Obsah (11)

§ 654§ 218§ 187§ 60§ 449§ 439§ 657§ 2§ 651§ 23§ 238

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-575 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Malle Seppik ja

§ 654

lg 22) Lugeda poolte ühisvaraks korteriomandi XXXXXXX XX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX); korteriomand XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX); korteriomand XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXX XXXX XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXXX); osaühingu T. (registrikood XXXXXXX) osa; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga XXX XX; abielusuhete lõppemisel poolte pangakontodel olnud raha. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt oli poolte ühisvaraks: korteriomand XXXXXXX XX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX); korteriomand XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX); korteriomand XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXX XXXX XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXXX); osaühingu T. (registrikood XXXXXXX) osa; väljamakstud dividendid ja varaline õigus väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga XXX XX; poolte pangakontodel olnud raha; mootorsõiduk Renault. XXXXXX Vallavalitsuse 08.08.2002 korraldusega nr 138 tunnistati kostja XXXXX nr X talu maa osas õigustatud subjektiks 1/12 maa osas, so 4,363 ha. Kuna kostjale tagastati suurema pindalaga maa, kui tal oli õigus saada õigusvastaselt võõrandatud maana, tuli kostjal tasuda riigile 135 358 krooni. Kostjale tagastati 37,95 ha suurune maa-ala. Kostja lahusvarasse kuulub 4,363 ha suurune osa. Ülejäänud osas, 33,587 ha, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt seoses XXXXX kinnistuga kuulub ühisvarasse nõudeõigus 125 882,95 kroonile. Hageja peab ühisvaraks ka OÜ T. dividende ja varalist õigust väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga. 2003. aastal maksti kostjale välja 2 dividendid 2002. majandusaasta arvelt. Nimetatud dividendid kuuluvad ühisvarasse. Ühisvarasse kuulub ka mootorsõiduk, 2002 väljalaskeaasta Renault, mis on kostja valduses. Hageja tõendas auto olemasolu 31.03.2006 avaldusega esitatud lisaga 1. 03.04.2009 esitas hageja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks õigusabi eest kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 60lg 1, § 61 lg 1 p 1 alusel.

Kostja vastuväited Kostja ei vaielnud vastu, et poolte ühisvaraks on korteriomand XXXXXXX XX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX); korteriomand XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX); korteriomand XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXX XXXX XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); osaühingu T. (registrikood XXXXXXX) osa; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga XXX XX; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; poolte pangakontodel olnud raha. Kostja arvates kinnistu XXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXXX) ei ole ühisvaraks. Nimetatud kinnistu omandas kostja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras ja see on PKS § 141 alusel kostja lahusvara. Nõudeõigusest suuremas osas maa tagastamise puhul on tegemist võlaõiguslikust müügisuhtest või -lepingust erineva ja teise valdkonda kuuluva regulatsiooniga, mille kohaselt kostja poolt sel viisil omandatud kinnisasja kuuluvuse küsimuses on õige lähtuda PKS §-st 141. Asjakohatu on hageja viide juriidiliselt olematule võlaõiguslikule müügitehingule. Kogu tagastamise ja kompenseerimise protsess toimus omandireformialaste õigusaktide, mitte võlaõiguse ja perekonnaõiguse toime-ja rakendusalas. Ühisvarana on võimalik käsitleda üksnes nõudeõigust EVP kroonidega makstud summa ekvivalendile suuruses 125 882,95 krooni (tasutud kostja poolt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel). Kostja arvates ei kuulu ühisvarasse nõue OÜ T. dividendidele. Osanikul võib olla dividendide saamise nõue üksnes ühingu vastu, mitte teiste osanike vastu. Kostja vaidleb vastu, et poolte ühisvarasse kuulub sõiduauto Renault. Kostja teada sellist eset ühisvaras ei ole ja hageja pole selle olemasolu tõendanud. Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Enne 01.01.2006 kehtinud

ei sisaldanud normi menetluskulude lahendamiseks enne lõpliku kohtulahendi tegemist. Kostja taotleb hageja taotluse läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus tegi 26.06.2009 vaheotsuse ühisvara koosseisu kindlaksmääramise kohta ja luges poolte ühisvaraks korteriomandi XXXXXXX XX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX); korteriomandi XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX); korteriomandi XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXX XXXX XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXXX) 33,59 ha suuruses; osaühingu T. 3 (registrikood XXXXXXX) osa; väljamakstud OÜ T. dividendid ja varalise õigus väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tooli; lastetoa sektsiooni; õmblusmasina Brother; õmblusmasina Overlok; sahtlitega nurgadiivani; elektripliidi; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tuleneva kohustus; koridori laua ja tooli; kirjutuslaua (nelja sahtliga); lilleriiuli; kirjutuslaua kahe kapiga; diivanilaua; söögilaua ja neli tooli; diivani ja kaks tugitooli; külmkapi; mootorsõiduki haagise MAZ 8114, registreerimismärgiga XXX XX; poolte pangakontodel olnud raha. Poolte ühisvaraks ei lugenud maakohus kinnistut XXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas(registriosa nr XXXXXXXX) 4,36 ha suuruses; nõudeõigust 125 882,95 kroonile seoses XXXXX kinnistu omandamisega; sõidukit Renault. Maakohus juhindus vaheotsuse tegemisel

§ 449

lg-st 1, mille kohaselt teeb kohus hageja taotlusel vaheotsuse ühisvara koosseisu kindlaksmääramise kohta. Kuna hageja taotlusel tuleks ühisvara väärtuse kindlakstegemiseks määrata ekspertiisid, millede väärtus võib olla märkimisväärne, oli mõistlik teha vaheotsus, et mitte suurendada ülemäära menetluskulude suurust ekspertiiside tasude arvel. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et poolte abielulised suhted lõppesid 26.08.2003 (hageja kinnitas seda 05.09.2006 kohtuistungil, kostja hageja väidet ei vaidlustanud ja kinnitas seda 14.02.2008 vastuse p-s 10). Seega võib poolte ühisvaraks olla vara, mis on omandatud perioodil 10.03.1989 (abielu registreerimise aeg) kuni 26.08.2003 (abieluliste suhete lõppemise aeg). PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ja lg 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada ka abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Vaheotsuse tegemiseks tuvastab kohus, millise vara pooled omandasid ajavahemikul 10.03.1089-26.08.2003 ning milline vara oli reaalselt olemas abielusuhete lõppemise seisuga. Ühisvara jagamise, kompensatsiooni määramise ja asjaolu, kas ühisvara on omandatud täielikult või osaliselt ühe poole lahusvara arvel, otsustab kohus pärast vaheotsuse jõustumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle, et ühisvaraks on: korteriomand XXXXXXX XX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX); korteriomand XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX); korteriomand XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXXXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); kinnistu XXX XXXX XXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXX); osaühingu T. (registrikood XXXXXXX) osa; puidust lastenari; ratastega kirjutuslaua tool; lastetoa sektsioon; õmblusmasin Brother; õmblusmasin Overlok; sahtlitega nurgadiivan; elektripliit; 14.04.1999 laenulepingust nr 99-01847-1 tulenev kohustus; koridori laud ja tool; kirjutuslaud (nelja sahtliga); lilleriiul; kirjutuslaud kahe kapiga; diivanilaud; söögilaud ja neli tooli; diivan ja kaks tugitooli; külmkapp; mootorsõiduki haagis MAZ 8114, registreerimismärgiga XXX XX; poolte pangakontodel olnud raha. XXXXXX Vallavalitsuse 08.08.2002 korraldusega nr 138 tunnistati kostja XXXXX nr x talu maa osas õigustatud subjektiks 1/12 maa osas, so 4,363 ha. Kuna kostjale tagastati suurema pindalaga maa, kui tal oli õigus saada õigusvastaselt võõrandatud maana, tuli kostjal tasuda riigile 135 358 krooni. Kostjale tagastati 37,95 ha suurune maa-ala. Maakohus leidis, et ühisvaraks ei ole nimetatud kinnistust 4,36 ha suurune osa, kuna kostja sai selle omanikuks õigusvastaselt võõrandatud vara tagasitaotlejana. Ühisvaraks on kinnistu osa 33,59 ha suuruses (maatükkide suurused tulenevad viidatud XXXXXX Vallavalitsuse korralduse p-st 1, tlk 81 I kd). XXXXXX Vallavalitsuse 20.12.2002 korraldusega nr 288 (tlk 81-82 I kd) otsustati kostjale tagastada 4,36 ha ja 37,95 ha suurused maaüksused. Korralduse kohaselt kuulus kostjale 4 tagastamisele 1/12 osa 52,36 ha suurusest maatükist ning kostja soovis maa tagastamist nõudeõigusest suuremas suuruses. Vastavalt õigustatud subjektide soovidele tagastati kõigile maad eraldi kinnistutena. Kooskõlas PKS § 141 on abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstav hüvitus (kompensatsioon) abikaasa lahusvara, kui seadusest ei tulene teisiti. Õigusvastaselt võõrandatud varana tagastati kostjale maatükk 4,36 ha suuruses ning 37,95 ha suuruse maatüki omandas kostja mitteõigusvastaselt võõrandatud maana. Seega kuulub viimati nimetatud maatükk ühisvara hulka. Arvestades kohtu seisukohta XXXXX kinnistuga seonduva kohta, ei kuulu ühisvara hulka nõudeõigus 125 882,95 kroonile. Hageja pidas ühisvaraks ka OÜ T. dividende ja varalist õigust väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga. Millalgi 2003 maksti hageja teada kostjale välja dividendid

