Obsah (10)

§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 94§ 113§ 158§ 159

2-09-40810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-40810 Tsiviila

) § 94 lg 1 sätestatud intressimäärast lähtuvalt. 19.02.

1. a seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku 4699 krooni, millest laenu põhiosa võlg on 2702 krooni, intressivõlg 321 krooni, viivis 374 krooni ja leppetrahv 1321 krooni. 18.08.
2. a esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhinõude 2704 krooni, intressi 359 krooni, viivise 31 krooni ja leppetrahvi 1321 krooni sissenõudmiseks kostjalt. 12.02.
3. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus /tlk 4-5/ ja anti OÜ KODULIISING nõue Nadežda Feklistova vastu 5166 krooni nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 18.02.2010.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis /tlk 10-12/. 22.02.
4. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 4699 krooni maksmise nõudes /tlk 15-28/. 17.03.
5. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 32-33/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 18.03.2010.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 2-09-40810 KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 22.02.
6. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 16/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 2702 krooni, intressi summas 321 krooni, viivist summas 374 krooni ja leppetrahv 1321 krooni. Hageja on kohtule esitatud poolte vahel 14.08.
7. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 19/, mille kohaselt oli lepingu alusel kauba müüjale väljamakstav laenusumma 4404 krooni, mille eest sai kostja osta endale müüjalt sekstsiooni Udine wenge. Samuti kohtule esitatud laenu tagastamise graafik /tlk 20/ ning laenulepingute lahutamatuks osaks olevad laenulepingu üldtingimused /tlk 2122/. 06.05.
8. a on hageja saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuse /tlk 23/, milles on palunud likvideerida laenulepingust nr 2280814056 tulenev laenu- ja intressivõlgnevus summas 321 krooni ja tasuda menetluskulu 50 krooni (üldtingimuste p 1.3 alusel) hiljemalt 21.05.
9. a. 02.06.
10. a on hageja saatnud kostjale võlgnevuse meeldetuletuse /tlk 24/, milles on palunud likvideerida laenulepingust nr * tulenev laenu- ja intressivõlgnevus summas 692 krooni ja tasuda menetluskulu 70 krooni (üldtingimuste p 1.3 alusel) hiljemalt 17.06.
11. a. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt laenulepingutest tulenevaid kohustusi, saatis hageja 07.07.
12. a kostjale ülesütlemisavalduse, millega kohustas kostjat tasuma hagejale laenu summas 3210 krooni ja viivise seisuga 07.07.
13. a summas 31 krooni. Peale selle nõudis hageja ülesütlemisavaldusega lepingu rikkumise eest leppetrahvi vastavalt üldtingimuste p-le 6.2 kuni 30% ulatuses s.o 1321 krooni. Hageja nõudis eeltoodud summade tasumist hiljemalt 22.07.2009.a. Kuna kostja nõudeid hageja ei tasunud esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 12.02.
14. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 22.02.
15. a esitas hageja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 4699 krooni maksmise nõudes /tlk 15-28/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõendite alusel kuulu hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 3 2-09-40810

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste /tlk 21-22/ p 1.4 kohaselt kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduses (edaspidi

) § 94 lg 1 sätestatud intressimäärast lähtuvalt. Hagiavaldusele on lisatud viivisearvestus, mille kohaselt 19.02.2010. a seisuga on lepingust nr * tulenev viivis 374 krooni /tlk 18/.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Vastavalt üldtingimuste p-le 6.2 /tlk 22/ võib lepingu erakorralise ülesütlemise korral laenuandja nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 30% laenusummalt. Käesolevas asjas on hageja lepingu erakorraliselt üles öeldnud /tlk 25/, kuna kostja ei rikkus lepingust tulenvaid kohustusi. Laenusummalt 4404 krooni on 30% 1321,20 krooni, mistõttu on hageja poolt esitatud leppetrahvi suurus summas 1321 krooni põhjendatud.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Nadežda Feklistova'lt hageja OÜ Koduliising kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 4699 krooni, millest põhivõlgnevus on 2702 krooni, intress 321 krooni, viivis 374 krooni ja leppetrahv 1321 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 4 2-09-40810 TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5