses väljendatud eesmärgile. Seetõttu ei saa kaebust pidada sisuliselt rahuldatuks rohkem kui kolmandiku ulatuses. 16. Seega ei oleks halduskohtu poolt kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotluse õigel lahendamisel kaebuse esitajale väljamõistetav menetluskulu saanud olla suurem kui halduskohtu poolt kaebuse esitajale väljamõistetud summa (13 477 krooni). Sel põhjusel puudub alus halduskohtu otsuse muutmiseks ja halduskohtu otsusega kaebajale väljamõistetud menetluskulude suurendamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ka menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.