1. majandusaasta arvelt. Nimetatud dividendid kuuluvad ühisvarasse. Õige on kostja väide, et dividendide nõude saab esitada äriühingu vastu. Kuna osaühingu osa on ühisvaraks ja hageja väitel on
2. aastal makstud osa ühele ühisomanikule (kostjale) välja dividendid, tuleb väljamakstud dividendid lugeda ühisvaraks ja need tuleb ühisvarana jagada. Samuti tuleb ühisvarana jagada varaline õigus väljamaksmisele määratud dividendidele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ T. osa on ühisvara, sellest tulenevalt on mõlemal osa ühisomanikul õigus dividendidele. Kuna osaühing ei ole hagejat osanikuna käsitanud, on dividendid makstud ja määratud väljamaksmiseks vaid kostjale. Seega on hageja nõue kostjale väljamakstud ja väljamaksmiseks määratud dividendide lugemiseks ühisvara hulka kuuluvaks põhjendatud ja need tuleb ühisvarana jagada. Kuna hageja ei olnud sõiduki Renault olemasolu tõendanud, siis ei lugenud maakohus seda ühisvaraks. K. K. apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu 26.06.2009 otsuse (vaheotsuse) osas, millega jäeti vaheotsuse resolutsioonis poolte ühisvaraks lugemata A. K. FIE-ga seonduv poolte ühisvara. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja (registrikood xxxxxxxx) osas kinnitati äriregistris esmakanne 06.07.2000 (hagi lisa nr 22). Kohus jättis arvestamata Riigikohtu 01.11.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-06 (hageja 20.12.2007 menetlusdokumendi lisa nr 140; seoses Harju Maakohtu tsiviilasjaga 2-05-14390, dokumentide tutvumiseks esitamise kohustamise kohtuasi, milles siinne hageja oli samuti hagejaks) järeldatu, mille kohaselt tuleneb hageja huvi dokumentidega tutvumiseks ka abikaasade ühisvarasuhetest; mille järgi jättis ringkonnakohus põhjendamatult tähelepanuta, et hageja soovib kindlaks määrata ühisvara koosseisu ja kulutusi; vastavalt millele tähendab AÕS § 68 lg 1 ka õigust saada ühisvaralisest asjast kasu ning et PKS § 14 lg 1 kohaselt kuulub abielu ajal korteriomandist saadud kasu abikaasade ühisvara hulka; mille põhjal on ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta käivad dokumendid koostatud mõlema abikaasa huvides ning abikaasa omab õigustatud huvi selliste dokumentidega tutvumiseks; ja kooskõlas millega võib FIE abikaasal olla õigustatud huvi FIE ettevõtlust puudutavate dokumentide vastu, kui need on koostatud abikaasade ühisvarasse kuuluvate esemete kohta. Viidatud kohtuasja menetlemise tulemina hagejale tema nõutud juurdepääsu dokumentidele ei võimaldatudki. Kuigi hagejale pole täpselt teada kõnesolev vara (vastavad esemed), on hageja veendunud, et selline ühisvara on tegelikult olemas, mis pidanuks seetõttu ka kajastuma poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramise vaheotsuses. 04.12.2008 menetlusdokumendis märkis hageja, et hageja nimetatud ühisvara koosseis ei ole lõplik (on lahtine), samas pole hageja võimuses olnud 5 selle lõplik täpsustamine. Et ühisvara koosseis ei ole sisuliselt lõplik, on hageja esile toonud ka 10.10.2003 hagivalduse p-s 5 ning kohtule esitatud menetlusdokumentides. Ühisvara koosseisu lahtisus on korduvalt jutuks olnud ka kohtuistungitel. Kohus ei andnud hinnangut hageja 11.11.2005 menetlusdokumendi p-s 2.
3. märgitule, et kostja varjab hageja eest ühisvarasse kuuluvaid esemeid. Ka kostja ise on möönnud, et ühisvara hulka võib kuuluda ka muid esemeid, mida ei ole käesolevas menetluses tuvastatud. Oma 20.12.2007 menetlusdokumendi p-s 2.3.
4. tõi hageja esile, et poolte ühisvarasse kuuluvad vastavalt ka A. K. FIE-le kuuluvad ühisvaralised esemed, milliseid pole kostja soostunud seni avalikustama. Hageja on taotlenud korduvalt kohtu kaasabi tõendite kogumisel ka haakuvalt FIE-aspektiga, põhjendanud vastavalt oma taotlust, kuid kohus ei ole hageja esiletoodut tõsiselt võtnud. Maakohus jättis rahuldamata ka taotluse kostjalt vande all seletuse võtmiseks ja tunnistaja E. P. ülekuulamiseks seoses korteriomandi XXXXX XXX XXX-XX kasutamisega. Kohus jättis tähelepanuta, et eeltoodud korteri on omandanud kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja. 25.09.2006 esitas hageja avalduse kohtuniku taandamiseks, mille aluseks olid järgnevad asjaolud: - 11.11.2005 esitas hageja mh taotlused dokumentaalsete tõendite asja juurde võtmiseks, dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks, kuid 17.01.2006 eelistungil jättis kohus enamiku neist rahuldamata; - hageja esitas 31.03.2006 vastuväited kohtu tegevuse kohta, tuues esile, milliseid õigusnorme kohus hageja taotluste rahuldamata jätmisega rikkus. Kohus tegi 15.09.2006 hageja vastuväidete lahendamiseks määruse, jättes vastuväited rahuldamata, kuid määruses ei vastanud kohus hageja väidetele; - kostja varjab endiselt ühisvara täielikku koosseisu, asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid vms, ning kohus ei osuta hagejale vajalikult kaasabi asja lahendamiseks tähtsate asjaolude, tõendite jms kindlakstegemiseks, väljanõudmiseks; - kohtuniku käitumine on kaasa toonud situatsiooni, kus hageja peaks küll esile tooma asja lahendamiseks tähtsad asjaolud, esitama tõendid, viitama tõenditele, samas on nende toimingute tegemine vastavalt raskendatud või lausa võimatu. Kohtuniku hoiak pärssis hagejapoolselt asjaolude ja tõendite esitamist, võimalike täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamist. 15.09.2006 kohtumäärusest järeldas hageja, et kohtunik ei olnud erapooletu, kohtuniku paljud otsustused olid kostjat soosivad. Harju Maakohtu (esimehe) 04.10.2006 määrusega jäeti hageja taandamisavaldus rahuldamata. Apellandi arvates motiivid selleks olid alusetud ja polnud süvenetud küllaldaselt hageja taotlusesse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja A. K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse (vaheotsuse) kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja nimel registreeritud vara osas muutmata. A. K. apellatsioonkaebus Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu 26.06.2009 otsuse p 1 osas, milles maakohus luges ühisvarasse kuuluvaks „väljamakstud dividendid ja varalise õiguse väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga”. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mitte lugeda poolte ühisvaraks OÜ T. väljamakstud dividende ega varalist õigust väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga. Tühistada maakohtu 26.06.2009 otsuse p 1 osas, millega maakohus luges ühisvarasse kuuluvaks „kinnistu XXXXX XXXXXX külas XXXXXXXX vallas (registriosa nr XXXXXXXX) 33,59 ha suuruses”. Teha tühistatud 6 osas uus otsus, millega mitte lugeda poolte ühisvaraks tervet XXXXX kinnistut. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Vaidlust ei ole selles, et T. OÜ on teinud dividendide väljamakseid poolte abieluliste suhete vältamise ajal. Kostja hinnangul oleks tulnud kohaldada PKS § 18 lg-t 2 ja esmalt tuvastada, millised varaesemed on olemas poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga. Riigikohtu 07.03.2001 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-13-01 kujunenud kohtupraktikast tulenevalt on poolte abieluliste suhete ajal pooltele laekunud raha (või siis sarnaselt sellega raha saamise õigus) küll ühisvara, kuid üldjuhul on võimalik ühisvarana jagada ikkagi ainult selle reaalset jääki abieluliste suhete lõppemise aja seisuga – sellise seisukohaga on sisuliselt arvestanud ka maakohus, kui ta on märkinud ühisvara koosseisus poolte pangakontodel olnud raha (vaheotsuse resolutsiooni p 1 loetelus viimane). Seega ei ole kindlasti mitte kõik T. OÜ makstud dividendid poolte ühisvara, vaid osa sellest (täpsemalt see osa, mis on makstud välja abieluliste suhete kestel) on asendunud rahaga poolte valduses. Lugedes nüüd ühisvaraks nii abieluliste suhete lõppemise ajal olemasoleva raha kui ka juba enne seda makstud dividendid on maakohus sisuliselt sama varaeseme lugenud ühisvaraks kahekordselt. Sarnaselt eelnevaga on maakohtu vaheotsuses ajaliselt piiritlemata ja seega ebaõigesti ühisvarasse arvatud tervikuna õigus dividendidele. Hageja esile toodud asjaoludest tuleneb, et väljamaksmisele määratud dividendidest on T. OÜ vähemalt osa maksnud välja enne poolte abieluliste suhete lõppemist. Seega ei saa poolte ühisvarana enam jagada õigust kõigile väljamaksmisele määratud dividendidele, sest vähemalt osa neist on juba välja makstud ja sellise dividendi saamise õiguse pooltele andmine rikuks T. OÜ õigusi ning tekitaks talle kohustusi. Kui kohus hakkaks ajaliselt ja summaliselt piiritlema, millistele dividendidele võib pooltel olla õigus ühisvarana, siis otsustaks ta varaeseme väärtust ja jaotust määrates T. OÜ kohustuste üle, keda ei ole menetlusse kaasatud. Lisaks on kohus sel viisil ühisvara esemeid nimetades ületanud hagi piire, st rikkunud

