Obsah (8)

§ 1043§ 1045§ 127§ 132§ 101§ 113§ 82§ 94

Tsiviilasi nr.2-08-76933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2009 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kohustuseks on tõendada kahju tekkimist, kahju suurust ja põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Kohtule esitatud Põhja politseiprefektuuri 18.07.2007 kirjast ja 14.08.2007 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusest selgub, et kostja sõitis Sikupilli kaubanduskeskuse parklas ostukäruga vastu hageja sõidukit. Väärteoasja nr 2315,07,003155 materjalides asuvatest Sikupilli kaubanduskeskuse valvekaamera salvestustest tehtud fotodest nähtub, et kostja sõitis hageja väikebussile ostukäruga otsa. Hageja sõiduk sai kahjustusi. Kohus leiab, et kostja tegevus on otseselt põhjustanud hageja asja kahjustamise, seega on kostja tegevus põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kohus leiab, et sellega on tõendatud, et kostja põhjustas hagejale varale kahju.

§ 1045

lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja vastuväited selle kohta, et väärteo menetluse lõpetamine vabastab ta tsiviilõiguslikust vastutusest hageja ees, ei ole õiged. Väärteomenetluse lõpetamine kostja suhtes ei võta ära kostja kohustust hüvitada tema poolt tekitatud kahju. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad menetlusosalised tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja poolt väärteomenetluse raames esitatud Info-Auto pakkumisest nähtub, et sõiduki küljeukse taastusremont maksab 5260 krooni.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks taastada kannatanu jaoks olukord, mis eelnes kahju tekkimisele.

§ 132

lg 3 järgi tuleb asja kahjustumisel kahju hüvitisena arvestada eelkõige asja parandamise kulusid. Hageja on kohtule esitanud tema sõiduki parandamise kulude kohta tõendid. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud kahju hüvis ja teostatavad remonttööd on vastavuses hageja asja kahjustustele ning need kuuluvad hüvitamisele. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude. Kohus leiab, et viivise nõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata.

§ 101

lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmata jätmisel viivist.

§ 113

lg 2 järgi Kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja sai kahju tekitamisest teada selle tekkimise ajal, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt pöördunud kostja poole kahju hüvitamiseks. Seega tuleb kohtu arvates rakendada

§ 82

lg 7 sätestatut mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja on kohustuse täitmisega viivituses pärast mõistliku tähtaja möödumist. Kohus asub seisukohale, et kostja jäi kohustuse täitmisega viivitusse pärast seda, kui ta sai kätte hagiavalduse. Hagiavalduse esitamisega kohtule võib lugeda, et hageja esitas kostja vastu nõude. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates hagiavalduse kättetoimetamisele järgnevast päevast so 4.01.2009

§ 94

lg 1 ja

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatule on

§ 94lg 1 sätestatud intressimääraks 2,5 % aastas, millele lisandub 7%, seega kokku 9,5 % aastas. Ts

Ms § 163 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik