Obsah (9)

§ 6§ 12§ 13§ 38§ 24§ 4§ 40§ 46§ 30

3-09-487 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-487 Haldusasi OÜ Adelan Prügiveod kae

ldusega nr 1575 kuulutati välja avatud pakkumine„

ldatud jäätmeveo vedaja leidmine Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas“ ja kinnitati pakkumiskutse dokumendid. OÜ Adelan Prügiveod esitas oma pakkumise 07.01.2009.a. Avatud pakkumisele laekunud pakkumised avati 07.01.2009 ning selgus, et avatud pakkumises soovib osaleda kolm vedajat: OÜ Adelan Prügiveod, AS Cleanaway ja AS Ragn-Sells. 18.02.2009 toimus pakkumiste hindamiseks moodustatud komisjoni koosolek, kuhu olid kutsutud kõik kolm pakkujat, kellele selgitati avatud pakkumismenetluselt läbirääkimistega piiratud pakkumisele üleminekut. 18.02.2009.a. komisjoni koosoleku protokoll sisaldab kolme otsust, millest esimesega sätestati, et kõigil kolmel pakkujal esitada uued teenustasud segaolmejäätmete kohta lähtudes nõudest, et graafik on lineaarne; teise punktiga nähti ette, et pakkujatel uute teenustasude esitamisel mitte arvestada Harku Vallavalitsuse poolt avatud pakkumise „

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Harku vallas“ pakkumise kutse dokumentide kohta esitatud küsimusi ning kolmandana määrati, et läbirääkimistega piiratud pakkumise esitamise tähtajaks on 9.märts 2009.a. kell 9.00. OÜ Adelan Prügiveod pöördus 26.02.2009 selgituste saamiseks vallavalitsuse poole , paludes vastust sellele, kas avatud pakkumismenetlus on lõpetatud ning jaatava vastuse

l saata vastav otsus , samuti palus osaühing vastust küsimusele, kas varasemad pakkumised on tagasi lükatud ning jaatava vastuse

l saata vastav otsus ning teatada tagasilükkamise õiguslikud ja faktilised alused, millistele küsimustele vallavalitsus vastuseks teatas, et vastus antakse 30 päeva jooksul. OÜ Adelan Prügiveod esitas kaebuse halduskohtule. II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID 2.Kaebuse esitaja hinnangul on 18.02.2009 dokumendil haldusakti tunnused, sest sellest ilmnevad vallavalitsuse tahteavaldused avaliku pakkumise raames ja järgselt õigussuhte reguleerimiseks, s.t. protokollilised otsused on suunatud halduseväliste isikute, sealhulgas kaebuse esitaja õiguste ja kohustuste tekitamisele. Protokollilise otsusega lahendati küsimus

ldatud jäätmeveo konkursi jätkumise ja pakkumismenetluse liigi muutmise kohta, samuti määrati kindlaks uus segaolmejäätmete teenustasude pakkumise tabel, milles tuleb uute pakkumiste esitamisel lähtuda. 3.Kaebuse väitel on protokollilised otsused tühisteks haldusaktideks, sest neid ei ole andnud pädev haldusorgan. KOKS § 31 lg 6 kohaselt kirjutab määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. Harku Vallavolikogu 25.05.2006.a. määrusega nr 6 kehtestatud „Harku valla põhimääruse“ kohaselt annab vallavalitsus oma pädevuse piires üksikaktidena määrusi ja võtab vastu

ldusi. Protokollilisele otsusele on alla kirjutanud avatud pakkumise komisjoni liikmed, kes ei ole volitatud tegema vallavalitsuse eest ja nimel otsuseid. Puuduvad vallavanema ja vallasekretäri allkirjad, mis on otseselt vastuolus KOKS § 31 lg 6 ja Harku valla põhimääruse § 32 lg 1 p 4 ja § 36 lg 4 p 2 . Kaebuse esitaja taotleb Harku Vallavalitsuse 18.02.2009 protokolliliste otsuste tühisuse kindlakstegemist. Põhjendatud huvina otsuste tühisuse kindlakstegemiseks on kaebaja märkinud, et ta vajab kindlust, et vastustaja ei viiks läbi ebaseaduslikku menetlust ja et vastustaja jätkaks avaliku pakkumise menetlust. 4.Alternatiivselt on kaebuses esitatud taotlus protokolliliste otsuste tühistamiseks materiaalse ja formaalse õigusvastasuse tõttu, kui kohus leiab, et ei saa rahuldada taotlust teha kindlaks protokolliliste otsuste tühisus. 2 Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise

§ 6

, § 38 ja § 40 sätestavad põhilised nõuded, millest tuleb avaliku konkursi puhul lähtuda. Käesoleval juhul on protokollilise otsusega muudetud avaliku pakkumismenetluse liiki- -avatud pakkumise asemel kasutatakse läbirääkimistega piiratud pakkumist. Rikutud on

§ 6

ja § 40, sest pakkumismenetluse liiki on muudetud, kuigi selleks vajalik eeldus täidetud ei ole ja ühtegi pakkumist ei ole tunnustatud mittevastavaks ega ole neid tagasi lükatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et PKD p.8.3 kohaselt on vastustajal õigus kõik pakkumised tagasi lükata vaid siis, kui ükski hinnapakkumistest ei ole esitatud nõutud vormi kohaselt. Selle kohta andmed puuduvad. 5.Protokollilise otsuse p 1 on esitatud ebaloogiline nõue, mille kohaselt hinnagraafik peab olema lineaarne. Selgusetu on, kuidas saab hinnagraafik olla lineaarne või milles peab lineaarsus seisnema. Vastustaja tegevus konkursi tingimuste kehtestamisel ei tohi olla meelevaldne. Samuti leiab kaebaja, et vallavalitsus protokollilise otsusega on muudetud PKD p.4.4, muutes pakkumiste esitamise tähtaega. Kord ega PKD sellist võimalust ette ei näe. Uus tähtaeg on vastuolus ka Jäätmeseaduse § 67 lg 7 , mis näeb ette, et

ldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt 30 päeva konkursi väljakuulutamisest arvates. 6.Lisaks puuduvad kaebuse väitel protokollilistes otsustes faktilised ja õiguslikud põhjendused, millega rikutakse HMS § 56 lg 2 ja raskendatud on ka Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalne teostamine. 7.Kaebuses on esitatud ka kohustamiskaebus, millega kaebuse esitaja taotleb Harku vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist, millega kohustada Harku Vallavalitsust avatud pakkumise „

ldatud jäätmeveo vedaja leidmine Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas“ 7.jaanuariks 2009 esitatud pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks ning vastavasisuliste haldusktide andmiseks. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8.Harku Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.. Pakkumiste hindamisel on komisjon tegutsenud õiguslikul alusel ja tema protokollilised otsused on seaduslikud. Komisjon on moodustatud Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsuse nr 51 alusel Harku Vallavalitsuse 30.12.2008

ldusega nr 1688. Komisjon protokollilised otsused vastavad haldusmenetluse seaduse § 54 nõuetele.Vaidlustatud haldusaktid sisaldavad vajalikke põhjendusi ja kaalutlusi ning on kontrollitavad. 9.Otsuste tegemisel lähtus komisjon „Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise

“ §-st 6, kui tunnistas, et avaliku konkursi avatud pakkumine ei andnud soovitud tulemusi ja kasutas sama õiguse andmiseks läbirääkimistega piiratud pakkumist.

§ 12

alusel valis komisjon välja kolm kvalifitseerunud pakkujat, kes eelnevalt osalesid avatud pakkumises, pidades samas silmas

§ 13

. 10.Vastustaja märgib, et temale jääb arusaamatuks kaebuse esitaja käitumine olukorras, kus enne kui vallavalitsus oleks komisjoni otsuse alusel oma

ldusega parima pakkumise edukaks tunnistanud, esitatakse kaebus protokolliliste otsuste tühisuse kindlakstegemise kohta, kus pakkujate esitandajatele selgitati, miks avatud pakkumine soovitud tulemusi ei andnud. Nimetatud otsus võeti komisjoni poolt vastu 05.02.2009 toimunud koosolekul ja selle koosoleku protokoll saadeti kõigile pakkujatele. 11.Pakkujate varasemaid pakkumisi tagasi lükatud ei ole, sest komisjon leidis, et PKD-s tekitas valesti mõistmist ning lõi pakkujate vahel ebavõrdse olukorra p 2.19 “Erineva suurusega jäätmemahutite jäätmeveo teenustasu peab tõusma võrdeliselt mahuti suurusega“ . Komisjoni soov minna üle piiratud pakkumisele oli tingitud soovist lahendada segadust tekitanud küsimus ja saavutada omavalitsusele parem ja õiglasem tulemus. 12.Kuigi „Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise

“ § 48 alusel õiguse andja peab igale ettevõtjale tema nõudel teatama kõigi pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid pühjendama, oleks Harku Vallavalitsus kaebaja esitatud andmete põhjal 3 esitatud pakkumiste tagasilükkamisel kindlasti tagasi lükanud kaebaja pakkumise, kuna see poleks komisjoni arvamisel vastanud pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Kaebuse esitaja poolt pakutud hinnad võrreldes kehtestatud hindadega ei kinnita, et jäätmemahutite jäätmeveo teenustasu tõusu võrdeliselt mahuti suurusega või et tõus oleks peaaegu sirge. Esitatud nõue lineaarsuseks on matemaatline termin ja tähendab sirget. 13.Kaebuse esitaja viited

§ 38

ja § 40 sätestatule on õiged, kuid hindamist, võrdlemist ja pakkumiste vastavuse või mittevastavuse kohta otsust oleks komisjon saanud teha , kui pakkujad oleks piiratud läbirääkimistel saanud esitada oma uued pakkumised. 14.Kaebuse väide sätestatud 30-päevase tähtaja rikkumisest on väär. 18.02.2009 protokollilise otsusega määrati pakkumiste esitamise tähtajaks 9.03.2009, mis on 19 kalendripäeva ja kooskõlas

§ 24

. 15.Esitatud kohustamiskaebuse osas leiab vastustaja, et HKMS § 6 lg 2 p 2 eeldab, et kaebaja oleks eelnevalt pöördunud komisjoni või vallavalitsuse poole taotlusega . Kaebuse esitaja ei ole eelnevalt pöördunud avatud pakkumise raames esitatud pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks, mistõttu kohustamiskaebus tuleks jätta läbi vaatamata. 16.Kaevatavad otsused ei riku kaebuse esitaja õigusi Põhiseaduse § 10 sätestatud ettevõtjal tekkinud õiguspärase ootuse rikkumist. Otsused ei piira esitamast uusi teenustasusid segaolmejäätmete kohta. Tõele ei vasta kaebuse väide, nagu oleks tal saanud tekkida õiguspärane ootus saavutada võimalus nõuetele vastava pakkumismenetluse käigus ainuõiguse saamine ja lepingu sõlmimine, sellist ootust ei ole vastustaja kaebajale tekitanud. Vastustaja hinnangul on kaebuse tegelikuks motiiviks kaebajale subjektiivselt meeldiva otsuse saavutamine, mitte rikutud õiguste kaitse, samuti on vastustaja arvates kaebuse esitajal ilmselt soov pikendada temale antud

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise lepingut, mis lõpeb 31.03.

1. 17.Viimaks leiab vastustaja, et tühistamiskaebuse läbivaatamisel tuleks arvestada, kas kaebaja õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima ning vastustaja hinnangul kaebaja õigus nõuda haldusakti tühistamist kolmanda isiku õiguspärast ootust ja huvi haldusakti kehtima jäämiseks üles ei kaalu. IV KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
2. Kolmas isik AS Ragn-Sells kaebust põhjendatuks ei pea, samas ei soovinud ta nii nagu teinegi kolmas isik AS Cleanaway esitada oma seisukohti kaebuse väidete kohta. V TÄIENDAVAD TAOTLUSED JA DOKUMENDID
3. 30.03.2009 määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks. Ettenähtud tähtajaks esitas kaebuse esitaja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks koos kulude kandmist tõendavate dokumentidega , samuti esitas vastuväited vastustaja kirjalikus seletuses toodule, jäädes kaebuses esitatud seisukohtadele. Teised menetlusosalised dokumente ega taotlusi ei esitanud. VI KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 20.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuginedes alljärgnevatele põhjendustele. 21.Vastavalt Jäätmeseaduse § 67 lõikele 1

ldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks 4 konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud

s. Konkurentsiseaduse § 14 lõike 2 kohaselt kehtestab eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise

Vabariigi Valitsus. Viidatud kord on vastu võetud Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määrusega nr 303 „Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“ (Kord).

§ 4

kohaselt on avaliku konkursi

ldajaks Vabariigi Valitsuse poolt volitatud minister, ministri poolt volitatud ametiisik või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt volitatud ametiisik (edaspidi õiguse andja). Sama sätte teise lause kohaselt on õiguse andjal õigus volitada teisi isikuid avalikku konkurssi

ldama. Harku Vallavolikogu 30.06.2003.a. otsusega nr 51 „Harku vallas

ldatud jäätmeveo avaliku konkursi

ldamine“punktiga 1 tehti vallavalitsusele ülesandeks

ldada Harku valla territooriumil avatud pakkumismenetlusega avalik konkurss

ldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks. Sama otsuse p 5 nähti ette avatud konkursi pakkumiste hindamiseks komisjoni moodustamine, millesse kuuluvad vähemalt kolm vallavalitsuse esindajat ja kaks vallavolikogu liiget. Komisjon võib viidatud otsuse kohaselt oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte . Harku Vallavalitsuse 30.12.2008.a.

ldusega nr 1688 moodustati avaliku konkursi „

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Harku vallas“pakkumiste hindamiseks komisjon, sealjuures määrati komisjoni koosseisu kuuluvad isikud. Viidatud komisjoni moodustamise alustena on märgitud Jäätmeseaduse § 67, konkurentsiseaduse § 14, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 393 kinnitatud „Eri-või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“, samuti Harku Vallavolikogu 30.06.2005.a. otsus nr 51 „Harku vallas

ldatud jäätmeveo avaliku konkursi

ldamine“ . Avaliku konkursi avatud pakkumise „

ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Harku vallas“ pakkumise kutse dokumentide (PKD) p.2.5 kohaselt on konkursi läbiviimise eest vastutavaks isikuks keskkonnainsener Kerrtu Ellermaa.

1. Seega pakkumiste hindamise komisjon moodustati pakkumiste hindamiseks ning komisjoni pädevus on eeltooduga määratletud. Komisjoni ülesanded seonduvad temale esitatud materjali kontrolli ja analüüsiga ning nende alusel eduka pakkumise välja selgitamisega. PKD p.6.
2. kohaselt teeb vallavalitsus kirjaliku otsuse esitatud pakkumiste kohta lähtudes pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustest. PKD p.9.2 kohaselt pakkumise edukaks tunnistamine toimub vallavalitsuse

ldusega. Seega ei otsusta komisjon ka pakkujate kvalifitseerumise ega ka edukaks pakkujaks tunnistamise üle, vaid otsustajaks on Harku Vallavalitsus ning järelikult saab komisjon olla antud juhul avaliku konkursi läbiviija nõuandvaks organiks, kelle abi konkursi

ldaja kasutab konkursi tulemuste väljaselgitamisel. Komisjoni protokollide alusel peab vallavalitsus alles teostama vajalikud toimingud ja vormistama õigusaktid. Seega on õige vastustaja seisukoht, et komisjonil oli õigus pakkumiste hindamiseks, nõustuda ei saa aga seisukohaga, mille kohaselt komisjoni pädevus anda protokollilisi otsuseid kui haldusakte tulenes 30.12.2008

ldusest nr 1688, sest selle

ldusega ei antud komisjonile pädevust anda haldusakte vallavalitsuse nimel. Vaidlusaluse konkursi raames vallavalitsuse nimel haldusaktide andmiseks ei volitatud pakkumiste hindamise komisjoni ka ühegi teise haldusaktiga. Vaidlus puudub ka selles, et kõnealused protokollilised otsused ei ole allkirjastatud Harku vallavanema ja vallasekretäri poolt, millise

näeb ette KOKS § 31 lg

2. Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele ning haldusaktiga võib olla tegemist sõltumata sellest, kas ta on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et 18.02.2009.a. dokument, mis on pealkirjastatud protokollina, vastab haldusakti tunnustele, kuna sellest ilmnevad tahteavaldused avaliku pakkumise raames ja järgselt õigussuhete reguleerimiseks ning need olid suunatud haldusväliste isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele. Vaidlustatud protokolliliste otsusega on lahendatud