§ 439, sest hageja ei ole taotlenud mitte kõigi T.

OÜ makstud ja maksmisele määratud dividendide arvamist ühisvarasse, vaid käsitleb hagiavalduses vaid teatavate kindlate aastate eest väidetavalt makstud ja määratud dividende. Need puudused annavad alust taotleda kõnealuses osas maakohtu otsuse tühistamist. Hagiavalduse tervikteksti p 2.3.6.1 kohaselt taotleb hageja, et kohus loeks ühisvaraks makstud dividendid

1. aasta eest summas 450 000 krooni. Samas märgib hageja p-s 2.3.6.2, et ainult osa nimetatud dividendidest maksti välja kostjale, täpsemalt väidab hageja, et dividendi maksmine summas 300 000 krooni toimus
2. aasta juunis (vt selle kohta ka tl 311). Kohus on vaheotsuse põhjendavas osas märkinud, et poolte abielulised suhted lõppesid 26.08.2003 (kohtuotsuse lk 4, kolmas lõik). Seega toimus dividendide väljamaksmine summas 300 000 krooni, aga samuti kõigi teiste enne kõnealust korda makstud dividendide (vt kostja 13.09.2005 menetlusdokumendi lisa nr 3) väljamaksmine poolte abieluliste suhete kestel ja käesoleva apellatsioonkaebuses märgitud põhjustel ei saa seda osa dividendidest enam käsitleda ühisvarana. Vastava varaeseme asemel on jagatavaks esemeks pooltel abieluliste suhete lõppemise ajal alles olnud rahalised vahendid. Ülejäänud osa
3. aasta dividendist (150 000 krooni), samuti järgmiste aastate dividendid ei ole hageja väite kohaselt välja makstud, st see puudutab õigust dividendidele, mitte makstud dividende. Seega puuduvad niisugused väljamakstud dividendid, mida saaks käsitleda poolte ühisvarana. Järelikult on põhjendatud kostja taotlus, et vastavat varaeset ei saa lugeda poolte ühisvaraks. Kostja leiab, et õigust dividendidele ei saa jagada ühisvarana, selline õigus on osaühingu osanikel. Maakohus on lugenud poolte ühisvaraks T. OÜ osa, selles osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta. Järelikult kuuluvad ühisvarasse juba läbi osa kõik osaga otseselt seotud õigused. ÄS 7 § 157 lg 4 sätestab, et osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Kostja leiab, et viidatud materiaalõiguse normi on maakohus jätnud põhjendamatult kohaldamata, st sisuliselt arvestamata, et juba osa jagamisega jagab kohus ka õigust dividendidele, seda ei pea ega saa eraldi varaesemena käsitleda. Riigikohus on 07.04.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03 märkinud, et abikaasade ühise laenukohustuse jagamine abikaasade ühisvara jagamisel puudutab ainult nende endi omavahelisi varalisi suhteid ega saa muuta nende lepingulisi vahekordi laenuandjatega (viidatud otsuse p 11 esimene lõik). Sarnaselt leiab kostja, et ühisvara jagamine ei saa muuta suhteid äriühinguga, kelle osa või aktsiad abikaasadele ühisvarana kuulub. Seoses XXXXX kinnistuga leiab kostja, et kinnistut ei saa osaliselt arvata ühisvara hulka ja maakohus on ebaõigest tõlgendanud ja jätnud põhjendamatult osaliselt kohaldamata PKS §
4. Kostja on seisukohal, et ühisvara esemed peavad olema terviklikud varaesemed, st ese kas on ühisvara või mitte, aga ei saa seda olla osaliselt. Maakohus on XXXXX kinnistut käsitlenud vaheotsuses omandiõiguse seisukohalt osadena, mis ei ole kooskõlas TsÜS § 53 lg 2 esimese lause mõttega ega AÕS § 68 lg 1 esimese lausega, mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Kostja leiab, et kogu kinnistu tuleb tunnistada kostja lahusvaraks ja arvata ühisvara koosseisust välja. Maakohus on nõustunud kostjaga, et XXXXXX vallavalitsuse 20.12.2002 korraldusega nr 288 (tl 81-82,) tagastati maa kostjale, sh osa maad tagastati nõudeõigusest suuremas osas (vaheotsuse lk 5 kolmas lõik). Sama järeldus peaks tulenema XXXXXX vallavalitsuse 08.08.2002 korraldusest nr 138 (tl 77-78), mille maakohus on jätnud vaheotsuses uurimata. Siiski kasutab maakohus nii kostja kui ka teiste õigustatud subjektide taotluste kirjeldamisel sõna „tagastamine”. Kokkuvõtvalt möönab maakohus, et kogu XXXXX kinnistu maa tagastati, kuid jätab põhjendamatult PKS § 141 kogu kinnistu suhtes kohaldamata. Kostja on juba varasemas menetluses tõdenud, et samale tulemusele viib ka õiguse üldisem tõlgendamine. Kostja soovib rõhutada omandireformi eesmärki tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara kohastele subjektidele. Maa tagastamismenetluse käigus nn enamsaadud osa kompenseerimist reguleerib Vabariigi Valitsuse 07.03.1995 määrusega nr 97 kinnitatud „Nõudeõiguse osast suurema maa tagastamise korral riigile võla tasumise kord”. Ka selle korra kohaselt on nõudeõigusest suuremas osas maa tagastamise puhul tegemist võlaõiguslikust müügisuhtest või -lepingust erineva regulatsiooniga, mis annab alust XXXXX kinnistu kuuluvuse küsimuses tervikuna lähtuda PKS §-st
5. Kostja on kohtuasja lahendamise käigus korduvalt märkinud, et asja menetlemine ja lahendamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Hageja on menetlust korduvalt takistanud ja venitanud jättes järgimata kohtu selged juhised, esitades oma väited teadlikult ebaselgelt. Samuti on hageja menetluse kestust pikendanud seeläbi, et esitab korduvalt asjakohatuid dokumente, mille kohta hageja ka ise ei märgi, millist asjaolu need peaksid tõendama. Kostja leidis, et kohtuasja lahendamisel on rikutud tema õigust kohtupidamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu tuleb nii poolte taotluste esitamisel ja lahendamisel kui ka menetluse korraldamisel eelistada selliseid vahendeid ja võimalusi, mis tagavad võimalikult kiire menetluse. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja K. K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kostja soovitult maakohtu otsuse (vaheotsuse) muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 8 Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb osaliselt tühistada

