← Eesti

3-09-2617/27

Obsah (4)§ 24§ 84§ 471§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2617 Haldusasi S. K.i (K.) kaebus Käina Vallavolikogu 14.10.2009

§ 24lg 1 punkti 3 alusel.

2.2) S. K.i ja Käina Vallavolikogu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.3) Kolmanda isiku H. K. menetluskulud summas 850 krooni jäävad S. K.i kanda. 2.4) Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada S. K.ile pool tasutud riigilõivust, s.o. 225 krooni, S. K.i arveldusarvele Swedbank AS nr xxxxxxxxxx (

§ 84lg 5 p 1).

3. Edasikaebamise kord Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale S. K.ile, vastustajale Käina Vallavolikogule ja kolmandale isikule H. K.le; Kohtute Raamatupidamiskeskusele Menetluse lõpetamise määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu käesoleva määruse kättesaamisest 30 päeva jooksul (

§ 471lg 3).

  1. 11.11.2009 esitas S. K. Tallinna Halduskohtule kaebuse Käina Vallavolikogu 14.10.09 otsuse nr 227 tühistamiseks. Otsusega „Vallavara võõrandamine ja omandamine „ vallavolikogu leidis, et saab omandada H. K. kuuluvast kinnistust mõttelise osa väärtusega 250 000 kr ja võõrandada H. K. éle valla omandis olev kinnistu väärtusega 250 000 kr. Tehinguväärtused loeti võrdseteks ja otsustati, et saab sõlmida kinnistute mõtteliste osade vahetuslepingud ja sõlmida kokkulepe Furtsellaaria kai kinnistu 1 valdamise ja kasutamise korra kohta. Käina Vallavalitsus sai ülesande ette valmistada ja korraldada vahetuslepingute sõlmimine.
  2. Kohus võttis kaebuse 16.11.2009 määrusega menetlusse määrates vastustajaks Käina Vallavolikogu ning kaasas kolmanda isikuna H. K.. Sama määrusega kohus kohustas vastustajat esitama kaebuse kohta kirjaliku arvamuse koos omapoolsete tõenditega hiljemalt 21.12.
  3. 06.01.2010 saabus kohtule kaebuse esitaja e-kiri, milles teavitatakse kohut, et S. K. ning vastustaja peavad läbirääkimisi menetluse lahendamiseks kompromissiga, kompromiss on veel hetkel vormistamata, kuid see esitatakse kohtule esimesel võimalusel. Juhul, kui mingil põhjusel peaks kompromissi sõlmimine siiski ebaõnnestuma, soovib kaebuse esitaja asja lahendamist istungil. 14.01.2010 saabus kohtule 11.01.2010 postitatud 30.12.2009 poolte vahel sõlmitud ja nende poolt allkirjastatud kompromissleping ühes menetluse lõpetamise taotlusega. Kompromisslepingu ja menetluse lõpetamise taotluse kohaselt paluvad menetlusosalised kompromiss vastu võtta ja haldusasja 3-09-2617 menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lõike 1 teise lause kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused. Menetlusosalised on kohtule esitanud järgneva sisuga kohtuliku kompromisslepingu: 1) lõpetada käesoleva haldusasja menetlus

§ 24lg 1 punkti 3 alusel.

2) S. K.i ja Käina Vallavolikogu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3) Kolmanda isiku H. K. menetluskulud summas 850 krooni jäävad S. K.i kanda. 4) Tagastada S. K.ile pool tasutud riigilõivust, s.o. 225 krooni, S. K.i arveldusarvele Swedbank AS nr xxxxxxxxxx (

§ 84lg 5 p 1).

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja haldusasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. 4. Vastavalt

§ 21

lõikele 3 võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud

§ 21lõikes 3 loetletud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid.

Kohus kinnitab esitatud kompromissi selles soovitud ulatuses ja tingimustel.

§ 21

lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24

lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Seega kuulub esitatud kompromisslepe määrusega kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. Kompromissleppest nähtuvalt on kaebuse esitaja teadlik, et kompromissleppe määrusega kinnitamisel asja menetluse lõpetamisel ei saa ta

§ 24lõike 2 kohaselt uuesti kohtusse samas asjas pöörduda.

  1. Vastavalt kompromisslepingus kokku lepitule jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
  2. Menetlusosalised on avaldanud kohtule taotluse tagastada S. K.ile pool tasutud riigilõivust, s.o. 225 krooni, S. K.i Swedbank AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxx. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 5 p 1 kohaselt kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja kohus võtab selle vastu. Eeltoodust tulenevalt Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada S. K.i poolt tasutud pool riigilõivus, milleks on 225 krooni, tema Swedbank AS asuvale arveldusarvele nr xxxxxxxxxx. 2 7.

§ 24

lõike 3 kohaselt on menetlusosalistel menetluse lõpetamise määruse peale õigus määruskaebus esitada. Määruskaebus on pooltel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu käesoleva määruse kättesaamisest 30 päeva jooksul (

§ 471lg 3).

Karin Kalmiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.