ldatud jäätmeveo konkursi jätkumise ja pakkumismenetluse liigi muutmise küsimusi, samuti on määratud uued tingimused, millest tuleb 5 uute pakkumiste esitamisel lähtuda ning on määratud ka läbirääkimistega piiratud pakkumismenetluses pakkumiste esitamise tähtaja. 24.Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et 18.02.2009 protokollilised otsused olid antud pädevust ületades. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 63 lõike 2 p 3 on ebapädeva haldusorgani poolt antud haldusakt tühine. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusakti tühisuse tuvastamine on põhjendatud vaid juhul, kui selle haldusakti puhul on HMS § 63 lg 2 nimetatud aluste esinemine ilmselge ( 07.03.2003.a. määrus kohtuasjas nr 3-3-1-21-03, 04.04.2003 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-32-03 ). Käesoleval juhul ei pea kohus pädevuse ületamist ilmseks, seda kinnitab juba üksnes asjaolu, et pädevuse ületamise kohta on tõusetunud vaidlus. Samuti on teised haldusmenetluse osalised, samuti Harku vallavanem, kes on allkirjastanud kohtule esitatud seletuse, komisjoni tehtud otsust aktsepteerinud, mis omakorda ei viita pädevuse ületamise ilmselgusele. Seetõttu ei pea kohus vaidlustatud otsuseid tühisteks ning taotlus vaidlustatud otsuste tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. 25.Alternatiivse taotlusena on kaebuses esitatud Harku Vallavalitsuse 18.02.2009.a. protokolliliste otsuste tühistamisnõue. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Välise pädevuse rikkumise tagajärjeks juhul, kui rikkumine ei ole ilmselge ja seetõttu ei kaasne sellega haldusakti tühisust , on haldusakti õigusvastasusest tulenevalt haldusakti kehtetuks tunnistamine. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul HMS § 58 kohaldatav, sest haldusaktid on antud välise pädevuse nõudeid rikkudes, mis ei ole hinnatav § 58 viidatud menetlus-või vorminõuete rikkumisena, vaid komisjoni sellisel tegevusel puudus seaduslik alus. 26. Kuigi välispädevuse puudumine on piisavaks haldusakti kehtetuks tunnistamiseks , peab kohus siiski vajalikuks käsitleda ka kaebuse väiteid, mis on seotud üleminekuga avatud pakkumismenetluselt läbirääkimistega piiratud pakkumismenetlusele. Nagu nähtub asjas esitatud dokumentidest ja menetlusosaliste esitatud seisukohtadest, ei ole avalikus pakkumismenetluses tehtud pakkumisi konkursi

ldaja poolt tagasi lükatud ja avalikku pakkumismenetlust konkursi

ldaja poolt lõpetatud. Põhjendatud on kaebuse väited, mille kohaselt pakkumismenetluse ühe liigi automaatselt teiseks liigiks ülekasvamist ei näe ette eespoolviidatud

§ 6

, 12 ja 13 , nagu väidab kaebuse esitaja, samuti ei ole ühe pakkumismenetluse liigi teiseks automaatselt üleminekut sätestatud pakkumiskutse tingimustes.

§ 6

näeb ette avatud pakkumismenetluse asemel läbirääkimistega piiratud pakkumise või pakkumise ühelt ettevõtjalt kui üldreeglist erandi kasutamise eeldusena avatud pakkumisega soovitud tulemuse mittesaavutamist. Kuna teiste pakkumismenetluste kui avatud pakkumise kasutamine on seega lubatud vaid teatud tingimuste esinemisel, siis sellise menetlusviisi kasutamine peab olema põhjendatud. Eeltoodust tuleneb ka, et avatud pakkumise raames esitatud pakkumised tuleb eelnevalt tagasi lükata.

§ 40

kohaselt teeb õiguse andja kirjaliku otsuse pakkumiste vastavuse kohta kõigile dokumentides esitatud tingimustele või pakkumiste tagasilükkamise kohta.