§ 657

lg 1 p 2 järgi osas, millega maakohus luges kostja lahusvaraks XXXXX kinnistust 4,36 ha ning poolte ühisvaraks OÜ T. väljamakstud dividendid ja nõudeõiguse väljamakstavatele dividendidele. Eeltoodud vara ja õiguste osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-10-08 tehtud otsuses selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole otstarbekas teha kulukat ekspertiisi varaesemetele, mis ühisvara hulka ei kuulu. Kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, on siiski võimalik

§ 2

eesmärki silmas pidades

§ 449

lg-t 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Hageja on käesolevas vaidluses palunud maakohtul teha vaheotsuse ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Kuna pooled on vaidlustanud maakohtu vaheotsuse ainult osaliselt, siis tulenevalt

§ 651

lg-st 1 kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, millega ei arvanud maakohus A. K. FIE tegevusega seonduvat vara ühisvara hulka, luges XXXXX kinnistust osa ühisvaraks ja osa kostja lahusvaraks ning luges ühisvaraks juba väljamakstud OÜ T. dividendid ja nõudeõiguse väljamaksmata dividendidele. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole K. K. kaebuse väited, mille kohaselt oleks maakohus pidanud tuvastama, kas A. K. FIE tegevusega seotust on tekkinud ühisvara. Abikaasade ühisvaraks on PKS § 14 lg 1 järgi abielu vältel abikaasade poolt omandatud asjad ja varalised õigused ja kohustused. Ühisvara jagamiseks esitatud hagi menetlemisel toovad pooled esile, milline on ühisvara koosseis ja vaidluse korral esitavad tõendeid ühisvara koosseisu kohta. K. K. on menetluse väitel esitanud hulgaliselt taotlusi A. K. väidetavat äritegevust puudutavate tõendite väljanõudmiseks ja maakohus on õigesti hinnanud taotletud tõendite puutumust vaidlusesemega ning sellest tulenevalt otsustanud, kas tõendeid välja nõuda või mitte. Juhul, kui pool taotleb, et kohus nõuaks välja dokumendi, peab pool täpselt näitama, millist asjaolu ta sellega tõendada tahab. Ainuüksi üldise ja paljasõnalise kahtluse põhjal ei ole kohtul õigust teiselt poolelt või menetlusvälistelt isikutelt välja nõuda dokumente. Hageja on küll kahtlustanud, et kostja varjab tema eest ühisvarasse kuuluvaid esemeid, kuid millised esemed need on ja kus need asuvad, pole hageja täpsustanud. Kuna ka apellatsioonkaebuses ei ole K. K. selgitanud, millised asjad võisid kuuluda seoses A. K. füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega ühisvara hulka, siis ei ole kolleegiumil võimalik K. K. kaebuse üldsõnaliste ja konkretiseerimata väidete alusel tuvastada, kas kaebuses viidatud taotlustes toodud tõendid olid asjakohased ja vajalikud või mitte. Hageja on väitnud, et kostja võis saada tulu ühisvarasse kuuluva korteri, mis asub XXXXX XXX XXX-XX Tallinnas, väljaüürimisel. Kolleegium leiab, et hageja õiguslik arusaam, et korteri väljaüürimisest saadud tulu on igal juhul poolte ühisvara, ei ole õige. Pärast abielusuhete lõppemist võimalik saadav või saadud üüritulu ei kuulu mitte ühisvara hulka, vaid hagejal kui ühisomanikul on õigus kostja vastu esitada nõue tulu väljaandmiseks muul alusel (näiteks AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi). Enne abielusuhete lõppu väidetavalt saadud üür on aga käsitatav kostja poolt saadud rahana. Ebaõige on kaebaja arusaam, et korteri arvatav väljaüürimine kostja poolt on tegutsemine FIE-na, kuna korteriomandi ostmisel on lepingusse ostjana märgitud A. K. FIE. Kolleegiumi leiab, et korteri ostja on A. K. ja lühend FIE ei muuda korteri õiguslikku staatust. Õige on kostja kaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti arvanud XXXXX maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXX külas asuvast XXXXX kinnistust (registriosa xxxxx) kostja lahusvara hulka 4,36 ha ja ülejäänud osa kinnistust ehk 33,59 ha arvanud poolte ühisvara hulka. Vastavalt kinnistusraamatule on XXXXX kinnistu suuruseks 37,95 ha. Maakohus on eeltoodud 9 viisil kinnisvara kuuluvust määratledes rikkunud materiaalõiguse norme. TsÜS § 50 lg 1 järgi on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasi võib kuuluda kas ühele või mitmele omanikule, kusjuures ühe kinnisasja mitu omanikku on kas kaas- või ühisomanikud (AÕS § 70 lg-d 1 ja 2). Ühe kinnisasja piires omandisuhteid ei ole võimalik määrata viisil, kus osa hektareid kinnistust on lahusvara ja osa ühisvara. Kohtul on võimalik kaaluda ainult, kas kogu kinnistu on lahus- või ühisvara. PKS § 141 sätestab, et abielu kestel abikaasale tagastatud või asendatud õigusvastaselt võõrandatud vara või selle vara eest makstav hüvitus (kompensatsioon) on abikaasa lahusvara, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt XXXXXX Vallavalitsuse 08.08.2002 korralduse nr 138 p-le 1.6 kuulus kostjale tagastamisele 4,363 ha XXXXX kinnisust ja kostja soovis maa tagastamist nõudeõigusest suurema pindalaga eraldi kinnistuna suurusega 37,95 ha. Korralduse p 2.2 järgi pidi kostja nõudeõigusest suurema pindalaga maa tagastamise eest tasuma riigile 135 358 krooni. Võlg tuli tasuda erastamisväärtpaberites. XXXXXX Vallavalitsuse 20.12.2002 korralduse nr 288 p 1 alusel tagastati A. K. omandisse XXXXX maaüksus suurusega 37,95 ha ja korralduse p 1.2 kohaselt oli võlg riigile tasutud 17.12.2002. Kolleegium leiab, et kuna A. K.le oli faktiliselt tagastatud ainult 4,36 ha ja ülejäänud osa kinnistust oli ostetud abielu ajal erastamisväärtpaberite eest, siis tuleb lugeda, et XXXXX kinnistu oli omandatud poolte poolt abielu kestel ühisvarana. Abielu ajal omandatud erastamisväärtpaberid ei ole üldreeglina poole lahusvaraks. Ainult siis, kui erastamisväärtpaberid on ühele abikaasadest makstud hüvitisena õigusvastaselt võõrandatud vara eest, on tegemist selle abikaasa lahusvaraga. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks saanud õigusvastaselt võõrandatud vara eest hüvitist ja selle eest omandanud ülejäänud XXXXX kinnistu maa. Seega, kuna enamus kinnistust oli omandatud ühisvara eest, siis tuleb kinnistu lugeda poolte ühisvaraks. Asjaolu, et 4,36 ha kinnistust oli kostjale tagastatav vara, tuleb maakohtul arvesse võtta ühisvara faktilisel jagamisel ja see võib anda aluse kalduda PKS § 19 lg 2 p 3 järgi kõrvale poolte võrdsusest ühisvaras osade määramisel. Kolleegiumi arvates ei ole määrav asjaolu, et võimaluse XXXXX kinnistu omandamiseks andis kostja õigus saada osa maast õigusvastaselt võõrandatud varana tagasi. Kolleegium märgib, et õiguse kohaldamisel ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ja kohus ei pidanud arvestama hageja õiguslikult eksliku käsitlusega, mille kohaselt hageja palus lugeda kostja lahusvaraks 4,36 ha XXXXX kinnistust ja ülejäänud kinnistu poolte ühisvaraks, sest üks kinnisasi ei saa samaaegselt olla nii kostja lahusvara kui ka poolte ühisvara. Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu seisukohta, millega maakohus luges poolte ühisvara hulka kuuluvaks väljamakstud OÜ T. dividendid ja varalise õiguse väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga. Kolleegium leiab, et enne abielusuhete lõppu väljamakstud dividendide osas on õige kostja käsitlus, mille kohaselt on need muutunud pärast väljamaksmist poole arveldusarvel olevaks rahaks. Poolte arveldusarvetel oleva raha on maakohus juba ühisvara hulka arvanud. Enne abielusuhete lõppemist kostja poolt dividendina väljavõetud ja ärakulutatud raha oleks võimalik arvata ühisvara hulka, kui hageja oleks tõendanud, et selle raha kulutas kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles. Selliste asjaolude esitamist hageja tõendanud ei ole. Üldjuhul saab jagada siiski ainult raha jääki, mis oli olemas abielusuhete lõppemisel. A. K. apellatsioonkaebuse sellesisulised väited on õiged. Samuti on kolleegiumi arvates maakohus lugenud ebaõigesti ühisvara hulka varalise õiguse veel väljamaksmata dividendidele. Kolleegium leiab, et eeltoodud õigust ei saa lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Maakohus on lugenud poolte ühisvaraks OÜ T. osa, milles ei ole poolte vahel vaidlust. ÄS § 157 lg 4 sätestab, et osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendide väljamaksmist ja kuna pooled on osa ühisomanikud, siis saavad nad mõlemad kasutada oma nõudeõigust OÜ T. vastu. Ühisvara jagamine ei saa muuta poolte suhteid äriühinguga ja kohus ei saa otsustada väljamaksmisele määratud dividendide üle. Hageja väidete kohaselt on OÜ T. osa dividende pärast abielusuhete lõppemist välja maksnud kostjale. Kolleegium leiab, et ka eeltoodud 10 dividendid ei ole ühisvara, kuna väljamakse on tehtud pärast abielusuhete lõppemist ja hagejal on nende osas kostja vastu nõudeõigus muul alusel. Järelikult tuleb maakohtu vaheotsus tühistada osas, millega maakohus arvas poolte ühisvara hulka kuuluvaks väljamakstud OÜ T. dividendid ja varalise õiguse väljamaksmisele määratud dividendidele seoses OÜ T. osaga.