§ 46

kohaselt võib õiguse andja lükata tagasi kõik pakkumised

ga igal ajal enne pakkumise edukaks tunnistamist, kui pakkumiskutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. PKD p.8.3 sätestab, et vallavalitsus võib lükata kõik pakkumised

ga tagasi, kui mitte ükski hinnapakkumistest ei ole esitatud nõutud vormi kohaselt. Seega peavad eeltoodud asjaolud nähtuma õiguse andja kirjalikus motiveeritud otsuses, millist käesoleval juhul tehtud ei ole. Seetõttu ei võta kohus ka seisukohta selles, kas käesoleval juhul menetluse edukaks lõpuleviimiseks eeldused esinesid või mitte. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud ka kaebuse 6 väide, mille kohaselt protokollilise otsusega PKD p.4.4 sätestatud pakkumiste tähtaja asemel uue pakkumiste esitamise tähtaja määramine ilma, et oleks tehtud otsust varasemalt esitatud pakkumiste suhtes, ei ole kooskõlas

ja PKD sätetega. 27. Kaebaja nägemuse kohaselt tuleks konkursi

ldajal kaebuse rahuldamise

l jätkata avaliku pakkumise pakkumismenetlust ning sellest tulenevalt on esitatud kaebuses kohustamisnõue. PKD p.3.16 kohaselt on esitatud pakkumiste jõusoleku aeg 90 päeva, mis on käesolevaks ajaks lõppenud.

§ 30

näeb erandi pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks, andes õiguse andjale võimaluse enne tähtaja lõppemist vastava ettepaneku tegemiseks pakkujatele ja pakkujatele õiguse ettepanekuga nõustuda või sellest keelduda. Ettevõtja poolt tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ainuõiguse andja on teinud tähtaja pikendamise ettepanekuid ning pakkujad on andnud nõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kohus ei saa kohustada ainuõiguse andjat küsima tähtaja pikendamist, iseäranis pärast pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumist, kui pärast sellise tähtaja möödumist ka oleks teoreetiline võimalus vastava ettepaneku tegemiseks. Pakkumismenetlus ei saa jätkuda olukorras, kus edukas pakkumine on vastuvõtmata ning pakkumise jõusoleku tähtaeg on möödunud ja seda pole pikendatud. Kohus ei saa otsustada selle üle, kas käesoleval juhul olid täidetud eeldused läbirääkimistega piiratud pakkumismenetluse kohaldamiseks, sest vastavat otsust ei ole konkursi

ldaja poolt tehtud. Kohus ei saa ka eespooltoodut arvestades kohustada Harku Vallavalitsust avatud pakkumise pakkumismenetluse jätkamiseks. Harku Vallavalitsusel tuleb teha ülalviidatud õigusaktidest tulenevalt toimingud ja anda haldusaktid, selleks, et viia avaliku konkursi läbiviimine

ldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks Harku Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas vastavusse õigusaktide nõuetega, arvestades kohtuotsuse seisukohtadega. Seega teeb kohus Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse avaliku konkursi raames haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise uueks otsustamiseks . Kui kaebaja leiab, et konkursi läbiviimisel ei ole ainuõiguse andja taganud pakkumismenetluse tulemuslikkust ning on seeläbi kaebaja õigusi rikkunud, on kaebajal võimalus need toimingud vaidlustada. VII MENETLUSKULUD 28. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise

l kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, sama paragrahvi lg 5 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu summas 450 krooni ning õigusabikulu summas 39 980 krooni, mis sisaldab käibemaksu, seega kokku menetluskulu summas 40 430 krooni (sisaldab käibemaksu) Harku vallavalitsuselt väljamõistmist kaebuse esitaja kasuks. Õigusabikulu kandmist tõendab advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid 31.03.2009 arve OÜ-le Adelan Prügiveod ning selle arve tasumist OÜ Adelan Prügiveod 14.04.2009 maksekorralduse koopia. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt menetluskulude kandmine on tõendatud ning need on põhjendatud. Arvestades HkMS § 92 lg 2 sätestatuga, peab kohus põhjendatuks menetluskulu väljamõistmist summas 13 477 krooni ehk ühe kolmandiku suuruses taotletust. Lea Kuuse kohtunik 7