§ 23

p 7 järgi ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama juhul, kui esineb mõni muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Kohtunik mitte ainult ei pea olema erapooletu, vaid ta peab menetlust juhtides ka käituma viisil, et ta näib erapooletu. K. K. on kaebuses väitnud, et maakohus on asja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna maakohtus asja menetlenud kohtunik Tiiu Hiiuväin oli erapoolik ja oleks pidanud ennast taandama. K. K. esitatud taandust menetlenud maakohtu esimees Helve Särgava on samuti ekslikult jätnud taotluse rahuldamata. Kaebuses toodud väidete kohaselt jäi kaebajale mulje, et kohtunik ei ole erapooletu. Kolleegium leiab, et kaebuses esiletoodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et kohtunik ei lahendanud tsiviilasja erapooletult. Ebaõige on kaebaja väide, et kohtunik ei põhjendanud oma otsustust tõendite vastuvõtmise ja väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Vastavalt 17.01.2006 eelistungi protokollile on kohtunik põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist sellega, et esitatud tõendid ei olnud asja lahendamisel tähtsad.

§ 238

lg 1 annab kohtule õiguse otsustada, milliseid tõendeid vastu võtta või koguda ja maakohus on õigesti otsustanud, et vastuvõtmisele kuuluvad ainult need tõendid, mis tõendavad ühisvara koosseisu kuni poolte abielusuhete lõppemiseni. Hageja käsitlus, mille kohaselt oleks tulnud välja nõuda ka kõik need dokumendid, mis kajastavad kostja väidetavat äritegevust hiljem, on ebaõige. 31.03.2006 on esitanud hageja vastuväited kohtu tegevusele seoses tõendite vastuvõtmisest ja kogumisest keeldumisega, mille kohus jättis 15.09.2006 rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohtu kohtuniku erapoolikust eeltoodu ei näita. Kohus ei pidanud kordama määruses põhjendusi, mis olid toodud 17.01.2006 eelistungi protokollis. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada. Kuna vaheotsuse saab teha tuvastamaks ühisvara koosseisu, see tähendab asju, mis kuuluvad ühisvara hulka, siis kohtuotsuse resolutsioonis ei ole põhjust välja tuua seda, millised asjad ei kuulu ühisvara hulka. Sellekohased põhjendused sisalduvad kohtuotsuse põhjendavas osas. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsioonist välja jätta osa, kus kohus tuvastas asjad ja kohustused, mis ei kuulu ühisvara hulka. Margo Klaar Tiit Kollom Malle Seppik 11